Eesti perekonnanimede käänamine
Eesti perekonnanimede käänamine on üks neid teemasid,
mis on läbi aegade keelenõuküsijaile elavat huvi pakkunud.
On olemas mitu head juhist, millele toetuda, nagu Ester Kindlami
raamat „Meie igapäevane keel“ (Valgus, 1976),
Tiina Leemetsa
artikkel „Perekonnanimede käänamine“ kogumikus
„
Keelenõuanne soovitab“,
peatükk „Nimede käänamine“
Mati Erelti, Tiiu Erelti ja
Kristiina Rossi
„
Eesti keele käsiraamatus“.
2011 ilmus Eesti Keele Instituudi väljaandel
Maire Raadiku käsiraamat
„Väikesed tarbetekstid“ (2. trükk 2014), mille peatükk „Eesti perekonnanimed“
sisaldas kolm- ja poolsada sagedasemat eesti perekonnanime koos käänamisõpetusega.
See nimeloend on pannud aluse eesti perekonnanimede baasile, mida keelenõuandele
laekuvate küsimuste põhjal pidevalt täiendatakse. Nimeloendi juurde kuulub
lühike reeglistik. Eesti eesnimede käänamise kohta
vaata
Argo Mundi artiklit ajakirjas
Oma Keel 2/2016
Õpetusi
eestlaste eesnimede käänajale.
Eesti perekonnanimede baasist saab otsida üksiknimesid, mingit tähejärjendit
sisaldavaid nimesid ja vaadata ka kõiki sama tähega algavaid nimesid. Iga nime
puhul on peale nimetava käände näidatud
omastava, osastava ja alaleütleva
käände vorm. Kui nime saab käänata mitut moodi, on antud kõik võimalused.
Sõnad
reeglipärane ja
võimalik nime käändevormide ees viitavad
vastavalt reeglipärasele käänamisele ja sellest lahknevale, kuid siiski
võimalikule käänamisele.
Märkusi ja ettepanekuid loendi kohta saab saata aadressil
maire.raadik@eki.ee.