Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

4+, 2020+ ja 55+

15.9.2016
… toode on mõeldud lastele 4+ …
… maakonna arengustrateegia 2020+ …
… pjedestaalile pääseb kettaheite tulemusega 65+ …
… võistluste vanusepiir on naistel 50+ ja meestel 55+ aastat …

Lühivormistus, kus plussmärk arvu järel märgib mitmesuguseid tähendusi, nagu ’ja vanemad’, ’ja järgnevad’, ’ja suuremad’, ’ja rohkem’ vms, jätab nii kõnekeelse kui sageli ka väga ebamäärase mulje. Kasutades seda seal, kus on vähe ruumi, tuleb kindlasti silmas pidada, et plussiga vormistus ei pruugi olla alati päris üheselt mõistetav. Näiteks kui tooteinfos seisab „mõeldud lastele 4+“, siis võib tekkida küsimus, kas toode on mõeldud lastele, kes on vanemad kui neli kuud või vanemad kui neli aastat. Ühemõttelisem oleks näiteks lastele alates 4 a või 4 a ja vanemale lapsele, sobib ka vähemalt 4 a lastele. Täiskasvanutele mõeldud toodete puhul on eksimisvõimalus väiksem ja plussiga lühivormistus mööndav.

Kirjakeelset väljendust nõudvates tekstides on soovitatav plussiga lühivormistust vältida. Kui on vaja pealkirjastada N maakonna arengustrateegia, mis käsitleb 2020-ndat ja järgnevaid aastaid, siis sobib vormistada näiteks „N maakonna arengustrateegia alates 2020. aastast“, kuidagimoodi kõlbaks ka „N maakonna arengustrateegia 2020 jj“ (aga mitte „N maakonna arengustrateegia 2020+“). Kui sportlane ütleb intervjuus, et tulemusega 65+ võib ta tulevikuski kettaheites medali saada, võiks ajakirjanik kirjutada näiteks tulemusega rohkem kui 65 meetrit või tulemusega üle 65 meetri või miks mitte lihtsalt heites ketast üle 65 meetri. Kui aga golfivõistluse seenioride klassis võistlemiseks on kehtestatud vanuse alampiir, siis sobikski kirjutada, et võistlejate vanuse alampiir on naistel 50 ja meestel 55 aastat.

Tuuli Rehemaa


Falafel

25.8.2016
Teiste põnevate maailmatoitude seas kogub Eestis populaarsust ka falafel: kikerhernejahust pallikesed. Nagu paljude võõrkeelsete toidunimetuste puhul, on ka selle toiduga tekkinud omajagu keeleküsimusi – nii see, kas falafel ikka viib keele alla, kui ka see, mismoodi seda hääldada, kirjutada ja käänata.

Hästi valmistatud falafel võib keele alla viia küll, aga hääldusega on veidi keerulisemad lood. Araabia keeles, kust see sõna pärineb, hääldatakse seda rõhuga 2. silbil, sama soovitavad ka inglise keele sõnaraamatud. Prantsuse keelest mõjutatud keelekasutajad rõhutavad pigem viimast silpi. Enamik eesti keele rääkijaid on aga järginud võõrsõnade häälduse muganemise põhimõtteid ja hääldab seda rõhuga 1. silbil – falafel (umbes nagu sõna kavaler).

Kuidas toimida eesti keeles? Võimalusi on mitu. Üks variant on falafel vormistada tsitaatsõnana kursiivis. Kuna originaalipäraselt on tsitaatsõna rõhk 2. silbil, tuleb seda ka häälduse järgi käänata: sõin falafel’it või falafel’eid, valasin falafel’ile või falafel’itele kastet.

Teine võimalus oleks sõna mugandada nii, et jääb alles originaalipärane 2. silbi pikk vokaal: sõin falaafelit või falaafeleid, valasin falaafelile või falaafelitele kastet. Kui aga hääldada seda rõhuga esisilbil, siis kirjutatakse ja käänatakse nii: sõin falafeli või falafele, valasin falafelile või falafelidele kastet.

Originaalis võib falafel tähendada nii üht pallikest kui ka kogu toitu, küllap sobib eesti keeleski nii ja teisiti.

Tuuli Rehemaa


Keelenõuandel on esimene juubel!

12.8.2016
Keelenõuandel on tähtpäev: 12. augustil saab täis 50 aastat sellest päevast, kui keele ja kirjanduse instituudis hakati keelenõuküsimusi ja -vastuseid korrapäraselt päevikusse kirja panema. Tegelik nõuandmine algas siiski varem, juba 1947. aastal, kui keele ja kirjanduse instituut asutati. Kuigi seda kuskil avalikult välja ei kuulutatud, sai instituudist üks neid kohti, kuhu inimesed hakkasid oma keeleküsimustega pöörduma. Esiotsa vastasid küsimustele instituudi sõnaraamatute sektori töötajad, hiljem, kui sõnaraamatute sektorist eraldus terminoloogia- ja õigekeelsussektor, sai keelenõuanne selle osakonna tööks.

Aastate jooksul on keelenõu olgu põhitöö osana või muu töö kõrvalt andnud muu hulgas Aino Admann, Tiiu Erelt, Urmas Haljastamm, Tiina Hallik, Rudolf Karelson, Magnus Kindlam, Ilse Kont, Rein Kull, Külli Kuusk, Ernst Nurm, Erich Raiet, Elli Riikoja, Irja Rohila, Henn Saari, Heete Sahkai, Mai Tiits, Silva Tomingas, Kristjan Torop, Aime Vettik ja mitmed teised. Vene keele kohta käivatele küsimustele on aidanud vastata vene-eesti ja eesti-vene sõnaraamatu töörühma liikmed Tiiu Lagle, Helle Leemets, Maimu Liiv, Nelli Melts, Anne Romet, Enn Veskimägi, Asta Õim. Praegu annavad telefoninõu Peeter Päll, Tiina Leemets, Tuuli Rehemaa, Maire Raadik, Sirje Mäearu ja asendajana Argo Mund.

Keelenõuande algusaastatel oli töömaht mõõdukas, näiteks 1967. aasta kokkuvõttest on lugeda, et juunis ja juulis on helistatud 39, augustis 29, septembris 44, oktoobris 37, novembris 60 ja detsembris 46 korda. Praegu tuleb päevas keskmiselt 30 kõnet, kõnerohkeim päev on olnud 22. märts 2004, kui helistati kokku 71 korda. 2004. aastal tuli telefoninõuande kõrvale meilinõuanne ning see on kõnede arvu pisut kahandanud. Meilirohkeim päev on olnud 21. märts 2016 – kokku 32 meili. Telefonikõnede arv on nüüdseks jäänud püsima aastas kuue tuhande piirile, meilinõuannete arv läheneb kolmele tuhandele. Viimase kümne aasta jooksul ehk 2006–2015 on eesti keele instituudi keelenõuande poole telefoni ja meili teel pöördutud kokku 86 111 korda.

Maire Raadik


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.