Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Pluti-pluti ja plutitama

14.11.2017
Karlsson aga ei tundnud põrmugi hirmu. Ta läks voodi juurde, kus lapsuke lamas, ning pistis oma jämeda nimetissõrme pisikese lõua alla.
„Pluti-pluti-plutt,“ ütles ta kelmikalt.
Siis pöördus ta Väikevenna poole:
„Väikestele lastele öeldakse ikka niimoodi, see meeldib neile!“

(Allikas: Astrid Lindgren, Väikevend ja Karlsson katuselt. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: AS Kupar, 1993, lk 67.)

Hellitussõna pluti-pluti-plutt on võetud rootsi keelest (Karlssoni-lugude originaalis on see plutti-plutti-plutt, vrd rootsi nimisõna plutt ’kõnekeeles: põnn, mudilane; kääbus’, omadussõna pluttig ’niru, hädine’, tegusõna pluta med munnen ’huuli torutama’). Eesti keeles jäetakse hellitusest kolmas silp plutt sageli ära ja öeldakse pluti-pluti, samuti on käibel paarissõnad tuti-pluti ja kluti-pluti.

Meil on ka verb plutitama, mis tähendab ’pluti-pluti tegema, hellitama’, seda pruugitakse vahel iroonilise varjundiga. Näiteid võrgust (muutmata kujul):
Kui beebi on sündinud, kibelevad innukamad sõbrad ja sugulased kohe teda imetlema-plutitama tulema.
.. võõraste inimeste lapsi ma ei plutita ..
Pluti-plutitamiseks on mul kodus teised imearmsad lemmikud: 4aastane laikapoiss Tony ja poolteisene tuhkur Mattias.

Avaldatud Astrid Lindgreni (14.11.1907–28.01.2002) sünniaastapäeva puhul


Kas lõpu poole (lahku) või lõpupoole (kokku)?

8.11.2017
Ühes hiljuti ilmunud ajaleheartiklis oli lause „ .. kollektiivpuhkus algas sel suvel juuli lõpupoole“. Kas viimane sõna on õigesti kirjutatud?

Kaassõna poole kirjutatakse talle eelnevast käändsõnast lahku, nt läks linna poole, kodu poole, lõuna poole, lääne poole, põhja poole.

Ühend lõpu poole jääb samamoodi lahku juhul, kui see on lauses ajamäärus, nt
Aasta lõpu poole (millal?) teevad paljud oma tööst kokkuvõtteid.
Kuu lõpu poole (millal?) läksid ilmad uuesti väga külmaks.
Vene aja lõpu poole (millal?) juhtus järgmine lugu.

Nõnda tulnuks kirjutada ka
.. kollektiivpuhkus algas sel suvel juuli lõpu poole.

Sama moodi on lahku nt
Esimene üllatus juhtus laupäeva õhtu poole.
Järgmine sündmus leidis aset hommiku poole ööd.

Kas leidub kohti, kus on õige kokkukirjutatud lõpupoole? Jah, see on sõna lõpupool ᾽teine pool᾽ omastava käände vorm ja lauses on võimalik tarvitada seda täiendina:
Aasta lõpupoole (mille?) päevad jäävad järjest lühemaks.
Kuu lõpupoole (mille?) ilmad olid väga külmad.

Argo Mund


Mis vahe on perekonnanimede Noormaa ja Noorma käänamisel?

27.10.2017
Noormaa on liitsõnaline perekonnanimi ja sellel käänatakse nagu ikka liitsõnade puhul viimast osist, st sõna maa: omastav Noormaa, osastav Noormaad, alaleütlev Noormaale.

Noorma ei ole liitsõna. See on astmevahelduseta kahesilbiline III-välteline sõna, mida käänatakse aasta eeskujul: omastav Noorma, osastav Noormat (vrd aastat), alaleütlev Noormale. Tähele tuleb panna, et selle nime osastava käände lõpp on -t, mitte -d. Sama moodi tuleb käänata ka nt
• Harkma, os Harkmat (vrd Harkmaa, os Harkmaad)
• Kaarma, os Kaarmat (vrd Kaarmaa, os Kaarmaad)
• Muldma, os Muldmat (vrd Muldmaa, os Muldmaad)
• Poolma, os Poolmat (vrd Poolmaa, os Poolmaad)
• Randma, os Randmat (vrd Randmaa, os Randmaad)

Kolmesilbilised ma-lõpulised nimed saavad osastavas samuti t-lõpu, nt
• Kallasma, os Kallasmat (vrd Kallasmaa, os Kallasmaad)
• Kodasma, os Kodasmat (vrd Kodasmaa, os Kodasmaad)
• Peenema, os Peenemat (vrd Peenemaa, os Peenemaad)
• Tallerma, os Tallermat (vrd Tallermaa, os Tallermaad)

Lisanäiteid leiame teiste sarnaste nimepaaride hulgast, nt
• Heinso, os Heinsot (vrd Heinsoo, os Heinsood)
• Laanso, os Laansot (vrd Laansoo, os Laansood)
• Põldve, os Põldvet (vrd Põldvee, os Põldveed)
• Randlo, os Randlot (vrd Randloo, os Raindlood)
• Kivilo, os Kivilot (vrd Kiviloo, os Kivilood)

Argo Mund


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.