Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Reserveerima ja broneerima – kumba eelistada?

15.5.2015
2012. a ilmunud Valguse kirjastuse võõrsõnade leksikoni 8. trüki järgi tähendab reserveerima ’varuks jätma v hoidma, kinni panema; endale õigust jätma’ ja tehnikas ’süsteemi v selle osa töökindlust varuseadmete abil suurendama’ ning broneerima tähendus on ’kinni panema, reserveerima; millegi saamist tagama’.

Keelenõuandest on küsitud, kas tuleks teha näiteks sellist vahet, et hotellikohti broneeritakse ja restoranilaudu reserveeritakse. Üldkeeles on reserveerima ja broneerima sünonüümid: mõlemat võib kasutada tähenduses ’kinni panema, millegi saamist tagama’. Ruume (nt hotellituba, arvutiklassi), peolaudu, raamatukogu teavikuid, sõiduki-, teatri- ja kontserdipileteid jm sobib nii reserveerida kui ka broneerida. Ühekordse tegevuse tulemuse kohta on sõnad reserveering (mitte „reservatsioon“) ja broneering.

Sõna reserveerima tuleb ladina keelest (reservare ’hoidma, säilitama’) ja broneerima vene keelest (бронировать). Ladina tüve on eesti keeles kasutatud kauem kui vene tüve: reserveerima, reserveerimine ja reserveeritud koos rööpvõimalustega reservima, reservimine, reservitud on juba 1930. a „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu“ II köites. Tegusõna tähendus ’ette valmis tellima e varuma (nt piletit, istekohta), varuna säilitama, tallel hoidma; juristikas: talletama’ on seal esitatud lühema, eeri-liiteta vormi juures, mis tähendab, et sõnastiku koostaja on eelistanud lühemat vormi. Hilisematest ÕSidest lühemat vormi ei leia.

Sõna broneerima ilmub eesti sõnastikku esimest korda 1948. a „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu“ 1. vihikus (sõnastik ise jäi uue materjali nappuse tõttu pooleli), tähenduseks ’turvama (kindlustama, soomustama)’. Vene sõna бронировать algne tähendus ongi ’soomustama’, nagu selgub 1975. a Peeter Arumaa, Boriss Pravdini ja Johannes Voldemar Veski vene-eesti sõnaraamatust. Sama kakskeelne sõnastik annab sõna броня tähendustega ’raud- ehk soomusrüü, soomuskate’ ja ka – NB! märgendiga neol. ehk uudiskeelend – ’riiklik keeld kasutada mõnd üldist tarbeasja v -ainet, et kindlustada riiklikkude ettevõtete tarviduste rahuldamist; riikliku keelu all olevate asjade kasu(s)tamisõigus’. Samast allikast selgub veel, et tähenduses ’endale midagi kindlustama’ (samuti uudiskeelendi märgendiga) sobib kasutada sõna забронировать. 1984. a ilmunud Helle Leemetsa ja Henn Saari toimetatud vene-eesti sõnaraamatu I köite järgi tähendab бронировать ’kinni panema, broneerima’ (nt бронировать билеты on ’pileteid (kellelegi, kellegi jaoks) kinnistama v kinni panema’), aga ka ’soomustama’. Need tähendused on antud eri artiklites, aga esimesel kohal on just tõlked kinni panema, broneerima.

Olgu lõpetuseks meenutatud, et lühendatud kujud bronnima ja bronn kuuluvad argi-, mitte kirjakeelde. Sama kehtib ka inglise keelest laenatud sõna bukkima ~ buukima ~ bookima kohta (ingl book up).

Argo Mund


Veel paar sõna ülakoma kasutusest

28.4.2015
Tsitaatsõnade käänamine

Tsitaatsõna vormistatakse kursiivis ja käänatakse alati ülakomaga, seda ära jätta pole korrektne, nt sõi hot dog’i (mitte: hot dogi ega hot dog-i).

Kuluvormid ja väljajätud

Sõnade siis ja nüüd kuluvormid s ja nd liidetakse ülakomaga teiste sõnade külge, nt on’s, oli’s, ega’s, mine’nd (mitte: minen’d või mine n’d).
Kuluvormid oot, vaat ja las ei vaja ülakoma. Oot, ma kohe tulen! Vaat kus lugu! Las ma magan.
Tähe väljajätu märkimiseks kasutatakse ülakoma peamiselt luuletustes.
Aga kui torm minu kandlelt / kostab siiski kõrvu sull’, / siis sa ise oled süüdi: / miks nii armas oled mull’!

Nime ja liite piiril

Ülakoma võib kasutada nime ja liite piiri märkimiseks kahel juhul:
1) kui nime kirjapilt ja hääldus on väga erinevad, nt Bordeaux’ elanik ehk bordeaux’lane (meenutan, et võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades);
2) kui ei taheta järgida konsonantühendi reeglit, nt mihkelmutt’lik jutustamislaad (õige on ka mihkelmutlik või mihkelmutilik), Bonni elanik ehk bonn’lane (õige on ka bonlane nagu tallinlane).

Meenutuseks – ülakomaga ei käänata

1) internetiaadresse, nt otsisin neti.ee-st (mitte: neti.ee’st),
2) numbreid, nt 22-st ~ 22st riigikogu liikmest säilitas koha vaid viis (mitte: 22’st riigikogu liikmest),
3) suurtähtlühendeid, nt ETV-st ~ ETVst (mitte: ETV’st).

Tuuli Rehemaa


Ülakoma nimede käänamisel

13.4.2015

Ülakoma on vaja,

1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];

2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis].

Ülakoma ei ole vaja,

1) kui nimi lõpeb kirjapildis kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna (näiteks ph hääldub f), nagu Franz Josephi maa [frants josefi], Bachil [bahhil], Maupassantil [mopassaanil], Strasbourgis [strasbuuris], Luxembourgis [lügza(m)buuris];

2) kui nimi lõpeb kirjapildis täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna (näiteks ey hääldub i), nagu Shelleyle [šellile], Chardonnayd [šardonneed], Rousseauga [russooga], Anniele [ännile], Barbiet [barbit], Julied [žüliid].

Ülakoma võib panna soovi korral,

1) kui ühesilbilise võõrnime käändevorm võib tunduda arusaamatu, nt Itaalia jõe nime Po võib osastavas käändes kirjutada Po’d, Edgar Allan Poe perekonnanime võib käänata Poe’d, Poe’le;

2) võõrnimedesse, millest häälduses kaob terve silp, ent nimi lõpeb nii kirjapildis kui ka häälduses endiselt täishäälikuga (või kaashäälikuga). Näiteks nime Bastille [bastii] on õige käänata nii Bastilles kui ka Bastille’s, nime Cannes [kann] nii Cannesis kui ka Cannes’is, nime Marseille [marssei] nii Marseilles kui ka Marseille’s, nime Nivelles [nivell] nii Nivellesis kui ka Nivelles’is, nime Jacques [žakk] nii Jacquesile kui ka Jacques’ile; õige on nii Descartesi lütseum kui ka Descartes’i lütseum [dekarti];

3) kui nime esmaesitamisel tekstis tekkib vajadus osutada vähe tuntud nime algvormi, nt Ouagadougoust Kantchari’ni (nimetav kääne on Kantchari, mitte Kantchar).

Eesti perekonnanimesid käänates kasutatakse ülakoma ainult ametlikes dokumentides ja ainult ühel juhul – kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastava käändega, nt Metsa : Metsa’le, aga Mets : Metsale; Parve : Parve’lt, aga Parv : Parvelt.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.