Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Kuidas kirjutada Valgevene nimesid?

21.8.2020
Küsimus on praegu aktuaalne, sest Valgevenest on uudistes palju juttu.

Kas nimed valgevene või vene moodi?

Sellele ei ole lihtne vastata, sest Valgevenes on kaks riigikeelt: valgevene ja vene. Igast nimest on olemas valgevene ja vene versioon, nt Аляксандр Лукашэнка (Aljaksandr Lukašenka, valgevene) ja Александр Лукашенко (Aleksandr Lukašenko, vene). Kuigi igapäevaelus kasutatakse enamasti vene keelt, on valgevene keelel oma roll Valgevene riigi identiteedi tugevdamisel olemas ja põhimõtteliselt on kokku lepitud, et esmane nimi dokumentides ja siltidel on valgevenekeelne. Ka Eestis võiks eelistada valgevenekeelseid nimesid, kuid võimaluse korral võiks esmamainimisel lisada venekeelse vaste, sest see on levinum.

Valgevene nimede kirjutusviisid

Valgevene keeles kasutatakse kürillilist tähestikku, ent ajalooliselt on kasutusel olnud ka ladina tähestik (łacinka) ning selle üks teisendeid on praegu Valgevene 2007. aasta ametlik latinisatsioon (valgevene-ladina tähetabel) Valgevene kohanimede kirjutamiseks. Seekõrval on olemas lihtsustatud inglispärane transkriptsioon isikunimede kirjutamiseks dokumentides. Eesti keeles on seni kasutatud 1975. aastal kinnitatud valgevene–eesti tähetabelit (vt sealtsamast ka ametliku latinisatsiooni kokkuvõtet) ja vähemalt esialgu on põhjust eesti transkriptsiooni soovitada, kuni ametlik latinisatsioon juurdub (või ei juurdu).

Kasutades eespool toodud nimenäidet, oleks nime Аляксандр Лукашэнка eesti transkriptsioon Aljaksandr Lukašenka, ametlik latinisatsioon Aliaksandr Lukašenka (isikudokumentides Aliaksandr Lukashenka) ja ajalooline ladinatäheline kirjaviis Alaksandr Łukašenka (viimase suurim erinevus ametlikust latinisatsioonist ongi l-i märkimine n-ö poolapäraselt: l on palataliseeritud, ł palataliseerimata häälik).

Veel mõned isikunimede näited kahe keele versioonis (valgevene ja vene, poolpaksult on antud valgevene nimede eesti transkriptsioon): Svjatlana Tsihhanovskaja (Святлана Ціханоўская) – Svetlana Tihhanovskaja (Светлана Тихановская), Valerõi Tsapkala (Валерый Цапкала) – Valeri Tsepkalo (Валерий Цепкало), Veranika Tsapkala (Вераніка Цапкала) – Veronika Tsepkalo (Вероника Цепкало), Viktar Babarõka (Віктар Бабарыка) – Viktor Babariko (Виктор Бабарико), Marõja Kalesnikava (Марыя Калеснікава) – Marija Kolesnikova (Мария Колесникова), Pavel Latuška (Павел Латушка) – Pavel Latuško (Павел Латушко), Sjargei Dõlevski (Сяргей Дылеўскі) – Sergei Dõlevski (Сергей Дылевский), Volga Kavalkova (Вольга Кавалькова) – Olga Kovalkova (Ольга Ковалькова).

Vt ka õigekeelsuskäsiraamatu vastavat peatükki.

Peeter Päll



Summ-summ, lendab mesimumm

6.7.2020
Keelemees Henn Saari jagas keelenõuandele esitatud küsimused kunagi kahte lehte: igihaljad ja päevapõnevad. See kehtib ka praegu, kaks kümnendit hiljem. Igihaljad on need, mida on esitatud aastast aastasse ning mille enamikule suudavad keelenõuandjad kas või une pealt vastata. Päevapõnevad on sellised, mida päritakse tavaliselt ainult üks kord ja mis paistavad oma erakordse helgi poolest muust massist silma.

Vahel juhtub, et mõnest päevapõnevate kilda arvatud küsimusest saab igihaljas. Nii läks sõna mesimumm käänamisega. Kas keegi vaatas õielt õiele lendavat mesimummu või mesimummi? Kas lasteaiarühma kuuluvad põnnid on mesimummud või mesimummid? Ehk keeleteaduslikult küsides: kas sõna mesimumm tüvevokaal on -u või -i?

Kus keelehäda kõige suurem, seal sõnaraamatute abi harilikult kõige lähem. Võtame lahti kirjakeele normi aluse ehk õigekeelsussõnaraamatu. Seal on esitatud homonüümidena artiklid mumm 1 ja 2 tähendustega 'kimalane, mesilane vm suur karvane putukas' (argikeelne) ja 'suur täpp, nupuke, nups'. Liitsõna mesimumm leiame esimesest artiklist, kus on argikeelne tähendus ’kimalane, mesilane vm suur karvane putukas’. Noolsulgudest saame kätte info, et omastav on nii u-ga mummu kui ka i-ga mummi.

Mida on öelnud varasemad sõnaraamatud? Mitu ÕSi (1960, 1976) on näidanud kimalase murdekeelse sünonüümi puhul i-ga käänamist ehk mummi, aga XIX sajandi F. J. Wiedemanni sõnaraamatus on omastavas u-line mummu. Suure murdesõnaraamatu järgi on sõna mumm käänatud nii u- kui ka i-ga, viimane vorm on talletatud Emmaste, Kodavere ja Helme kihelkonnast.

Seega, kui jutt on mesilasest, võib sõna mumm käänata kahtmoodi: vaatasin mesimummu või mesimummi.

Lühendatud ja ajakohastatud Argo Mundi artiklist (Postimehe AK 15.10.2016)


Grillihooaja alguse puhul pakume lugeda üht varasemat keelenõunuppu

19.6.2020
Kätte on jõudnud aeg, kus toitu valmistatakse meelsasti õue- või rõdugrillil ja kaupmehed müüvad nii grillimisriistu kui ka mitmesuguseid grillimiseks sobivaid toiduaineid. Aga millal sobib liitsõnasse grill- ja millal grilli-?

Grill-algulisi liitsõnu on õigupoolest kaht sorti: ühtedel on täiendsõnaks nimisõna grill, teistel tegusõna grillima tüvi grill-. Nimisõna grill tähendab ’grillimisriista’ ja liitsõnades, mis näitavad seost grilliga, olgu kuuluvuse või otstarbe mõttes, sobib täiendosa liita omastavas käändes: grillitangid, grillilabidas, grillivardad, grillitikud kui grilli juurde kuuluvad riistad, ning grillinurk, grillirestoran, grillipidu, grillihooaeg, grillivein kui grilli kasutamisega seotud nähtused või asjad.

Tegusõna grillima tähendab ’röstima, pruunistama’ ning tüve grill- tähenduseks võib olla nii ’grillimis-’ kui ka ’grillitud’. Sellesse sarja kuuluvad niisugused liitsõnad nagu grillahi, grillpann, grillsüsi kui grillimisahi, -pann, -süsi, grillkaste ja grillmaitseaine kui grillimiskaste ja -maitseaine ning grillkana, grillliha, grillvorst, grillribi, grillroog kui grillimiseks mõeldud või grillitud kana, liha, vorst, ribi või roog.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .