Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Paar sõna grillist

22.6.2017
Kätte on jõudnud aeg, kus toitu valmistatakse meelsasti õue- või rõdugrillil ja kaupmehed müüvad nii grillimisriistu kui ka mitmesuguseid grillimiseks sobivaid toiduaineid. Aga millal sobib liitsõnasse grill- ja millal grilli-?

Grill-algulisi liitsõnu on õigupoolest kaht sorti: ühtedel on täiendsõnaks nimisõna grill, teistel tegusõna grillima tüvi grill-. Nimisõna grill tähendab ’grillimisriista’ ja liitsõnades, mis näitavad seost grilliga, olgu kuuluvuse või otstarbe mõttes, sobib täiendosa liita omastavas käändes: grillitangid, grillilabidas, grillivardad, grillitikud kui grilli juurde kuuluvad riistad, ning grillinurk, grillirestoran, grillipidu, grillihooaeg, grillivein kui grilli kasutamisega seotud nähtused või asjad.

Tegusõna grillima tähendab ’röstima, pruunistama’ ning tüve grill- tähenduseks võib olla nii ’grillimis-’ kui ka ’grillitud’. Sellesse sarja kuuluvad liitsõnad nagu grillahi, grillpann, grillsüsi kui grillimisahi, -pann, -süsi, grillkaste ja grillmaitseaine kui grillimiskaste ja -maitseaine, ning grillkana, grillliha, grillvorst, grillribi, grillroog kui grillimiseks mõeldud või grillitud kana, liha, vorst, ribi või roog.

Seega, liitsõna täiendsõna kuju oleneb tähendusest. Kui mõtleme näiteks grilli juurde kuuluvat resti või tarvikut, sobib öelda grillirest ja grillitarvik; kui mõtleme aga grillimiseks vajalikku resti või tarvikut, võib öelda ka grillrest ja grilltarvik. Mis puutub aga liitsõnasse grillbaar, siis see on tervikuna laenatud inglise keelest ja kinnistunud just nimetavas käändes.

Head grillimist ja ilusat suve!

Eesti Keele Instituudi keelenõuandjad


Lühendid IT ja IKT – kas sidekriipsuga või ilma?

9.6.2017
IT (infotehnoloogia) ja IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) on suurtähtlühendid. Kui suurtähtlühend on liitsõna osa, liidetakse see sõnaga sidekriipsu abil. Enne sidekriipsu panekut tuleks aga mõelda sellele, kuidas kirjutaksite siis, kui lühendi asemel oleks sõna.

Lihtne reegel on, et kui kirjutaksite sõnad kokku, siis tuleb ka lühend sidekriipsu abil sõnaga kokku kirjutada, aga kui lahku, siis kirjutatakse ka lühend sõnast lahku. Vahel tuleb aga mängu pikkuspõhimõte, näiteks sõnaühend „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia“ on sedavõrd pikk, et selle võib alati kirjutada järgnevast sõnast lahku. Siis tuleb silmas pidada, et kui sõnaühend märgib liiki, omaette mõistet, kirjutatakse lühend sõnaga ikkagi kokku. Näide: ametinimetuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juht võib pikkuse tõttu kirjutada lahku, aga lühendatud nimetus IKT-juht tuleb kirjutada sellegipoolest kokku.

Kokku kirjutatakse ühend siis, kui see märgib liiki, moodustades mõiste, näiteks
– infotehnoloogiaspetsialist ~ IT-spetsialist
– infotehnoloogiaettevõte ~ IT-ettevõte
– infotehnoloogiateenus ~ IT-teenus
– infotehnoloogiaressursid ~ IT-ressursid
– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor ~ IKT-sektor
– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond ~ IKT-osakond

Lahku kirjutatakse ühend siis, kui esimene sõna või lühend märgib kuuluvust (vastab küsimusele kelle?, mille?), näiteks
– infotehnoloogia areng ~ IT areng
– infotehnoloogia maine ~ IT maine
– infotehnoloogia juhtimine ~ IT juhtimine
– infotehnoloogia kõrgharidus ~ IT kõrgharidus
– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengukava ~ IKT arengukava
– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ~ IKT valdkond

Vt ka nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reegleid „Eesti keele käsiraamatus“.

Tuuli Rehemaa


Mis on laual?

19.5.2017
Võhma linnal on laual kolm valikut. Valitsus on tõstnud lauale selgelt enam uuenduslikke ideid. Jalgpallitreeneril on laual häid pakkumisi. Reformierakonna poolt pandi lauale kütuseaktsiisi tõstmine.

Laud kipub viimasel ajal liikuma peokontekstist koosoleku konteksti. Vanasti olid laual sült, tort ja vein, aga nüüd pannakse lauale probleemid, ideed, valikud, ettepanekud ja pakkumised. Kuulsin hiljuti enda jaoks uut sõna: lauaring. Oleksin arvanud, et lauaring on see, kui peolauas saadetakse kartulisalat või lihavaagen ringi käima, aga euroliidu tõlgid kasutavad seda sõna hoopis siis, kui kõik liikmesriigid saavad kohtumisel järjestikku sõna. Ja kui minu meelest on lauakõne praegu veel see, mida peetakse juubelil, klaas peos, siis kas varsti peab lauakõnet ka koosoleku juhataja?

Jah, inglise keeles tähendab sõna table nii lauda kui ka päevakorda võtmist (ja veel paljusid asju), aga kas eesti keeles ikka on mõttekas nii agaralt laua-väljendeid koosolekute sõnavarra tuua? Tsiteerin Margus Mikomäge: „Teemade laual olemine ei tähenda mitte midagi. Teemad on mõtlemiseks, arutamiseks, läbirääkimiseks. Kui nad on laual, siis on tähendus sama, nagu raamatud on riiulis. Seal neid hoitakse tõesti, aga raamatuid muide ka loetakse.“ Ka minu arvates võiksid teemad, ideed ja probleemid olla pigem päevakorras, käsitlusel, arutusel. See annaks lootust, et nendega ka päriselt tegeldakse.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.