Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Lühendid meie argipäevas

27.11.2014
16. oktoobril kirjutas Maire Raadik siinsamas rubriigis salapärastest Brüsseli meppidest (MEP = Member of the European Parliament ehk eesti keeli Euroopa Parlamendi liige). Siit võiksime natuke edasi mõelda, kui palju keegi meist suulises igapäevasuhtluses lühendeid tarvitab, mis keelde ning allkeelde need kuuluvad ja kas nende kasutamine hõlbustab suhtlust või võib seda mõnikord ka takistada.

28. oktoobri „Aktuaalses kaameras“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart muu hulgas heffkoolide finantseerimisest ja mainis, et pealinnas on kuus heffkooli. Nõutu vaataja leidis viimaks abi sellest, et sissejuhatavas tekstis oli nimetatud hariduslike erivajadustega lapsi (järelikult on HEV-kool haridusametnike keelepruugis hariduslike erivajadustega õpilaste kool, nagu näitab ka haridussõnastik). Et mõne sagedase pika nimetuse asemel saab nii kirjas kui ka kõnes kasutada lühendit, ei ole muidugi midagi uut. Paljud lühendid on jõudnud üldkeelde, veel rohkem on neid oskuskeeles ja erialaslängis. Avalikkusega suheldes tasuks igaühel kaaluda, kas mingi valdkonna töölühend on ikka üldarusaadav. Kui keelenõuandja soovitaks nõuküsijal vaadata EKG-d, mõtleks küsija tõenäoliselt elektrokardiogrammile ega saaks millestki aru, ehkki keelekorraldajatele on EKG esmajoones teadusteos „Eesti keele grammatika“.

Lühendit võidakse hääldada tähthaaval (AK-s räägiti LNG-terminalist) või sõnana, kui nii on suupärane (palun sisestage PIN, patsient pöördus EMO-sse). Kahe näite taga on eesti keel („Aktuaalne kaamera“, erakorralise meditsiini osakond), kahel inglise keel (liquefied natural gas, personal identification number). Ingliskeelseid lühendeid tulebki igapäevamõistete tähistamiseks järjest juurde (ATV, SMS, CD, DVD, USB, LCD jpm). Võõrast päritolust hoolimata hääldatakse lühendis olevaid tähti eestipäraselt (aa tee vee, mitte ei tii vii jne) ja seda tuleks teha kõigi lühendite puhul. Kasutuses leidub paraku ka mõni erand ning endiselt on kõige hämmastavam ladinakeelse CV (curriculum vitae) põhjendamatu inglispärane hääldus. Mõistagi saab nende lühendite asemel kasutada ka pikemaid eestikeelseid vasteid.

Mõnest võõrlühendist on eesti keeles aegade jooksul kujunenud uus sõna, mis on omandanud reeglikohase kirjapildi ja vajaduse korral astmevahelduse (ufo, aids, spaa, vipp). Viimasel ajal on keelenõuandjailt korduvalt küsitud, kas LED-i asemel võiks kirjutada leed. Jah, sageli vajaminev sõnana hääldatav lühend võib sõnaks saada ja leed ning liitsõnad leedlamp ja leednäidik on jõudnud ka 2013. a ÕS-i (see lühend siinsel leheküljel loodetavasti selgitust ei vaja). Mõnikord tasuks uue sõna kasutajal siiski veenduda, kas kontekst välistab vääriti mõistmise ohu (kui keegi kirjutab leedidest, peab lugeja teadma, millises vältes seda lugeda ja kas selle taga on LED või lady).

Tiina Leemets



Jutumärgid „“

14.11.2014
Ühel eelmise aasta lõpus peetud kõnekoosolekul võttis teiste hulgas sõna kogenud toimetaja, tehnikakeele asjatundja Heido Ots ja ütles umbkaudu nõnda: tema on nüüd näinud, et uues, 2013. aasta ÕSis on lõpuks ometi õiged, mitte enam „buuri“ jutumärgid. Ja tema loodab, et see ei ole mitte juhus ega arvuti vingerpuss. Oleme omavahel ammu selgeks rääkinud, et ei ole juhus, on hoopis teadlik otsus, mida on tagant tõuganud ka Heido Ots ise.

Kui võtta korraga ette kõik meie tähtsamad ÕSid, saab selgeks, kuidas jutumärkide kuju on läbi aegade muutunud: eelmise sajandi 1940. aastateni saksapärased märgid (sõnaga öeldes 99 all ja 66 üleval), Vene ajal noolekujulised prantsuse ehk vene jutumärgid (« »), 1990. aastatel inglise jutumärgid (66 ja 99 üleval). ÕS 2006 tarbeks said valitud jutumärgid, mida 1993. aastal ilmunud eesti keele grammatika II köide oli esitanud jutumärginäidete reas esikohal (99 all ja 99 üleval). Samu märke on oma väikese õigekeelsussõnaraamatu esimestes trükkides kasutanud Elmar Muuk, hiljemalt 7. trükis 1940 on ta läinud üle saksapärastele märkidele.

1993. aasta grammatikaköite õigekirja osa toimetas Henn Saari, tema kaalutlusi võin praegu oletada. 1995. aasta mais pidin keelenõu andes vastama küsimusele, kas on olemas mingit otsust jutumärkide kuju kohta. Olen vastanud, et ei tea sellist otsust. Hiljem on Henn Saari keelenõukaustikusse mu vastuse juurde oma käega kirjutanud: mis otsus, aitab ju täiesti kahest eesti traditsioonis olevast variandist. Seejärel on ta nende kahe variandina joonistanud esiteks prantsuse ja teiseks saksa märkide näite, ja veel lisanud, et käsitsikirjas on küll 99 all ja 99 üleval, masinakirjas sirged märgid, mõlemad üleval.

1930. aastatel kinnistunud jutumärgitava hakkasid 2000. aastatel õnnekombel edasi kandma eesti keelele kohandatud arvutiprogrammid. Ning kohe tekkis küsimus, kas arvuti pandud märgid tuleb ÕSi järgi ära parandada. ÕSi tegijad seda küll kelleltki ei nõudnud, aga oli paratamatu, et meie jutumärkidest võeti siin-seal eeskuju. 2013. aasta ÕSi ilmumine andis võimaluse tülikas vastuolu kõrvaldada ning valida jutumärgid (99 all ja 66 üleval – nagu siinse loo pealkirjas), millel on eesti keeles kõige tugevam traditsioon ja mida toetavad ka eesti infotehnoloogia reeglid.

Ah et mis need buurid siia puutuvad? Seesuguseid jutumärke, 99 all ja 99 üleval, tuntakse peale ungari, poola, rumeenia ja serbia keele ka veel afrikaani keeles. Nii teab Wikipedia.

Maire Raadik



Kas Ebola või ebola?

31.10.2014
Eesti üldkirjakeeles kirjutatakse sõnaühendisse kuuluv kohanimeline täiend suure tähega, nt Pärsia kass, Siberi katk, Siiami kaksikud, Šveitsi juust, Türgi kohv. Samuti Ebola viirus, Ebola viirushaigus, sest Ebola on Kongo jõe lisajõe nimi. Selles nimes on rõhk õigupoolest o-l, nii et hääldus peaks olema [eboola]. Samas on eesti keeles levinud hääldus, kus rõhk on esisilbil: keeletarvitaja hääldab nime Ebola nagu analoogseid la-lõpulisi Eesti kohanimesid (Lehola, Nigula, Vigala).

Sage kasutus on tinginud selle, et põhisõna „viirushaigus“ jäetakse sõnaühendist tihtipeale ära ja ühendi asemel kasutatakse täiendit. Küsimus on sel juhul, kuidas seda sõna kirjutada: kas suure tähega Ebola või väikese tähega ebola.

Võõrnimedest lähtuvaid üldsõnu on eesti keeles tavaks kirjutada häälduspärasel kujul ja väikese algustähega. Näiteks pärinevad kohanimedest šampanja < Champagne, konjak < Cognac, hamburger < Hamburg, moka (või mokakohv) < Moka, teksased < Texas, tüll ’(riidesort)’ < Tulle.

Väiketäheline kirjutus ilmneb ülekaalukalt ka juhtudel, kus kohanimest lähtunud mugandit kasutatakse sõnaühendi tähenduses. Nt Baccarat’ kristall = bakaraa, Bermuda püksid = bermuudad, Bourboni viski = burboon, Paabeli segadus = paabel, Parma juust = parmesan, Pilatese tehnika = pilates, Pilseni õlu = pilsen, Viini vorst = viiner. Mõni näide on ka suure tähega kirjutamise kohta, nt juustusordid, nagu Camemberti juust = Camembert, Gorgonzola juust = Gorgonzola. Osal neist on olemas ka mugandkujuline variant, nt Roqueforti juust = Roquefort = rokfoor.

Seega võiks küsitud sõna kirjutada mugandina väikese algustähega: Ebola viirushaigus = ebola. Näiteks nakatus ebolasse (või ebolaviirusega), ebolasse haigestunute arv, ebolasse surnud patsient. Ühendit asendav „ebola“ on sageli omakorda täiendiks, väiketäheline kuju lihtsustab liitsõnamoodustust, nt ebolaepideemia (vrd Ebola-epideemia), ebolahaige, ebolahaigestumus (või haigestumus ebolasse), ebolaoht, ebolapatsient, ebolapuhang, ebolasuremus (või suremus ebolasse), ebolavaktsiin, ebolaviirus. Selline mugandvariant sobib üldkirjakeelde, meditsiini oskuskeeles on (praegu veel) Ebola viirus ja Ebola viirushaigus (vt rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni eestikeelne tõlge).

Sirje Mäearu



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.