 |
 |
Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.
Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.
Keelenõuanded
Juss oli väikeseks peremeheks
7.5.2013
Ametlikes tekstides võib sageli kohata sellist sõnastust, nagu koosoleku päevakorrapunktiks oli .. , õppekava läbivaks teemaks on .. , magistritöö eesmärgiks oli .. , raporti väärtuseks on ..
Saavat käänet (vastab küsimusele kelleks? milleks?) sobib kasutada pöördsõna olema laiendina vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga. Võrdleme näiteks lauseid õde oli postiljon ja õde oli sel suvel postiljoniks – saav kääne annab teises lauses lisainfot, et õde töötas postiljonina ajutiselt, ent pole ka vale öelda, et õde oli sel suvel postiljon. Ka esimese lõigu lausenäidetes oleks parem kasutada nimetavat käänet: koosoleku päevakorrapunkt oli .. , õppekava läbiv teema on .. , magistritöö eesmärk oli .. , raporti väärtus on ..
Peale ajutise oleku võib saavat käänet kasutada ka piiratud või määratud kohatäite näitamiseks. Luuleklassikastki on tuttav „adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud”, aga võtame kas või „Eesti keele käsiraamatu” sõnastuse: aluseks on nimisõna nimetavas või osastavas käändes; öeldiseks on harilikult pöördeline verbivorm.
Henn Saari, kellelt laenatud seekordse keelenõuande pealkiri, on juba 1976. aastal kogumikus „Keelehääling” (lk 27–31) andnud saava käände liigse kasutamise kohta humoorika näpunäite: „Kus vähegi kannatab ilma iksita, seal peabki ütlema ilma iksita.” Seega – kui ei ole tarvis rõhutada ajutist olekut või piiratud kohatäidet, eelistagem nimetavat käänet.
Paar sõna nominaalstiilist ehk Verbis kohiseb keele veri*
17.4.2013
Tegusõnast tuletatud nimisõnu ehk deverbaale võib kasutada nagu lauselühendeidki selleks, et näidata eri tegevuste seost lauses. Kui aga konkreetse tähendusega tegusõnast, mis peaks olema öeldis, on tehtud mine-vorm ning öeldiseks on pandud nn universaaltegusõnad, nagu teostama, läbi viima, toimuma vms, on see kantseliitlik ning muudab väljenduse raskepäraseks ja puiseks. Ladusamas keeles kannab infot öeldis, laused on lühemad ning lugeja mõistab kergemini, mis sõna mille juurde kuulub.
Õpetaja viib läbi õpilaste lugemisoskuse kontrollimise. Parem: Õpetaja kontrollib õpilaste lugemisoskust.
Labor teostab pinnaseproovide võtmist. Parem: Labor võtab pinnaseproove.
Firma teostab raudteevagunite vedu. Parem: Firma veab raudteevaguneid.
Ehituskonstruktsioonide projekteerimine toimub arvutitarkvara abil. Parem: Ehituskonstruktsioone projekteeritakse arvutitarkvara abil.
Millised on kehtivad keelenõuded reklaamplakatitele? Parem: Millised keelenõuded kehtivad reklaamplakatite kohta?
Nominaalstiili kohta vt ka „Eesti keele käsiraamatu” peatükki „Nominalisatsioon”.
*Tsitaat Doris Kareva luuletusest
Direktori vallandamisotsus ja direktori vallandamise otsus
27.3.2013
Kui direktor ise teeb vallandamisotsuse, siis on see direktori vallandamisotsus – direktor on tegija. Kui keegi teine teeb otsuse vallandada direktor, tuleb kirjutada direktori vallandamise otsus – direktor on objekt, otsus on tehtud tema kohta.
Kui mõnes muinasjutus korraldavad kaisukarud joonistusvõistluse, on see kaisukarude joonistusvõistlus (kaisukarud kui tegijad). Kui aga lastele korraldatakse võistlus kaisukarude joonistamises, tuleb kirjutada kaisukarude joonistamise võistlus (kaisukarud kui objektid).
Pangem tähele, et kui kolmeosaliste ühendite keskmine osa märgib tegevust ja esimene osa selle tegevuse objekti (vallandab keda, joonistab mida), on õige kirjutada sõnad lahku, nt ajalehtede lugemise võimalus (mitte aga „ajalehtede lugemisvõimalus”), filmide rahastamise otsus, investeeringute menetlemise kord, kuningriigi loomise katse, otsuse muutmise ettepanekud, raamatute paigutamise võimalused, siseruumi puhastamise teenus, tulekahjuhäire edastuse süsteem, tänava sulgemise luba, tuleohtlike ainete ladustamise ruum, ehituse ettevalmistamise osakond.
Ent kui tulemus ei kujune liiga pikaks, saab kolme sõna ühendi kujundada liitsõnaks: kohvi valmistamise meetod ~ kohvivalmistusmeetod (ent mitte „kohvi valmistamismeetod”), mõisate tutvustamise mäng ~ mõisatutvustusmäng, tabelite lugemise oskus ~ tabelilugemisoskus, jäätmete kogumise reid ~ jäätmekogumisreid (vrd ohtlike jäätmete kogumise reid).
Selle teema kohta võib lisaks lugeda Rein Kulli artiklist ajakirjas Õiguskeel (1998, nr 2, lk 41–44), Maire Raadiku „Panganduskeelest” (2005, lk 20–21) ja Tiiu Erelti „Terminiõpetusest” (2007, lk 269–270).
Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.
Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.
Keelenõuanded |
Juss oli väikeseks peremeheks | 7.5.2013 |
Saavat käänet (vastab küsimusele kelleks? milleks?) sobib kasutada pöördsõna olema laiendina vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga. Võrdleme näiteks lauseid õde oli postiljon ja õde oli sel suvel postiljoniks – saav kääne annab teises lauses lisainfot, et õde töötas postiljonina ajutiselt, ent pole ka vale öelda, et õde oli sel suvel postiljon. Ka esimese lõigu lausenäidetes oleks parem kasutada nimetavat käänet: koosoleku päevakorrapunkt oli .. , õppekava läbiv teema on .. , magistritöö eesmärk oli .. , raporti väärtus on ..
Peale ajutise oleku võib saavat käänet kasutada ka piiratud või määratud kohatäite näitamiseks. Luuleklassikastki on tuttav „adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud”, aga võtame kas või „Eesti keele käsiraamatu” sõnastuse: aluseks on nimisõna nimetavas või osastavas käändes; öeldiseks on harilikult pöördeline verbivorm.
Henn Saari, kellelt laenatud seekordse keelenõuande pealkiri, on juba 1976. aastal kogumikus „Keelehääling” (lk 27–31) andnud saava käände liigse kasutamise kohta humoorika näpunäite: „Kus vähegi kannatab ilma iksita, seal peabki ütlema ilma iksita.” Seega – kui ei ole tarvis rõhutada ajutist olekut või piiratud kohatäidet, eelistagem nimetavat käänet.
Paar sõna nominaalstiilist ehk Verbis kohiseb keele veri* | 17.4.2013 |
Õpetaja viib läbi õpilaste lugemisoskuse kontrollimise. Parem: Õpetaja kontrollib õpilaste lugemisoskust.
Labor teostab pinnaseproovide võtmist. Parem: Labor võtab pinnaseproove.
Firma teostab raudteevagunite vedu. Parem: Firma veab raudteevaguneid.
Ehituskonstruktsioonide projekteerimine toimub arvutitarkvara abil. Parem: Ehituskonstruktsioone projekteeritakse arvutitarkvara abil.
Millised on kehtivad keelenõuded reklaamplakatitele? Parem: Millised keelenõuded kehtivad reklaamplakatite kohta?
Nominaalstiili kohta vt ka „Eesti keele käsiraamatu” peatükki „Nominalisatsioon”.
*Tsitaat Doris Kareva luuletusest
Direktori vallandamisotsus ja direktori vallandamise otsus | 27.3.2013 |
Kui mõnes muinasjutus korraldavad kaisukarud joonistusvõistluse, on see kaisukarude joonistusvõistlus (kaisukarud kui tegijad). Kui aga lastele korraldatakse võistlus kaisukarude joonistamises, tuleb kirjutada kaisukarude joonistamise võistlus (kaisukarud kui objektid).
Pangem tähele, et kui kolmeosaliste ühendite keskmine osa märgib tegevust ja esimene osa selle tegevuse objekti (vallandab keda, joonistab mida), on õige kirjutada sõnad lahku, nt ajalehtede lugemise võimalus (mitte aga „ajalehtede lugemisvõimalus”), filmide rahastamise otsus, investeeringute menetlemise kord, kuningriigi loomise katse, otsuse muutmise ettepanekud, raamatute paigutamise võimalused, siseruumi puhastamise teenus, tulekahjuhäire edastuse süsteem, tänava sulgemise luba, tuleohtlike ainete ladustamise ruum, ehituse ettevalmistamise osakond.
Ent kui tulemus ei kujune liiga pikaks, saab kolme sõna ühendi kujundada liitsõnaks: kohvi valmistamise meetod ~ kohvivalmistusmeetod (ent mitte „kohvi valmistamismeetod”), mõisate tutvustamise mäng ~ mõisatutvustusmäng, tabelite lugemise oskus ~ tabelilugemisoskus, jäätmete kogumise reid ~ jäätmekogumisreid (vrd ohtlike jäätmete kogumise reid).
Selle teema kohta võib lisaks lugeda Rein Kulli artiklist ajakirjas Õiguskeel (1998, nr 2, lk 41–44), Maire Raadiku „Panganduskeelest” (2005, lk 20–21) ja Tiiu Erelti „Terminiõpetusest” (2007, lk 269–270).
Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.