Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kriimud silmad

1.9.2015
Kes ei mäletaks laulu kassist, kes kontrollis laste teadmisi?

Meie kiisul kriimud silmad,
istus metsas kännu otsas.
Piip oli suus ja kepp oli käes,
kutsus lapsi lugema.

Kes ei osand lugeda,
see sai tukast sugeda.
Kes see luges, aru sai,
sellele ta tegi pai.


(Allikas: Viivi Luik, Epp Maria Kokamägi, Meie aabits ja lugemik. 4. trükk. Tallinn: Koolibri, 1996, lk 26.)

Keelenõuandjailt on küsitud, mida tähendab selles laulus sõnapaar kriimud silmad. Kas koolmeistrist kiisul olid silmad pesemata?

Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu“ I köite 746. veerus on sõna kriim, mille sünonüümiks on antud kriimuline ja tähenduseks ’värviliste või mustuse või muude kriimudega, juttidega või laikudega näos’. A. Saareste on esitanud näited ta on näost kriim, sa oled kriim silmist, kriimud silmad.

Seega, kriimud silmad ei pruugi sugugi tähendada, et kass oli räpane, vaid võib tähendada hoopis seda, et kassi nägu oli värviliste juttide või laikudega. Silmad ei ole ses laulutekstis üksnes nägemiselundid, vaid see sõna märgib kogu nägu.

Rõõmsat tarkusepäeva väikestele ja suurtele!

Argo Mund



10 aastat keelenõunuppe!

25.8.2015
Täpselt kümme aastat tagasi, 25. augustil 2005 ilmus Eesti Keele Instituudi keelenõuande kodulehel esimene keelenõunupp, mis rääkis (toona) uuest nimeseadusest. Alates sellest ajast oleme enda kodulehele järjepidevalt kirjutanud keelenõuandeid mitmesugustel, nii igihaljastel kui ka päevakohastel teemadel.

Ilmunud nuppe saab lugeda keelenõuannete arhiivist, ent nii mõnigi keelenõunupp on leidnud tee ka kogumikesse „Keelenõuanne soovitab“.

Täname kõiki keelenõuküsijaid inspiratsiooni ja huvitavate küsimuste eest! Meeldivat koostöö jätkumist!



Sellest, et ma tahtsin lennutada lohet ...

13.8.2015
Sõna lohe kuulub ÕSi järgi 16. käändtüüpi. Selle tüübi eeskujusõna on pere, mille ainsuse osastava käände lõpus on t: (seda) peret. Kahjuks eksitakse aina sagedamini nii pere kui ka mõnede teiste sama tüüpi ehk astmevahelduseta kahesilbiliste e-lõpuliste sõnade osastava käände moodustamisel. Mõned internetist leitud veanäited koos minu parandustega:

- seda kõne (p.o kõnet) kirjutades hakkas mind kummitama üks mõte
- tahaks ka sellist ime (p.o imet) näha
- pole olemas üheselt määratletud üldist hüve (p.o hüvet)
- sellist mure (p.o muret) ei ole küll varem kuulnud
- pean silmas sellist kile (p.o kilet), mis ei lase vett läbi
- liikmesriikidel on õigus kehtestada laevapere (p.o laevaperet) käsitlevaid eeskirju
- hindan talviselt kahvatut jume (p.o jumet)
- koer ei viitsinud oma paksu kere (p.o keret) liigutada

Uurijate arvates võib keelekasutajas tekitada segadust see, et pere-tüüp on struktuuri poolest sarnane 17. käändtüübi ehk pesa-tüübiga, kuhu ei kuulu e-lõpulised sõnad. Kirjakeele normi järgi on pesa-tüübi ainsuse osastav harilikult lõputa: (seda) pesa, ema, isa, tädi, onu, mõru, nüri. Käändelõpp t on osastava käände rööpvormina lubatud peamiselt uuematel pesa-tüüpi laensõnadel, näiteks mini (kandis mini või minit), logo (muudeti logo või logot), memo, hula, judo, polo jt.

Tahaksin uskuda, et enamikku pere-tüüpi sõnadest käänatakse siiski veatult – endiselt mängitakse malet ja kabet, taunitakse pahet, pole vahet, peetakse sidet, pannakse kokku puslet ja õues sajab rahet ning ehk on aidanud ka Heli Läätse lauldud Kalju Kanguri sõnad „Sellest, et ma tahtsin lennutada lohet“ kellelgi õiget käändevormi meeles pidada.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.