Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Kas direktor Sepale või direktorile Sepp?

23.4.2012
Kumba osa käänata isikunimetarindites: kas ametit, auastet, teaduskraadi, tiitlit, sugulusvahekorda vm väljendavat sõna ehk lisandit või isikunime?

Isikunime peab käänama alati, kui lause seda nõuab, nt
Leppisin kokku kohtumise sekretär Anneli Kaasikuga (mitte „sekretäriga Anneli Kaasik”).
Vald määrab toetuse õpetaja Marje Uuspõllule (mitte „õpetajale Marje Uuspõld”).
Sõna anti direktor Sepale (mitte „direktorile Sepp”).
Õpilasest Männist saab tulevikus hea autojuht (mitte „õpilasest Mänd”).
Sain vendadelt Tõrudelt kirja (mitte „vendadelt Tõrud”).
(kutsel:) Marko Mets abikaasa Krista Metsaga ~ Marko Mets abikaasa Kristaga (mitte „Marko Mets abikaasaga Krista Mets”).

Miks on õige sekretär Anneli Kaasikuga, aga õpilasest Männist ja vendadelt Tõrudelt? Seda teemat ehk nime ees seisva lisandi ühildumist nimega on käsitletud „Eesti keele käsiraamatus”, Sirje Mäearu artiklis „Ühildumisjuttu” ajakirjas Õiguskeel (vt osa „Isikunimed lisanditarindis”) ja ka varasemas lühinõuandes.


Päeva lõpuks

26.3.2012
• Kuigi kõigi nende probleemide lahendamine nõuab tublisti vaeva, on päeva lõpuks selge, et teist valikut pole – me peame selle reformiga edasi minema.
• Selgub, et soodsalt ostetud kaup ei ole päeva lõpuks üldse soodne.
• .. päeva lõpuks ikkagi vaid kaks valikut: üksteist austada või siis mitte.
• Ma jätaks selle asjaga kõik nii, nagu on, aga päeva lõpuks otsustab ikka rahvas.

Nendes lausetes on päeva lõpuks mõjutatud inglise keelest, kus pruugitakse väljendit at the end of the day sõna finally sünonüümina. Tuletagem meelde, et eesti keeles on teisi võimalusi, mis on selgemad, nt lõpuks, lõppude lõpuks, lõpptulemusena, kokkuvõttes:

Ma jätaks selle asjaga kõik nii, nagu on, aga kokkuvõttes otsustab ikka rahvas.

Ärgem kasutagem üht ähmase sisuga moeväljendit, vaid mõelgem eesti keele mitmekesisusele!


Vabandama

7.3.2012
Tegusõna vabandama tähendab ’andeks andma, andestama’.

Vabandust paludes sobib tarvitada sõna vabanda ’anna andeks’ või vabandage ’andke andeks’ või öelda pikemalt: palun vabandust, palume vabandust.

Eksimuse või millegi puudumise pärast andestust paludes ei soovitata kasutada vormi vabandan ega vabandame: esimene tähendab ’annan andeks’ ja teine ’anname andeks’. Neid on kohane kasutada, kui vabandus vastu võetakse.

Meenutagem veel, et väljendid „vabandame teie ees” ja „me väga vabandame” on venemõjulised, korrektses keeles on nende asemel palume teilt vabandust ja palume väga vabandust.

Vt ka Maire Raadiku raamat „Väikesed tarbetekstid” (lk 89–91) ja
artikkel kogumikus „Keelenõuanne soovitab”.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.