Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

„Kui rasedus on konfirmeeritud ..“

3.2.2016
Raadio hommikuprogrammis lapati värskeid ajalehti ja muu hulgas tuli jutuks asendusemadus. Seda kena omasõna just ei kasutatud, öeldi surrogaatema. Eks ole, kohvi surrogaat on kohvi aseaine, surrogaatema on ema aseaine. Kuid siis läks lugu edasi ja kuuldavale toodi lausejupp „kui rasedus on konfirmeeritud“. No ei tea nüüd. Tänapäeva eesti keeles on sõnal konfirmeerima olnud ikka ainult üks tähendus ja see on ’leeritama’. Võõrsõna konfirmeerima on meil ladina päritolu ja ladina confirmare tähendab küll ’kinnitama, tugevdama’, kuid eesti keeles ei ole see tähendus juurdunud. Mõnest sõnastikust on lugeda, nagu oleks konfirmeerima olnud omal ajal juuratermin, kuid ei ole seda sõna selles tähenduses ei 1934 ega 1971 ilmunud õigusteaduse sõnastikus ning ÕSideski on juuratähenduse küljes olnud märkus „vananenud“. Praegu võiks öelda õigupoolest sedasama, mida ütles Paunvere köster Kiire ristsetel: see on üks väga vana nimi ja – see ei lähe mitte. Kogu kurja juur on tõenäoliselt inglise sõna confirm, millel vähemasti kolm tähendust: ’kinnitama, tugevdama; seadustama; leeritama, konfirmeerima’. Näete, võõrsõna passib selles kolmandas, leeritamise tähenduses, lapseootele jäämist ilmselt lihtsalt kinnitati. Olgu öeldud veel seegi, et võõrsõna surrogaat käib ka alaväärtusliku aseaine kohta, asendusema sõnal sellist mekki juures pole.

Maire Raadik



Kas satelliidifoto või satelliitfoto?

18.1.2016
Liitsõna esiosa kääne, st kas nimetav või omastav, võib oleneda täiendsõna tähendusest, häälikulisest ehitusest ja ka sellest, kuidas on liidetud teisi samasse sarja kuuluvaid sõnu.

Satelliit-sõnaga algavate liitsõnade hulgas on nii nimetavalise kui ka omastavalise täiendsõnaga rühmi. Nimetavas käändes liituvad kõigepealt satelliitriik ja satelliitlinn, kus täiendsõna väljendab sedasama mis põhisõna (satelliitriik, satelliitlinn on ise satelliidid). Omastavas käändes täiendsõna näitab kuuluvust: satelliidiantenn, satelliiditaldrik (see on argisõna, termin on paraboolantenn), satelliidikanal. Kui täiendsõna märgib vahendit, sobib jälle liita nimetavaliselt, nt satelliitside (satelliitide kaudu peetav side), satelliitlevi, satelliittelefon, satelliitraadio, satelliittelevisioon, satelliitnavigatsioon, satelliitseire. Kinnituse, et nimetavas käändes täiendsõna on siin asjakohane, annab võrdlus teiste samasuguste liitsõnade või liitsõnasarjadega: satelliitside nagu ka telefonside, faksside või mobiilside, satelliittelevisioon, satelliitlevi nagu kaabeltelevisioon, kaabellevi.

Ebakindlust on praegu näha selles, kas öelda satelliidifoto või satelliitfoto, satelliidipilt või satelliitpilt, ehkki omastaval käändel paistab siiski olevat väike ülekaal. Kui käsitame täiendsõna satelliit neis liitsõnus vahendina (foto või pilt, mis on üles võetud satelliidi kaudu), võiksime liita nimetavaliselt; tõsi, mõnikord on vahendit näitav täiendsõna siiski ka omastavas käändes, olgu või sõnades gaasiahi, elektriauto või suruõhuvasar. Kui vaatame teisi sama sarja sõnu, näeme sealgi nii omastavat kui ka nimetavat käänet: õhust pildistatud foto on õhufoto, õhuülesvõte, röntgenikiirtega tehtud pilt on röntgenipilt, röntgeniülesvõte, amatööri tehtud foto on aga amatöörfoto ja fotorobotiga tehtud foto robotfoto, robotportree.

Kuigi omastava liitumise ülekaal on praegu väike, on see ehk siiski piisav, et seada õhufoto ja röntgenipildi kõrvale satelliidifoto ja satelliidipilt – ning suruda endas alla kahtlus, et satelliidifoto peal peaks olema kujutatud tingimata satelliit.

Maire Raadik



Kohupiimane kalkunipirukas ja pähkline juustukook

22.12.2015
Kuidas suhtuda sellesse, et toiduretseptides ja menüüdes on sagenenud ne-liiteliste omadussõnade tarvitus (nt kohupiimane kalkunipirukas, pähkline juustukook, rabarbrine veiselihasalat, küüslaugune kartulivorm)?

Vastust otsib Sirje Mäearu ajakirja Oma Keel 2015. a sügisnumbri artiklis „Ðaðlõkine külaline Armeeniast“.

Lugege siit.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.