Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Saame tuttavaks – ülakoma

27.3.2015
Kuidas ülakoma välja näeb

Ülakoma ehk apostroof asub rea ülaosas ja näeb enamikus kirjastiilides traditsiooniliselt välja samasugune nagu rea alaosas asuv koma. Tavapärasel eesti paigutusega arvutiklaviatuuril asub ülakoma sisestusklahvi ehk Enter-klahvi „kaenlas“, tärniga samal klahvil. Unicode’i kooditabelist saab traditsioonilise ülakoma koodiga Alt + 2019.

Akuut ja graavis, mida mõnikord ekslikult ülakoma pähe kasutatakse, on tegelikult hääldusmärgid ja käivad tähe peal, nt Irákleio, Oúwiæcim, mѐre.

Kaksisülakomad

Kaksisülakomasid kasutatakse keeleteaduslikes tekstides tähenduse märkimisel, näiteks panta rhei ’kõik voolab’; eduline ’progressiivne’. Sordiaretuses pannakse kaksisülakomadesse taimesortide nimed: kartul ’Jõgeva kollane’, kääbusroos ’Sun Hit’.

Soovitatav kaksisülakomade kuju on ’ .. ’ ehk üheksa-üheksa, mida toetavad ka eesti infotehnoloogia reeglid. Kaksisülakomad kujuga kuus-üheksa ehk ‘ .. ’ vastavad inglise tavale.


Kas omatehtud, enda tehtud või ise tehtud?

12.3.2015
Mõne aasta eest keelenõu küsinud seemnekasvataja arutles selle küsimuse üle juureldes nõnda: enda kasvatatud seemned kasvatad ise, omakasvatatud võid lasta sulasel kasvatada.

Tõsi, tud-kesksõnale liituv oma tähendab ’kodus, kodusel teel, kodu-’, nt omakootud riie = kodukootud riie, omatehtud jäätis = kodusel teel tehtud, kodutehtud jäätis, omakasvatatud peedid = kodukasvatatud peedid. Tekkiv uus tähendus on ka põhjus, miks oma kirjutatakse siin tud-kesksõnaga kokku.

enda + tud-kesksõna näitab, et keegi on midagi ise, oma kätega teinud, nt enda kootud riie võib olla riie, mille mina ise kudusin, enda tehtud jäätis võib olla jäätis, mille tema ise tegi, enda kasvatatud peedid võivad olla peedid, mis teie ise kasvatasite. See enda (või ka enese) on määratleva asesõna ise omastav kääne: mina ise tegin, tema ise tegi, teie ise tegite – minu, tema, teie enda (poolt) tehtud – enda tehtud.

Saab öelda ka ise tehtud. See tähendab ’iseseisvalt, omal jõul tehtud’, nagu ütluses „Ise tehtud, hästi tehtud“. Viimase näite ise on juba määrsõna, mitte enam asesõna (lähemalt on isevärki ise-sõnast kirjutanud Ülle Viks 1973. a Keele ja Kirjanduse 7. numbris).

Kokku võttes: omatehtud kook (kodus, kodusel teel tehtud, mitte vabrikutöö ega poest ostetud), enda tehtud kook (minu enda tehtud, mina ise oma kätega tegin), päris ise tehtud kook (iseseisvalt, omal jõul tehtud).

Maire Raadik



Sidekriips liitsõnaosa asemel

27.2.2015
Arvatavasti oskab igaüks asendada järjestikuste liitsõnade korduvat osa sidekriipsuga: sünniaasta, sünnikuu ja sünnipäev = sünniaasta, -kuu ja -päev, hommikupoolne või õhtupoolne = hommiku- või õhtupoolne. Sõnaühendite korduva osa asemele sidekriips ei käi: eesti keeles ja soome keeles = eesti ja soome keeles (mitte „eesti- ja soome keeles“), Tartu maakond, Põlva maakond ja Võru maakond = Tartu, Põlva ja Võru maakond (mitte „Tartu-, Põlva- ja Võru maakond“, küll aga Tartu-, Põlva- ja Võrumaa).

Kui rinnastatud reas on nii sõnaühendeid kui ka liitsõnu, jääb reegel samaks: sidekriips asendab korduvat osa liitsõnas, mitte aga sõnaühendis. Õige on bioloogilised ja keemiarelvad ~ keemia- ja bioloogilised relvad, meeskondlikud ja üksikalad ~ üksik- ja meeskondlikud alad, juriidilised ja üksikisikud ~ üksik- ja juriidilised isikud, on tulnud Eesti ja maailmameistriks ~ maailma- ja Eesti meistriks. Võimaluse korral tasuks asendada sõnaühend liitsõnaga, nt bio- ja keemiarelvad, meeskonna- ja üksikalad.

Mida teha aga siis, kui komponente on rohkem ja seetõttu tekib vähemalt formaalselt mitu tõlgendusvõimalust? (Tegelikkuses aitavad sageli kontekst ja keelevälised teadmised.) Sidekriips saab asendada nii üht kui ka mitut sõna (vrd sea- ja lambalihavardad ning vorsti- ja lambalihavardad). Kas fraasis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on mõeldud riigiasutusi, riigivalitsust või riigiomavalitsust? Kas tsaari- ja Eesti Vabariigi aegsed sisaldab omadussõna tsaariaegsed või nimisõna tsaaririik? Kas tulu- ja käibemaksumäär viitab tulumäärale või tulumaksule? Kas loendis Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järv on jutt Pihkva järvest või linnast?

Lahendus võib iga kord olla erinev. Esimese näite saab sõnastada kompaktsemalt riigi- ja omavalitsusasutused ja loota lugeja loogikale, täiesti ühemõttelised on omavalitsus- ja riigiasutused ning kordusega riigiasutused ja omavalitsusasutused. Teises näites tuleks põhisõna korrata (tsaariaegsed ja Eesti Vabariigi aegsed), aga võib-olla saab selle kokku hoida mujal, nt tsaariaegsed ~ tsaariaja ning Eesti Vabariigi mündid, auastmed. Kui jutt käib sõjaeelsest Eestist, oleks kõige täpsem õieti tsaariaegsed ja 1920.–30. aastate (hooned, õpikud). Kolmas näide on selgem, kui kirjutada lahku tulu- ja käibemaksu määr. Neljandas tuleks jällegi korrata: Pihkva järv, Lämmijärv ja Peipsi (järv).

Arusaadavus võib kannatada ka siis, kui samas rindühendis asendada sidekriipsuga ühe liitsõna põhisõna ja teise täiendsõna, nt metadoonvõõrutus- ja -asendusravi (esimeses sõnas on ära jäetud ravi, teises metadoon). Analoogsed keelenõuandjaile esitatud küsimused on vitraaþakna- ja -ukseklaasid, kõneloome- ja -tajuoperatsioonid, raadiosaate- ja -vastuvõtuseadmed ning veel pikemad järjendid riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused, abrasiiv- ja teemantlõike- ja -lihvterad.

Siingi tuleb iga kord mõelda, mida teha. Alati võib selguse huvides esikomponenti korrata (metadoonvõõrutus- ja metadoonasendusravi, vitraaþakna- ja vitraaþukseklaasid). Võib appi võtta lahkukirjutuse, pannes sõnad vajaduse korral mitmusesse (vitraaþakende ja -uste klaasid, kõneloome ja -taju operatsioonid). Ehk on mõni sõna liiast (raadiosaatjad ja -vastuvõtjad)? Pikemates näidetes, kus on mitu liigitust, tasuks esitada need eraldi, nt (müügil on) abrasiiv- ja teemantterad, lõike- ja lihvterad. Põhisõnade olemasolu korral (riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused) on tervik siiski mõistetavam (vrd kordusega riigi- ja omavalitsusorganid ning riigi- ja omavalitsusasutused).

Tiina Leemets


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.