Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Meie mepid Brüsselis

16.10.2014
6. oktoobri hommikul olid „Vikerhommikus“ taas Brüsseli uudised. Johannes Tralla ja Juhan Lepassaar rääkisid seekord raskest päevast, mis ootas ees Andrus Ansipit. Raadiokuulajat kaugel kodumaal ajas pisut ärevusse teade, et meie poliitikut hakkavad Brüsselis kimbutama mepid. Kes need on? Mis nad teevad? Kas tõesti kuuleb ringhäälingu eetris euroslängi: mepp – MEP – Member of the European Parliament – Euroopa Parlamendi liige – parlamendiliige?

Eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja kõigil tähtsatel Euroopa Liidu asutustel ja organisatsioonidel, liit ise kaasa arvatud, on olemas ametlikud nimetused ja ka nende lühendid eesti keeles: Euroopa Liit ja EL, Euroopa Parlament ja EP, Euroopa Nõukogu ja EN, Euroopa Keskpank ja EKP. Kas me ei peaks siis ka Euroopa Parlamendi liikme lühendi tegema ikka eesti nimetuse põhjal? Teiselt poolt on eesti keeles kasutusel veel vähemasti üks inglise sõnaühendi algustähtedest tehtud lühend (akronüüm), mis samuti käib inimese kohta: VIP ’very important person’ ehk sõnaks muganenuna vipp. Kas siis ka MEPid ehk mepid?

Kirjakeeles tuleme vist siiski ka ilma lühendita toime, arvestades, et eesti keeles ei ole kombeks kasutada nii palju akronüüme kui inglise keeles. Küllap tajus seda ka meie Brüsseli korrespondent, sest sama 6. oktoobri õhtul „Päevakajas“ rääkis ta vaid parlamendiliikmetest või pikemalt Euroopa Parlamendi liikmetest. Brüsselis eesti ametnike kõnekeeles elab mepp oma elu tõenäoliselt nagunii edasi, selle vastu ei saa kellelgi midagi olla.

MEPist on tegelikult ikka kasu ka. M-tähe taga peituv sõna member aitab meil meeles pidada, et eesti keeles on parlamendil, olgu riigikogul või Euroopa Parlamendil, liikmed. Mitte saadikud, nagu ka vahel räägitakse. Sõna saadik kasutamine pärineb ajast, kui vene sõna депутат kiputi olenemata kontekstist tõlkima saadikuks. Ning siis õpetas keelemees Uno Liivaku väsimatult, et rahva valitud esindajad on küll rahvasaadikud, kuid parlamendis saavad neist parlamendiliikmed.

Maire Raadik



Rjumotšnajast „shotibaari“

3.10.2014
Vene keeles on tore sõna рюмочная (vrd рюмка ’napsiklaas’), mida Jaanus Piirsalu ja Manona Paris on oma Moskva-lugudes tõlkinud topkakohaks, topkabaariks. Vene laen topka (стопка ’viinapits’, vrd сто (грам) ’sada (grammi)’) on õigupoolest samast sarjast, kuhu oleme varem saksa keelest laenanud napsi (Schnaps ’naps, viin’) ja pitsi (Spitzglas ’väike alt ahenev joogiklaas’). Topka või pitsi jagu kanget alkoholi on meil kõnekeeli klahv, klähv, klõmakas, lõuatäis ning neistki ühe puhul on oletatud võõrast algupära. 2012 ilmunud etümoloogiasõnaraamat ei pea siiski usutavaks, et eesti klahv ’lonks, suutäis alkoholi’ tuleks vene murdesõnast глохт ’neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks’.

Nüüd on päevakorral „shotid“ ja „shotiklaasid“. Šotlastega pole siin pistmist, on hoopis inglise shot, mis tähendab väikest alkoholikogust. Selle mõiste jaoks on meil sõnad – nagu eespool näha – ilusti olemas ja uut laenata pole tarvis. Kuid sõnu võidakse laenata ka pisut kitsamas tähenduses, kui neil on laenuandjas keeles. Paistab, et nii on läinud ka „shotiga“, sest Eesti baarides meisterdatakse „shotiklaaside“ sisse väikesi kange alkoholi – või ka ilma alkoholita – kokteile. Need on just enam-vähem nii suured, et soovi korral ühe lonksuga ära juua, mistõttu võiks see kokteililonks eesti keeli olla ka näiteks minikokteil või lonksukokteil. Kui liigitame napse, sobiks kokteiliks segatud napsi nimetuseks kokteilnaps.

Omasõnu otsima paneb muu hulgas asjaolu, et inglise shot’i ei saa eesti keelde otse üle võtta (kuigi nii on tehtud), enne tuleks ta mugandada, sest meie võõrsõnadeski peab hääldus kirjapildiga kokku käima (mitte nii, et kirjutame sh, aga ütleme š). Mugand shot’ist oleks š-ga šott : šoti : šotti või s-iga sott : soti : sotti. On veel „shotiklaas“. Soome võrguallikais on näha vahetegemist klaasi kuju ja mahu järgi: shottilasi on erinevalt snapsilasi’st paksu põhjaga ja ülalt laienev ning mahutab 5–6 cl, snapsilasi maht on 4 cl. Tegelikult on napsiklaasi maht üldse rahvaid pidi erinev, venelaste mõõt on üks suuremaid, sakslaste oma üks väiksemaid ja ingliskeelsetel seal kuskil vahepeal. Selle järgi võiksime rahus jääda truuks kunagisele saksa laenule pits, ning nii nagu meie kokad serveerivad mõnel pidulikul puhul oma soolase- või magusaampse pitsidest, nii võiks meie baarmenid pitsidest pakkuda ka mahla või kange alkoholi lonkse, olgu nad siis puhtal kujul või kokteiliks segatuna. Baari, mis muude napside kõrval müüb ka kokteilnapse, võiks aga edaspidigi nimetada lihtsalt baariks, sest tavamõistes ongi baar üks (kange) alkoholi müümise ja joomise kohti. Peagu nagu рюмочная.

Maire Raadik


Vegan

18.9.2014
Eesti täistaimetoitlased kasutavad enda kohta sõna „vegan“. Kas see tuleks panna kursiivi? Kuidas nimetada sellega seotud eluviisi?
Vegan on eestikeelne võõrsõna, mis jääb eesti tekstis püstkirja. Sellega seotud eluviisi nimetuseks sobib veganism või veganlus.

Kas sõna „vegan“ saaks kasutada ka omadussõnana, näiteks vegan ideoloogia, see toit on vegan või suitsetamine ei ole vegan?
Eesti keeles on vegan nimisõna. Omadussõnaks sobib näiteks veganlik või veganistlik: veganistlik ideoloogia, see toit on veganlik, suitsetada pole veganlik, ent võib ka teisiti sõnastada, näiteks see toit sobib veganile, või teha liitsõna, näiteks veganiideoloogia.

Kuidas teha selle sõnaga liitsõnu? Kas õige oleks veganküpsised, vegantoit, veganelustiil, vegankohvik?
Liitsõnade puhul tuleb silmas pidada, et täiendosa vegan on omastavas käändes: veganiküpsised, veganitoit, veganielustiil, veganikohvik jt.



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.