Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Sidekriips liitsõnaosa asemel

27.2.2015
Arvatavasti oskab igaüks asendada järjestikuste liitsõnade korduvat osa sidekriipsuga: sünniaasta, sünnikuu ja sünnipäev = sünniaasta, -kuu ja -päev, hommikupoolne või õhtupoolne = hommiku- või õhtupoolne. Sõnaühendite korduva osa asemele sidekriips ei käi: eesti keeles ja soome keeles = eesti ja soome keeles (mitte „eesti- ja soome keeles“), Tartu maakond, Põlva maakond ja Võru maakond = Tartu, Põlva ja Võru maakond (mitte „Tartu-, Põlva- ja Võru maakond“, küll aga Tartu-, Põlva- ja Võrumaa).

Kui rinnastatud reas on nii sõnaühendeid kui ka liitsõnu, jääb reegel samaks: sidekriips asendab korduvat osa liitsõnas, mitte aga sõnaühendis. Õige on bioloogilised ja keemiarelvad ~ keemia- ja bioloogilised relvad, meeskondlikud ja üksikalad ~ üksik- ja meeskondlikud alad, juriidilised ja üksikisikud ~ üksik- ja juriidilised isikud, on tulnud Eesti ja maailmameistriks ~ maailma- ja Eesti meistriks. Võimaluse korral tasuks asendada sõnaühend liitsõnaga, nt bio- ja keemiarelvad, meeskonna- ja üksikalad.

Mida teha aga siis, kui komponente on rohkem ja seetõttu tekib vähemalt formaalselt mitu tõlgendusvõimalust? (Tegelikkuses aitavad sageli kontekst ja keelevälised teadmised.) Sidekriips saab asendada nii üht kui ka mitut sõna (vrd sea- ja lambalihavardad ning vorsti- ja lambalihavardad). Kas fraasis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on mõeldud riigiasutusi, riigivalitsust või riigiomavalitsust? Kas tsaari- ja Eesti Vabariigi aegsed sisaldab omadussõna tsaariaegsed või nimisõna tsaaririik? Kas tulu- ja käibemaksumäär viitab tulumäärale või tulumaksule? Kas loendis Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järv on jutt Pihkva järvest või linnast?

Lahendus võib iga kord olla erinev. Esimese näite saab sõnastada kompaktsemalt riigi- ja omavalitsusasutused ja loota lugeja loogikale, täiesti ühemõttelised on omavalitsus- ja riigiasutused ning kordusega riigiasutused ja omavalitsusasutused. Teises näites tuleks põhisõna korrata (tsaariaegsed ja Eesti Vabariigi aegsed), aga võib-olla saab selle kokku hoida mujal, nt tsaariaegsed ~ tsaariaja ning Eesti Vabariigi mündid, auastmed. Kui jutt käib sõjaeelsest Eestist, oleks kõige täpsem õieti tsaariaegsed ja 1920.-30. aastate (hooned, õpikud). Kolmas näide on selgem, kui kirjutada lahku tulu- ja käibemaksu määr. Neljandas tuleks jällegi korrata: Pihkva järv, Lämmijärv ja Peipsi (järv).

Arusaadavus võib kannatada ka siis, kui samas rindühendis asendada sidekriipsuga ühe liitsõna põhisõna ja teise täiendsõna, nt metadoonvõõrutus- ja -asendusravi (esimeses sõnas on ära jäetud ravi, teises metadoon). Analoogsed keelenõuandjaile esitatud küsimused on vitraaþakna- ja -ukseklaasid, kõneloome- ja -tajuoperatsioonid, raadiosaate- ja -vastuvõtuseadmed ning veel pikemad järjendid riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused, abrasiiv- ja teemantlõike- ja -lihvterad.

Siingi tuleb iga kord mõelda, mida teha. Alati võib selguse huvides esikomponenti korrata (metadoonvõõrutus- ja metadoonasendusravi, vitraaþakna- ja vitraaþukseklaasid). Võib appi võtta lahkukirjutuse, pannes sõnad vajaduse korral mitmusesse (vitraaþakende ja -uste klaasid, kõneloome ja -taju operatsioonid). Ehk on mõni sõna liiast (raadiosaatjad ja -vastuvõtjad)? Pikemates näidetes, kus on mitu liigitust, tasuks esitada need eraldi, nt (müügil on) abrasiiv- ja teemantterad, lõike- ja lihvterad. Põhisõnade olemasolu korral (riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused) on tervik siiski mõistetavam (vrd kordusega riigi- ja omavalitsusorganid ning riigi- ja omavalitsusasutused).

Tiina Leemets


Oh seda eri!

13.2.2015
Käändumatu omadussõna eri tähendab eesti keeles 'erinev, erisugune' või 'eraldi olev, iseseisev'. Seda, millal kasutada eri, millal erinev ning millal oleks parem need mõlemad hoopis lausest ära jätta, soovitan lugeda Maire Raadiku artiklist.

Tähenduses 'eriline, spetsiaalne, ekstra-' ei sobi sõna eri- aga kasutada iseseisva sõnana, vaid ainult liitsõna esiosana, nagu näitab ka plussmärk ÕS-is märksõna eri- järel. Seega kui inglise keeles on special offer, siis eesti keeles on eripakkumine. Mida teha aga siis, kui põhisõna just nagu polekski? Sel juhul tuleb see kontekstist leida. Kui restoranis on daily special, ei ole see „päeva eri“, vaid päevaroog, päevapraad või päevapakkumine. Christmas special ei ole eesti keeles „jõulu eri“ ega ka mitte „jõulueri“, vaid jõulupakkumine, jõuluaja eripakkumine või hoopis jõuluhind. Kui „jõulu eri“ on aga näiteks tuntud pianist klaveril, sobiks eriline jõulukontsert või lihtsalt jõulukontsert, just nagu paljudel meeslauljatel võiksid „naistepäeva eri“ asemel olla naistepäevakontserdid. „Piletiposti erid(!)“ lausa hüüavad põhisõna järele: soovitan Piletiposti eripakkumisi või Piletiposti hooajapakkumisi (nt suvetuuri- või suveteatripiletid). Ajakirja „pulma eri“ võiks olla pulmade erinumber, pulmanumber, pulmaväljaanne või ehk kõigest pulmalehekülg? Kui kokakooli „sõbrapäeva eri“ on aga ðokolaadiõhtu, sobiks eriline sõbrapäeva ðokolaadiõhtu või miks mitte ka lihtsalt sõbrapäeva ðokolaadiõhtu.


TULEB TIGE PENI JA URISEB. Veel kord lühikesest mitmuse osastavast

30.1.2015
Jah, olid tüüpsõnad ja reegel, et midagi vaadati mitmuse osastava käände järgi ja siis õppisime veidi segaseks jäävatel põhjustel endale pähe lause, et „tige koer tuli ja hammustas“, mille vokaalide järgi sai vaadata, milliseks mis täht muutus käänates...
(Epp Petrone, Elust kirju. Petrone Print, 2014, lk 31.)

Eelmises lühinõuandes oli õpetus, kuidas moodustada lühikest mitmuse osastavat ÕSi järgi. Kui ÕSi pole käepärast, aitab Manivalde Lubi (1901–1976, rohkem tuntud kui tehissõnade küülik, raal, hõivama jt looja) väljamõeldud naljalause TULEB TIGE PENI JA URISEB. Paljudele on lause koolipõlvest meelde jäänud, aga unustuse hõlma on vajunud teadmine, et see hõlbustab ainsuse ja mitmuse tüvevokaalide seoste meelespidamist.

Sõnades tuleb, tige ja peni on esimese silbi täishäälik ainsuse tüvevokaal, teise silbi täishäälik mitmuse osastava lõppvokaal: u-st ja i-st saab mitmuses e (nt lindu : linde, passi : passe, kivi : kive), ainsuse e-st saab mitmuses i (nt luike : luiki).

Sõnas ja märgib täishäälik a ainsuse vokaali, sõnas uriseb a-le vastavaid mitmuse osastava lõppvokaale. a-tüveline sõna lõpeb mitmuse osastavas

1) u-ga, kui sõna esimeses silbis on a, õ, i, ei, äi (KASS KÕRTSIS EI KÄI), nt kana : kanu, õrna : õrnu, sõna : sõnu, silda : sildu, lina : linu, leiba : leibu, väina : väinu;

2) i-ga, kui esimeses silbis on e, ä, o, u, ö, ü (EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT), nt kehva : kehvi, pesa : pesi, pärna : pärni, osa : osi, musta : musti, sööta : sööti, külma : külmi, püha : pühi;

3) e-ga, kui sõna on I vältes ja esisilbis on u: luba : lube, muna : mune, nuga : nuge, tuba : tube, uba : ube.

Üldreegli erandid on sõnad pikk, silm ja king, nende mitmuse osastava vormid on pikki, silmi ja kingi (reegli järgi tuleks u).

Häälikute kombineerimise reeglistiku järgi ei ole eesti keeles järjendit ji, seetõttu on mitmuse osastavas vormid kurje, orje, tühje, välju, nelju jt (mitte i-ga kurji, orji, tühji, välji, nelji).

Argo Mund


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.