Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Egiidi all

19.6.2014
Sõna egiid tähendab mütoloogias Zeusi võimsat kilpi, millel oli Medusa pea. Ülekantud tähenduses tähendab see sõna ka kindlat kaitset või eestkostet. Väljendit egiidi all sobib kasutada näiteks siis, kui jutt käib korraldavast või sponsivast organisatsioonist, nagu järgmistes lausetes.
Maijooks peetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all.
Konverents toimub Euroopa Nõukogu egiidi all.
Kodutute rehabilitatsioonikeskus tegutseb Päästearmee egiidi all.

Sõna egiid ei tähenda aga kindlasti juhtlauset, deviisi ega ka mitte teemat. Pakume järgmistele ajakirjandusest leitud lausetele sobivama sõnastuse.

• Töötu inimese aeg peaks mööduma tööotsingute egiidi all.
Tööotsingud ei paku kaitset ega kosta kellegi eest. Sobivam sõnastus oleks näiteks Töötu inimese aeg peaks mööduma tööotsingute tähe all või Töötu inimene peaks võtma oma deviisiks tööotsingud.

• Vabariigi aastapäeva kontsert toimus justkui egiidi all „Must lagi on meie toal”.
Küllap peeti silmas, et kontsert oli väga tõsine, mitte ei omistatud Juhan Liivi luuletusele kontserti kaitsvat mõju. Paremini sobiks näiteks kontserdi meeleolu oli justkui luuletuses „Must lagi on meie toal” või kontserdi teema olnuks justkui „Must lagi on meie toal”.

• Kevadpidu peeti „Kleitide päeva” egiidi all.
Siiagi sobiks paremini sõna teema: kevadpidu peeti teemal „Kleitide päev”, kevadpeo teema oli „Kleitide päev”.

Vt ka „Ametniku soovitussõnastik”.


Miks on ÕSis reka ja late, mitte rekka ja latte, nagu neid sõnu sageli kirjutatakse?

6.6.2014
Reka ja late on mugandid, mis sobivad meie keelde, rekka ja latte hästi ei sobi. Eesti keel ei tunne nimelt sõnu, mille nimetavas oleks kaks silpi ja nende piiril ülipikk ehk kolmandas vältes klusiil – nagu on soome sõnas rekka või itaalia sõnas caffè latte (ka caffellatte). Meil on küll kahesilbilisi ja kolmandas vältes sõnu (aasta-tüüp), kuid neis pole ülipikka klusiili (kk, pp või tt). Meil on ka kahesilbilisi sõnakujusid, mille keskel on ülipikk klusiil, kuid need ei ole nimetava, vaid mõne muu käände vormid, nt seda kotti, sellesse kotti (nimetav on kott), selle katte (nimetav on kate).

Rekka ja latte tüüpi sõnade eesti keelde sobitamiseks on kaks võimalust: teha kahesilbilisest sõnast ühesilbiline (nagu on eesti kukk : kuke : kukke) või asendada ülipikk klusiil pikaga (nagu on eesti lätu : lätu : lätut). Kui võtame ette varasemad itaalia laenud, leiame näiteid mõlema mooduse kasutamise kohta: sõnadest patto (suits) ja tratta (tõmme) on eesti keeles saanud patt : pati (males) ja tratt : trati (käskveksel), sõnadest lotto, motto, netto, putto aga loto, moto, neto, puto.

Kuivõrd rekk ja latt ei tule praegu kõne alla, jäävad üle reka ja late (viimane läheb siis ühte ritta itaalia laenudega loto, moto, neto jt), mida mõlemat saab käänata pere-tüübi järgi: reka, reka, rekat, mitmuses rekad, rekade, rekasid, ja late, late, latet, mitmuses lated, latede, latesid. Ülipika klusiiliga rekkat ja lattet tuleks käänata aasta-tüübi järgi: rekka, rekka, rekkat, mitmuses rekkad, rekkate, rekkaid, ja latte, latte, lattet, mitmuses latted, lattete, latteid – kuid, nagu öeldud, eesti keeles pole sellise ehitusega sõnu olnud. Peene originaalkuju eelistajaile jääb alati tsitaatsõnana kirjutamise võimalus: sõidab rekka'ga, joob caffè latte't.

Maire Raadik


Enne ja ennem, vahel ja vahest

26.5.2014
ENNE tähendab 'varem' või 'esmalt': enne töö ja pärast lõbu; enne meie ajaarvamist; poiss jõudis kooli enne tunde.
ENNEM tähendab 'pigem': ennem võib vats rebeneda, kui hüva rooga üle jääda; ennem läheb kaamel läbi nõelasilma, kui rikas taevariiki saab; ennem surm kui niisugune elu.

• Kas „enne starti” või „ennem starti”?
Ajalises tähenduses on õige enne starti: registreeruge pool tundi enne starti; tegime pilti enne starti ja finišis.

VAHEL tähendab 'mõnikord, ajuti' või osutab millegi paiknemisele aja või koha mõttes: tule mind vahel vaatama; poiss istus ema ja isa vahel; kohtume kella kahe-kolme vahel.
VAHEST tähendab kirjakeeles 'ehk, võib-olla': vahest seekord läheb siiski hästi; vahest läheksime nüüd tuppa?

• Kas „vahest juhtub asju” või „vahel juhtub asju”?
Mõlemad on võimalikud, aga nende tähendus erinev. Vahest juhtub asju tähendab, et võib-olla juhtub, aga kindel see pole. Vahel juhtub asju tähendab, et mõnikord, vahetevahel kindlasti juhtub.

Vt ka keelenõuanne „Õieti ja õigesti ning teisi sarnaseid sõnu”.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.