Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Mis on mugavuspood?

17.5.2016
Kui küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mida võiks nende arvates kirjeldada sõna „mugavuspood“, jagunesid pakkumised laias laastus kaheks. Ühed arvasid, et seal müüakse mingeid mõnusaid kodukaupu, nagu tekke-patju-pleede, aroomiõlisid vms. Teised oletasid, et need on veebipoed, kus osteldes saab mugavalt aega kokku hoida ega pea kuhugi minema.

See, kust on eesti keelde võetud otsetõlge „mugavuspood“, saab selgemaks, kui mõelda selle ärivaldkonna ingliskeelsele nimetusele convenience storesconvenience tähenduses ’mugavus, hõlpsus, käepärasus’. Silveti inglise-eesti sõnaraamat annab convenience store tõlkeks ’lähikauplus’. ÕSis on „lähikaupluse“ seletuseks ’elamurajoonis paiknev toidu- ja esmatarbekaupade pood’ (ehk maakeeli kodupood). Poetüübile, mida on siin-seal hakatud nimetama mugavuspoeks, oleks aga enamasti vaja täpsemat, kitsamat nimetust: selline pood ei pruugi paikneda elamurajoonis, on enamasti suhteliselt väike ning seal müüakse nii esmatarbekaupa kui ka sooja kiirtoitu ja kuumi jooke.

Millist eesti vastet võiksid kasutada need, kes kahtlevad hinnangulises nimetuses „mugavuspood“ ja otsivad midagi neutraalsemat? Poode võib liigitada mitmel alusel. Näiteks asukoht: pood, mis asub tanklas, on tanklapood; elamurajoonis, kodude lähedal on kodupood või lähikauplus. Võib lähtuda ka poe suurusest: supermarketist väiksem pood on pisipood, väikepood või isegi kiosk. Kui aga otsitakse vastet ingliskeelsele väljendile convenience stores, siis võiks lähtuda inglise convenience goods eesti vastest ’esmatarbekaubad’. Pood, kus müüakse esmatarbekaupu, on esmatarbepood.

Tuuli Rehemaa


Tšehhi jääb eesti keeles Tšehhiks

3.5.2016
Ajakirjanduses on ilmunud uudiseid selle kohta, et Tšehhi valitsus on otsustanud inglise ja prantsuse keeles soovitada kasutada maa lühinime, vastavalt Czechia ja la Tchéquie. Neis keeltes ei olnud seni lühivorm kindel ja seetõttu kasutati sageli muid vorme pika riiginimetuse asemel. Veel ei ole selge, kas Tšehhi valitsuse otsus puudutas ka tšehhikeelset lühinime Česko, mille üle on samuti palju vaieldud.

Eesti keeles on maanimi Tšehhi juurdunud ja seda pole põhjust muuta Tšehhiaks vms-ks. Nimekuju on omastavaline vorm rahvanimetusest tšehh. Omastavakujulised on paljud tuntumate riikide ja piirkondade nimed, näiteks Poola, Taani, Ungari, samuti Baieri, Saksi, Tüüringi.

Ametlik riiginimetus on endiselt Tšehhi Vabariik.

Peeter Päll


Kas anoreksiahaige on anoreksik või anorektik?

19.4.2016
Kuidas nimetada isikuid, kel on mõni haigus, häire või puue (nt anoreksia, tetrapleegia)?

Isikunimetuste moodustamisel arvatakse tähendusseose põhjal (haigus > haige), et need lähtuvad ka vormiliselt nimisõnast. Osal neist on tõesti sarnane tüvekuju, nt hüpertoonia – hüpertoonik ’hüpertooniahaige’, skisofreenia – skisofreenik, paranoia – paranoik, diabeet – diabeetik, samuti uuemad nimetused allergia – allergik, buliimia – buliimik, tetrapleegia – tetrapleegik.

Samas on aga nimetusi, kus tüvi erineb, nt astma – astmaatik ja epilepsia – epileptik. Kui võtta kõrvale ka omadussõnad astmaatiline ja epileptiline, ilmneb, et isikut märkival nimisõnal on sarnane tüvi hoopis omadussõnaga. Mõlemal juhul on aluseks olnud ladina icus-lõpulise sõna tüvi: asthmaticus > astmaatik, astmaatiline, epilepticus > epileptik, epileptiline.

Sellised haigusenimetusest erineva tüvekujuga isikunimetused on ka neurootik (vrd neurootiline, aga neuroos), reumaatik (vrd reumaatiline, aga reuma), paralüütik (paralüütiline, aga paralüüs), süfiliitik (süfiliitiline, aga süüfilis), samuti uuemad nimetused afaatik (mitte afaasik, aga vrd afaasia), anorektik (aga anoreksia), düslektik (aga düsleksia), tsöliaatik (aga tsöliaakia).

Isikunimetuste moodustamisel tuleks seega lähtealuseks võtta sama võõrtüvi mis omadussõnadelgi. Eestikeelseid nimetusi saab vaadata ka nt „Meditsiinisõnastikust“ (2004), ladinakeelseid nimetusi leiab peale selle ka Albert Valdese ja Johannes Voldemar Veski „Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatust“ (1983).


Kas klaustrofoobiat põeb klaustrofoob või klaustrofoobik?

See, kellel on foobia ’pelgus; vaenulikkus’, on -foob ’pelgur; vihkaja’. Nagu islamofoob ’islamivaenulik inimene’ või ksenofoob ’võõrapelgur’ nii ka klaustrofoob ’kinnise ruumi pelgur’, agorafoob ’lagedapelgur’, arahnofoob ’ämblikupelgur’, bakteriofoob ’pisikupelgur’.


Kas vaegkirjutaja on düsgraaf või düsgraafik?

Võõrosis -graaf ’üleskirjutaja, -märkija v -joonistaja, jäädvustaja’ märgib nii seadmeid, nt fluorograaf, fonograaf, kui ka inimesi, nt fotograaf, koreograaf. Mõnel juhul tähistab -graaf ka mõlemat, nt hüdrograaf on veetaseme v vooluhulga ajalist kulgu näitav kõver, aga ka hüdrograafia asjatundja.

Ka sõnal graafik on mitu tähendust, sealhulgas märgib ta joonist ja graafika alal tegutsevat kunstnikku. Mõnel sellise lõpuga sõnal pole aga graafiku ega graafikaga tegemist. Sellised on näiteks epigraafik ’raidkirjauurija’ (vrd epigraafika ’raidkirjateadus’, epigraaf ’raidkiri’) ning ka tavapärase ik-lõpuga isikunimetus düsgraafik ’vaegkirjutaja’ (vrd düsgraafia ’vaegkirjutamine, kirjutamispuue’).

Sirje Mäearu




Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.