Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Mitmuse osastav. Võrdleme hindu ja hindasid!

23.1.2015
Paljude eesti käändsõnade mitmuse osastavas (küsimused keda? ja mida?) on rööpvormid, millest üks lõpeb silbiga -sid ja teine täishääliku ehk vokaaliga (i, e või u-ga). Keelenõuandest on küsitud kõige rohkem sõna hind kohta, mille mitmuse osastav on hindasid ja hindu. Kumb vorm on õigem ja parem? ÕSi järgi võib kasutada mõlemat. Siiski võib kirjutaja vahel tajuda, et sid-lõpp on vanamoeline ja paremini sobib teksti vokaallõpuga mitmuse osastav.

Mitmuse osastava vorme uurinud Heiki-Jaan Kaalep on märganud järgmist seaduspära: mida sagedamini esineb sõna tekstis, seda suurem on tõenäosus, et mitmuse osastavas kasutatakse vokaallõppu. H-J. Kaalep on teinud järelduse, et kui kasutaja ei ole lühikese mitmuse osastava vormi nii palju näinud, et see oleks talle meelde jäänud, ei oska ta vormile sobivat lõppu valida. (Vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 2.)

Milline on lühikese mitmuse osastava vorm, on võimalik hõlpsasti järele vaadata ÕSist. Nt sõna päev juures on antud tüübinumber 22i, kus i märgib tüvemitmuse viimast tähte. ÕSi tüüpide 17, 18, 22, 23 ja 24 puhul tähendab see ühtlasi lühikese mitmuse osastava lõppu. Seega on sõna päev vokaallõpuline mitmuse osastav päevi.

Mis sõnade mitmuse osastavat on keelenõuandjatelt küsitud? Alustame nõrgeneva astmevaheldusega tüüpidest.

22i – määr : määri, põhiroog : põhiroogi, hurt : hurti, kell : kelli, külakiik : külakiiki, lääts : läätsi, pulk : pulki, pöid : pöidi, kärss : kärssi, käsn : käsni
22u – aeg : aegu, maailm : maailmu, elamispind : elamispindu, rasv : rasvu, riist : riistu, linn : linnu, mahl : mahlu, arusaam : arusaamu
22e – saag : saage, juust : juuste, kaev : kaeve, tavern : taverne, valk : valke, õppejõud : õppejõude
23u – kaun : kaunu, õun : õunu
24e – soe : sooje, rohi : rohte, tühi : tühje, vali : valje
24i – mäger : mäkri
24u – asi : asju, kiri : kirju

Astmevahelduseta kahesilbilistest esmavältelistest sõnadest on küsitud näiteks järgmisi:

17e – huvi : huve, kivi : kive, muna : mune
17i – osa : osi, püha : pühi, tera : teri
17u – vaba : vabu, sama : samu, kala : kalu, maja : maju, vana : vanu
18e – luba : lube, nuga : nuge, tuba : tube
18u – rada : radu, viga : vigu

Millistele reeglitele tugineda siis, kui ÕSi ei ole käepärast, meenutame järgmises nõuandes.

Argo Mund


Euroopa Liidu sõnavõistlus on lõppenud

19.1.2015
1. novembril 2014 väljakuulutatud sõnavõistluse tulemused on nüüd kõigile huvilistele kättesaadavad. Võistlusel osales 850 inimest, kes kokku esitasid ligi 3000 sõnapakkumist. Põhjalikum ülevaade kõigist sõnapakkumistest on siin. Seda, millised sõnad inimestele meeldivad ja keeles juurduvad, näitab aeg.


Mida teha suurtähtedega?

8.1.2015
Kuidas käänata selliseid nimesid nagu ERASMUS või LEADER?
Need nimed on suurtähtlühendid ja neile võib käändelõpu lisada sidekriipsuga või otse. ERASMUS on lühend ingliskeelsest organisatsiooninimetusest (European Community Action Scheme for the Mobility of University Students), LEADER prantsuskeelsest (Liaison entre actions de développement de l'économie rurale), seega sobib käänata ERASMUS-t või ERASMUSt, LEADER-it või LEADERit. Sama hästi või veel paremini võib neid aga käsitada lühendist kujunenud nimedena, kirjutada esisuurtähega ja käänata nagu võõrnimesid: Erasmust, Leaderit.

Kuidas käänata sellist nime, mis on kirjutatud suurtähtkirjas ehk versaalis, nt LEONAUTO? Mida teha nimega, mis on kirjutatud dokumendis täpselt samal kujul nagu äriregistris, näiteks OSAÜHING SININE KASS?
Kui nime tahetakse millegipärast kirjutada suurtähtkirjas, siis on ka käändelõpp samas kirjas: LEONAUTOT, OSAÜHINGULE SININE KASS. See eristab nime suurtähtlühendist, mille käändelõpp on tavakirjas. Ent mugavam ja mõistlikum oleks dokumentides kasutada tavalist kirja: Leonautot, osaühingule Sinine Kass. Versaal ei ole kohustuslik, vaid kujundusvõte.



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.