Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Vegan

18.9.2014
Eesti täistaimetoitlased kasutavad enda kohta sõna „vegan”. Kas see tuleks panna kursiivi? Kuidas nimetada sellega seotud eluviisi?
Vegan on eestikeelne võõrsõna, mis jääb eesti tekstis püstkirja. Sellega seotud eluviisi nimetuseks sobib veganism või veganlus.

Kas sõna „vegan” saaks kasutada ka omadussõnana, näiteks vegan ideoloogia, see toit on vegan või suitsetamine ei ole vegan?
Eesti keeles on vegan nimisõna. Omadussõnaks sobib näiteks veganlik või veganistlik: veganistlik ideoloogia, see toit on veganlik, suitsetada pole veganlik, ent võib ka teisiti sõnastada, näiteks see toit sobib veganile, või teha liitsõna, näiteks veganiideoloogia.

Kuidas teha selle sõnaga liitsõnu? Kas õige oleks veganküpsised, vegantoit, veganelustiil, vegankohvik?
Liitsõnade puhul tuleb silmas pidada, et täiendosa vegan on omastavas käändes: veganiküpsised, veganitoit, veganielustiil, veganikohvik jt.



Kas refleksioon või reflektsioon?

1.9.2014
Eesti keeles on hulk võõrsõnu, mille kirjutamisel kipub t-täht vingerpussi mängima ja ununema, nt aktsepteerima, ekstsellents, kontseptsioon, kontsentratsioon, potentsiaal, potentsiaalne.

Aga on ka teine rühm võõrsõnu, kuhu kipub t-täht juurde tekkima, ehkki õigekirjas seda ei ole. Sellised on näiteks anneksioon, fleksioon, refleksioon. Nimetatud sõnad on tulnud ladina keelest, kus nad kirjutatakse x-iga: annexio, flexio, reflexio. x antakse eesti keeles edasi ks-iga, mitte kts-iga.

Sõna refleksioon puhul vajab selgitust ka tähendus. See sõna tähendab ÕSi järgi ’reflekteerimine; reflekteerumine; enese psüühika tunnetamine’ ja „Võõrsõnade leksikoni” järgi ’1. kajastus, peegeldus; 2. (filosoofiline) mõtisklus, omaenese mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus’. Seega tähendab refleksioon nii enda kogemuse analüüsi kui ka peegeldust, tagasisidet. Ei ole nii, et ühe tähenduse jaoks on t-ta, teise tähenduse tarvis t-ga vorm.

Verb reflekteerima (vrd ld reflectere) väljendab samuti nii peegeldamist kui ka (filosoofiliselt) mõtisklemist. (Enesekohane tegusõna on reflekteeruma ’peegelduma, vastu helkima’.) Kui võõrsõna tähendus võib jääda lugejale arusaamatuks, tuleks kasutada omasõnu, mis on sageli selgemad ja läbipaistvamad.


Kuidas käänata pealkirja „Tuhk ja akvaviit”?

21.8.2014
Kuidas käänata pealkirja, mis koosneb rinnastava sidesõna ja, ning, või vm abil ühendatud nimetavas käändes käändsõnadest? Teisisõnu, kui näiteks Eesti Draamateatri lavateose pealkiri on „Tuhk ja akvaviit”, kas õige on mängivad „Tuhk ja akvaviidis” või „Tuhas ja akvaviidis”?

Tavaliselt loetelude kohta sellist küsimust ei teki, nt saatsin kirja Reedale, Margitile ja Küllile (mitte „saatsin kirja Reet, Margit ja Küllile”) või veetsin suve Pärnus, Haapsalus ja Tartus (mitte „veetsin suve Pärnu, Haapsalu ja Tartus”). Nagu näeme, saavad käändelõpu kõik loetelu liikmed. Üksnes nelja viimase käände puhul ehk rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas on teisiti: seal jäävad loetelu esimesed liikmed omastavasse, käändelõpu saab üksnes viimane, nt kohtusin Reeda, Margiti ja Külliga.

Sama moodi on pealkirjade käänamisega: käändelõpu saavad kõik loetelu liikmed, seega
Kes mängivad „Tuhas ja akvaviidis”?
Minestamist, šokki ja külmavärinaid tuleb ette ka „Romeos ja Julias”.


Pealkirjade käänamist on pikemalt käsitletud kolmanda keelenõukogumiku artiklis „Ettevaatust! Pealkiri!”.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.