Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

ÕSis on nüüd burks ja diip!

20.12.2018
Paljud on niisugust uudist ühel või teisel moel kuulnud. Jah, need on 2600 sõna hulgas 2018. aasta õigekeelsussõnaraamatusse lisatud ning kogenud sõnastikukasutajad ei ole sellest väljagi teinud. Et aga mõnes meediakanalis tõsteti ÕSi ilmumise puhul häälekalt esile just uusi argikeele sõnu, nagu burks, bemm, bardakk või diip, on kohati läinud liikvele väited, et need „on nüüd seadustatud“ või vähemalt „ei ole enam keelatud“.

Kordame igaks juhuks üle paar tõsiasja, mida kogenud sõnastikukasutaja ammu teab. Esiteks on igas elavas keeles peale neutraalse normitud kirjakeele teisigi allkeeli (argikeel, ilukirjanduskeel, laste- ehk hoidjakeel, kohamurdekeel, internetikeel jne). Enamik emakeele kõnelejaid suudab teha vahet, mis olukorras miski sobib, kuigi sõnuti võib stiilitaju erineda. Teiseks: nagu kakskeelse sõnastiku puhul ei piisa esimese vaste vaatamisest, nii ei piisa ÕSi puhul vaatamisest, kas sõna on seal sees. Täiesti ekslik on arvata, et õigekeelsussõnaraamat on „lubatud“ sõnade loend. Viimati võis sellist arvamust ehk õigustada 1953. aasta väike ÕS, kus keele rikkus jäigale ajastule omaselt ei kajastunud. 1960. ja 1976. aasta ÕSis leidus juba nii murdeliseks, kõnekeelseks kui ka vulgaarseks märgendatud keelendeid. Alates 1999. aasta ÕSist on termin „kõnekeel“ asendatud terminiga „argikeel“ (märgend ARGI), sest see stiilitasand ei esine ainult kõnes.

Mis muutub, kui mainitud sõnad on ÕSi lisatud? Kellele nad ei meeldi, see ei kasuta neid endiselt. Kes ennegi kasutas, kasutab edasi. Aga kui näiteks õpilane on neid vanemate või sõprade keelepruugis kuulnud ja internetis näinud ning kõhkleb, kas kirjutada koolitöös burksi toiteväärtusest või diibist filmist, siis on tal võimalus ÕSi vaadates veenduda, et nii ei sobi: neile märksõnadele järgneb argikeele märgend ning kirjakeelne vaste. Sellele saavad toetuda ka õpetajad, samuti ametitekstide kirjutajad ja toimetajad. Nagu on kunagi kolleegidele maininud Henn Saari: „Sõnastik ütleb midagi selle kohta, mis temas leidub. Selle kohta, mis temas ei leidu, ei ütle sõnastik midagi.“

Tiina Leemets


Osakond ja juhataja

5.12.2018
Osakonna- ja ametinimetused kirjutatakse tavapäraselt kokku, nt psühhiaatriaosakond, kirurgiaosakond, personaliosakond, suhtekorraldusosakond, kommunikatsiooniosakond; osakonnajuhataja, laborijuhataja, kantseleijuhataja, klassijuhataja jne.

Mõnedel juhtudel tuleb aga sõnad lahku kirjutada. Kolm peamist põhjust on järgmised.

1. Täiendsõna on mitmuses, nt sisehaiguste osakond, tõukefondide osakond. Sellel reeglil on ka erandeid, nt töödejuhataja (sama mis tööjuhataja).

2. Sõna oleks kokkukirjutatuna liiga pikk ja raskesti loetav, nt lülisambakirurgia osakond, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond, sisekontrolliosakonna juhataja.

3. Põhisõna ees olev täiend on mitmesõnaline, nt erakorralise meditsiini osakond (< erakorraline meditsiin), rahvusvaheliste suhete osakond (< rahvusvahelised suhted), personaalpanganduse osakonna juhataja (< personaalpanganduse osakond).

Tuuli Rehemaa



ÕS 2018 ja ÕS 1918

21.11.2018
Ilmunud on uus ÕS, „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018”, ning 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaanne. ÕS 2018 kasutaja saab ühtaegu vaadata ka 1918. aasta sõnaraamatut, kuid oldagu tähelepanelikud: kirjakeele normi leiab ikka tänapäeva ÕSist ehk „Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2018“.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .