Kirjavahemärgid

Allikas: Keeleviki

Kirjavahemärgid paiknevad lausete, lauseosade, sõnade või sõnaosade piiril. Kui kaks kirjavahemärki satuvad kõrvuti, sulavad samasugused märgid üheks, erisugustest märkidest võib üks kustuda. Kunagi ei kustu jutumärgid ega sulud (mis on kahepoolsed märgid), samuti hüüu- ega küsimärk.[1]

Järgarvupunkt sulab lauselõpupunktiga üheks: Meie klassi poisid olid 4. ja 35. Kui lause lõpetab hüüu- või küsimärk, jääb järgarvu punkt alles: Hurraa, meie klassi poisid olid 4. ja 35.! Kas teadsite, et meie klassi poisid olid 4. ja 35.?[2]

Punkt kustub lause sees oleva terviklauselise tsitaadi lõpult: Kirjutise motoks on Marju Lauristini mõte „Inimese esmane vajadus on olla informeeritud“. Otsekõne punkt säilib: Marju Lauristin on öelnud: „Inimese esmane vajadus on olla informeeritud.“ Punkt kustub ka lause lõppu pandud mõttepunktide kõrvalt: Sa oled üks igavene l... Mõttepunktidele võib järgneda hüüu- või küsimärk: Hoidku selle eest, et ... ! Kas sa siis seda ei tea, kuidas ta ... ?[3]

Kirjavahemärgi võib ära jätta keeruka matemaatilise valemiga lõppeva tekstiosa[4] või emotikoni järelt. Punkt ei kustu, kui lause lõpus on e-posti või veebilehe aadress: Saatke kiri aadressil eki@eki.ee. Otsige üles leht keeleabi.eki.ee.

Mõttekriips või sulg ja koma jäävad kõrvuti, kui mõttekriipsude või sulgudega eraldatud kiil on rindlauses osalausete või põimlauses pea- ja kõrvallause vahel: Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata –, et auto oleks mulle otsa sõitnud. AS Tuul (edaspidi: tellija), mida esindab juhatuse liige Tõnu Tuul, ja Mari Torm (edaspidi: töövõtja), on sõlminud järgmise lepingu. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause sisaldab kõrvallauset (st on ise põimlausepõimlause on liitlause, mille üks osalause (kõrvallause) alistub teisele), siis mõttekriipsu ees olev koma kustub: Eelmisel aastal – mäletan selgesti, et see oli just mullu – ei tulnud ta kordagi minu juurde uurima, kas ma abi vajan.[5]

Hüüu- ja küsimärk koos väljendavad hämmastust[6]: Mis kohvik see on, kus kiluvõileibagi ei saa?! või Mis kohvik see on, kus kiluvõileibagi ei saa!?

Vahemärgid ühekaupa

Viited

  1. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 391–392.[1]
  2. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 391.[2]
  3. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 285.
  4. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 283.
  5. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 156.
  6. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 397.[3]