Ülakoma kasutatakse

1) tähe väljajätu märkimiseks luules: sull’ ’sulle’, tõest’ ’tõesti’, a’al ’ajal’;

2) eesti või muukeelse nime käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet: Mari Tamme : Mari Tamme’le, Jüri Kalda : Jüri Kalda’le (nime algkuju kattub nimisõna omastava käändega); Kantchari : Kantchari’sse (nimi on vähe tuntud);

Märkus. Omastavakujulise eesti perekonnanime käänamisel võib ülakoma kasutada dokumendis nime esmaesitamisel, kui nime nimetav kääne samast dokumendist muul moel ei selgu. Väljaspool dokumente käänatakse nii nimetava- kui ka omastavakujulisi eesti perekonnanimesid harilikult ilma ülakomata: Tamm : Tammele, Tamme : Tammele. Osas võõrnimedes on ülakoma vajalik nime sobitamiseks eesti käändetunnustega, vt p 3, muidu sobib aga tuntud võõrnimesid käänata ülakomata: Wall Street : Wall Streetil, Mary : Maryt, New York Times : New York Timesis, Facebook : Facebookist, Finnair : Finnairiga, Pinot Noir : Pinot Noirist, McDonald’s : McDonald’sis.

3) võõrnimede käänamisel, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, või vastupidi, kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga: Skype [skaip] : Skype’iga, Youtube [juutjuub] : Youtube’ist, Cambridge [keimbridž] : Cambridge’i, Yorkshire [joo(r)kši(r)] : Yorkshire’is, Juliette [žüljett] : Juliette’ile; Merlot [merloo] : Merlot’d, Bordeaux [bordoo] : Bordeaux’ vein, Peugeot [pöžoo] : Peugeot’ga, Tuileries [tüilrii] : Tuileries’ aed, François [fra(n)ssuaa] : François’le, Glasgow [glaasgou] : Glasgow’sse;

Märkus 1. Ülakoma kasutamine aitab vältida häiriva vokaali- või konsonanditähtede järjendi teket käänamisel^[1]: Google’i (mitte „Googlei“), Renault’ga (mitte „Renaultga“). Nimedes, mis lõpevad kirjas täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna, või kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna, häirivat tähejärjendit ei teki ning ülakoma ei kasutata: Jamie [džeimi] : Jamiet, Sydney [sidni] : Sydneysse, Pompidou [po(m)piduu] : Pompidoud, Strasbourg [strasbuur] : Strasbourgis. Ülakoma kasutamine on vaba neis nimedes, kus häälduses kaob terve silp, kuid käänamisel ei teki häirivat tähejärjendit: Marseille [marssei] : Marseilles [5] ~ Marseille’s, Cannes [kann] : Cannesist [6] ~ Cannes’ist, Jacques [žakk] : Jacquesil ~ Jacques’il. Inglise r-lõpulisi nimesid ja prantsuse nasaalvokaalidega lõppevaid nimesid käänatakse eesti keeles kui konsonantlõpulisi^[2]: Cooper [kuupe(r)] : Cooperit, Avignon [avinjoo(n)] : Avignoni. Ühesilbilistes nimedes võib ülakoma kasutada juhul, kui ühesilbilise nime kirjapilt ei sobi eesti ühesilbiliste sõnade kirjutusviisiga: Po : Po’d, Huang He : Huang He’d.

Märkus 2. Kui nime omastav lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjas konsonanditähega, on see võõrastav, sest ainsuse omastav lõpeb eesti keeles alati vokaaliga. Seetõttu on tava panna niisuguse omastava lõppu ülakoma: Marat’ surm, Renault’ tehas.^[3]

4) nimetuletistes tuletusaluse nimekuju märkimiseks: shakespeare’lik, yorkshire’lane, poirot’lik. Samu ülakomastamise põhimõtteid mis võõrnimede käänamisel, vt p 3, rakendatakse ka võõrnimetuletiste kirjutamisel, vt lähemalt võõrnimetuletiste kirjutamine;

5) tsitaatsõnade käänamisel: alma mater’i kasvandik, koori võimsad crescendo’d, loodab jackpot’i, müüb hot dog’e, läheb moe-show’le, bowling’u-saal, vt lähemalt tsitaatsõnade käänamine.

Kaksisülakomasid kasutatakse

1) keeleteaduslikes tekstides nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähenduse märkimisel: sedastama ’nentima, konstateerima’, pro forma ’vormi täiteks, moepärast’;

2) sordiaretuses taimesortide nimede puhul: kartulisort ’Jõgeva kollane’, viinamarjasort ’Cabernet Sauvignon’. Üldkeelses tekstis on kaksisülakomade asemel jutumärgid: kartulisort „Jõgeva kollane“, viinamarjasort „Cabernet Sauvignon“.

Lisaks ülakoma ja kaksisülakomade kohta

• Ülakoma ei kasutata asesõnade lühivormides, nagu muga ’minuga’ [7] või sult ’sinult’ [8], kõnekeelsetes nd-vormides, nagu saand ’saanud’ või viitsind ’viitsinud’, ega sõnades vaat ’vaata’ [9], oot ’oota’ [10], las ’lase’ [11]. Ülakoma kasutatakse sõnade siis, nüüd ja kas kuluvormide^[4] s [12], nd [13], ks ühendamiseks eelneva sõnaga: on’s ’on siis, kas on’ [14], ega’s ’ega siis’ [15], mine’nd ’mine nüüd’ [16], sina’ks ’kas sina’ [17]. Ülakoma abil ühendatakse ka kinnitusliite -ep ~ -ap^[5] kuluvorm p [18]: mina’p ’just mina’ [19], tema’p ’just tema’ [20], see’p ’see just, see nimelt’ [21], erandiks on ülakomata küllap.

• Ülakoma võib vaja minna võõrkeelse pealkirja käänamisel, et märkida võõr- ja eesti õigekirja piiri^[6]: meenutab George Gershwini „Rhapsody in Blue’d“, vt lähemalt võõrkeelne pealkiri.

• Soovitatav ülakoma kuju on [ ’ ] ja kaksisülakomade kuju [ ’ ’ ] ehk üheksa-üheksa.

Kirjandust ülakoma kohta

• Johannes Aavik, Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Koolidele ja iseõppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 41–42.
• Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 162–163, 347.[22]
• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 419–420.[23]
• Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 85–86.
• Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 145–160.
  
• Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 70.
• Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 92.

Viited