Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Nii .. kui (ka). Järg

12.9.2019
Suve hakul oli siinsamas keelenõu lehel juttu paarissidendi nii .. kui ka lühenemisest. Kirjutasin, et selgus on ohus alles siis, kui sidendist nii .. kui ka kaovad kõik muud sõnad peale kui-sõna. Sobiv näide jäi tookord andmata, kuid nüüd on tähelepanelik lugeja selle leidnud ühest hiljuti peetud kõnest. Lause oma algsel kujul oli järgmine: „Jätkuvalt on ühtaegu võimalus kui murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha, aga peab samal ajal valmistuma hetkeks, mil kvantarvutid muudavad tänased identimise meetodid kõlbmatuks.“ Kas saite midagi aru? Aga kuidas oleks sellise algusotsaga: „Jätkuvalt on ühtaegu nii võimalus kui ka murede allikas meie veidi pehkinud ja vananenud e-riik ..“ Vist hoopis selgem.

MR


„Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga“

15.8.2019
Kaunil suveajal käis uudistest läbi teade, et keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga. Lause mõte näib ju iseenesest selge – keskerakonna toetus ja EKRE toetus on mingil moel võrdsustunud –, kuid vorm tekitab küsimusi: toetus võrdsustub erakonnaga.

Lause kokkupanija on rakendanud väljajättu: peab küll silmas EKRE toetust, kuid toetuse sõna ei kasuta. Seesuguse väljajätu põhjus on tõenäoliselt soov vältida kordust, kuigi ka kordustega lause keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE toetusega polekski nii paha. On siiski muidki võimalusi, kuidas kordust vältida, üks neist on asesõnade kasutamine. Siinsesse lausesse ja teistessegi seda tüüpi lausetesse sobib asesõna oma: keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE omaga. Ütleb ka 2017 ilmunud „Eesti keele süntaks“, et oma aitab vältida nimisõnafraasi põhja kordamist: Ungari hinnatase vastab enam-vähem Eesti omale.

Kinnistame veel ühe näitega, selle allikaks on leht Korvpall24. Karl Künter Kaljuveerult on tänavuse aasta algul küsitud, on tal ka korvpallis mõni iidol. Kaljuveer vastab: „Terve elu on selleks meheks Dwyane Wade olnud. Tema mängustiil on minu omaga sarnane.“ Näete, tema mängustiil on minu omaga sarnane. Kuid miks küll on sama loo pealkirjast lugeda „Rahvaliiga detsembri MVP: minu mängustiil on sarnane Dwyane Wade’iga“? No ei ole ju Dwyane Wade’iga, on ikka Dwyane Wade’i omaga. Ning kas võistkonna või võistluse parim mängija võõrapärase lühendi MVP asemel (inglise most valuable player) oleks liiga palju palutud?

Maire Raadik



Nii .. kui (ka)

12.6.2019
Kas õigem oleks öelda nii .. kui ka või võiks ka ilma ka-sõnata ehk nii .. kui? Seda sorti paarissidend on olemas juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus, mille artiklist hästi on muu hulgas lugeda: nii hästi .. kuiso wohl .. als auch. Kas olemegi selle väljendi laenanud saksa keelest? Wiedemannil ka-sõna küll veel ei ole, see ilmub väljendisse Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus, kus on märksõna niihästi [.. kui ka].

ka-sõna on olemas ka Muugi kaasaegse Johannes Aaviku grammatikas 1936, kus on õpetatud, et ühend nii(hästi) .. kui ka ei nõua koma. Aavik pole siiski päris järjekindel ning teisal on ta pannud sulgudesse ka ka-sõna. Tänapäeva grammatikad peavad samuti võimalikuks üldlaiendi ka ärajätmist. 2017. aastal Mati Erelti ja Helle Metslangi toimetusel ilmunud „Eesti keele süntaksi“ järgi on hästi ja ka fakultatiivsed: nii(hästi) .. kui (ka).

Sidendi lühenemine on küllap loomulik asjade käik ja niikaua, kui selgus ei kannata, pole ka põhjust muretseda: laused 1) niihästi mehed kui ka naised, 2) nii mehed kui ka naised, 3) nii mehed kui naised või isegi 4) mehed kui ka naised on kõik ühtviisi selged. Alles siis, kui kunagisest pikast väljendist jääb järele vaid kui-sõna (mehed kui naised), läheb asi pisut kahemõtteliseks (mehed naistena?).

Kes oma väljenduses suuremat korrektsust taotleb, võiks ka-sõna siiski alles hoida, öeldes või kirjutades nii .. kui ka (nii mehed kui ka naised). Osavaimad võivad järgida Henn Saari nõuannet, mille kohaselt võib ka ära jääda eeskätt trafaretsetes paarides: rõõmustab nii suur kui (ka) väikerõõmustavad nii vanad kui ka lapsed. Ühildumise kohta õpetab Mati Erelt lause õigekeelsuse raamatus, et eelistatud on öeldise ainsus, kuid välistatud pole ka mitmus: nii üks kui ka teine nõjatub (nõjatuvad) tuge otsides vastu uksepiita. Sidendil on olemas ka eitav kuju, siis ütleme ei .. ega (ei mehed ega naised).

Maire Raadik



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .