Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

ÕSi soovitused EKI ühendsõnastikus (06.07.2021)
Aita kujundada järgmise ÕSi sisu!

7.7.2021
Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Keeletoimetajate Liit on omavahel kokku leppinud, et EKI hakkab tegema regulaarseid ülevaateid EKI ühendsõnastikku (keeleportaalis Sõnaveeb) lisatud ÕSi soovitustest (rubriigis „ÕS soovitab“). Nõnda jõuab iga keelehuvilise ja EKI ühendsõnastiku kasutajani info selle kohta, kuidas koostatakse järgmist ÕSi. Iga ÕSi ilmumise järel oleme alustanud järgmise ÕSi ettevalmistustöödega, nii ka seekord. Ka ühendsõnastikku ennast täiendame jooksvalt, sõnastiku versioon ilmub kord aastas. Kõik uuendused tekivad tavapärase töö ja keeleuurimise käigus. Kõik ÕSi soovitused on varustatud kuupäevaga. Seni lisatud soovitusi saab korraga vaadata Exceli failist siin.

ÕSi soovitused esindavad eeskätt EKI ühendsõnastiku ja ÕSi koostajate seisukohti keelendite sobivuse kohta. Soovituste mittejärgimist ei saa mingil juhul (nt kooliõpetuses) lugeda veaks ja keeletoimetajatelgi palume neid võtta kriitiliselt, oma vajadustele kohandades. Soovitused tuleks lahus hoida normingutest. ÕSi normingud käivad sõnade kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta, neid käsitleb vastavalt esildistele Emakeele Seltsi keeletoimkond.

Et aidata meil koostada veel paremat sõnastikku, ootame kasutajatelt igasugust tagasisidet nende soovituste kohta. Kas need on asjakohased? Kas soovitus või selgitus on selgelt sõnastatud? Millised soovitused on kindlasti lähiajal tarvis lisada? (Praegu olemasolev on üksnes algus ja soovituse puudumine kohast, kus seda eeldataks, tähendab ennekõike, et see on veel töös.) Tagasisidet saab meile saata nii keelenõu meilivormi kui ka Sõnaveebi kaudu (vt nupp „Tagasiside“).

Uusim õigekeelsussõnaraamat on ÕS 2018 ja see kehtib kirjakeele normi alusena kuni uue ÕSi ilmumiseni.

Järgmine ÕS ilmub eeldatavalt 2025. aastal.

Margit Langemets, Peeter Päll



Kui angažeeritud sa suvel oled?

7.6.2021
Sõnade tähendused muutuvad ja teisenevad, mõnikord tahab keelekorraldus nende kohta midagi öelda. Kui sõnastikus on antud soovitus sõnatähenduste kasutuse kohta, siis tuleb see hoida ajakohasena. Kui varem anti suuniseid, et üht või teist sõna ei sobi mingis tähenduses kasutada, siis nüüd on suund sinnapoole, et antakse rohkem sünonüüme ja lastakse keelekasutajal endal otsustada, kas sõna sobib soovitud tähenduse edasi andmiseks. Vaatame üht sõna ja selle tähendust lähemalt.

Angažeerima pärineb prantsuse sõnast engager, kus üks tema tähendusi on ’palkama’, võimalik, et hiljem on inglise sõna engage uuesti tema paljude inglise keele tähendustega eesti keelde laenatud. Nii prantsuse kui ka inglise keeles on sõnal mitmeid tähendusi. Eesti õigekeelsussõnaraamatutes on sõna angažeerima ’kohustama, teenistusse võtma, [tantsule kutsuma]’ alates “Suure õigekeelsussõnaraamatu” I köitest (1948). ÕS-ides 1999–2013 on sõna angažeerima tähenduseks ’esinemislepingut sõlmima’; ja vanamoeliseks märgitult ’tantsule kutsuma, tantsima võtma’. Nii on ka “Eesti keele seletavas sõnaraamatus” (1988–2007; 2009). ÕS 2018-s on lisatud tähendussoovitus „ei soovita tähenduses: tegelema, hõivatud olema”.

EKI keelenõuandmebaasist leiab sõnaga angažeerima seoses kaks kannet, ühel juhul otsiti omasõnalist vastet ja teisel juhul küsiti tähendust.
Eesti keele ühendkorpuses (2019) esineb sõna angažeerima 182 korda. Nendest 16 lauses (9%) on sõna üsna üheselt tähenduses ’artisti palkama’: (Nimelt olen jaaniööks Ivan Oravana tööle angažeeritud ja esinen Läänemaal, Kastna jaanitulel).

Ülejäänud juhtudel on enamasti keeruline aru saada, mida sõnaga angažeerima täpselt mõeldakse (Kahtlemata on Annuse raamat poliitiliselt angažeeritud; Nagu ütleb ühes oma novellis Francis Scott Fitzgerald, kes on ometi nii vähe angažeeritud kirjanik kui üldse võimalik; Kõik vanaemad on angažeeritud. Enamasti võib korpuse tekstides oletada tähendusi: ’tegelema, hõivatud olema, millessegi haarama, haaratud olema või pühendama v pühenduma, kedagi millegagi siduma, esindama’ (Kultuurileht võiks senisest enam angažeerida kultuuriinimesi ühiskondlikult kaasa mõtlema ning olema poliitilised). Leidub ka (mitte kitsalt artisti) teenistusse võtmise, vaid lihtsalt kellegi palkamise tähendust: (On täiesti loomulik, et meil oli vaja angažeerida tööle häid töötajaid). Tasub märkida, et tähendus poliitiliselt angažeeritud pärineb prantsuse keelest, milles on omaette mõiste angažeeritud intellektuaal.

Korpusandmete analüüsi tulemusel võib öelda, et sõna angažeerima tähendus on tänapäeval üldkeeles laienenud, aga tähenduse mõistmisel võib kontekstis probleeme esineda, tähendus on sageli ähmane ja laialivalguv. Seega tasub meeles hoida ka sisult ühemõttelisemaid omasõnalisi sünonüüme ja väljendeid nagu esindama; tegelema; (millessegi) haarama, haaratud olema või pühendama või pühenduma; (kedagi millegagi) siduma; hõivatud olema.

Selle keerulisevõitu sõnalooga soovime teguderohket suveaega! Järgmine keelenõunupp ilmub septembris.

Tiina Paet, Lydia Raadik



Taastuvate allikate energia

3.5.2021
Ehkki keelest on tuua piisavalt näiteid v-kesksõnalise esiosaga liitsõnade kohta – elavnurk, jäävhammas, loovkirjutamine, loovtöö, muutuvkulu, pidevõpe, tegevdirektor, tegevvulkaan, tegevvägi, täitevvõim, vahelduvvool jt –, on keelekorralduses tavatsetud käsitada neid pigem erandi kui reeglina. Peamise põhjusena, miks eelistada sõnaühendit, on tavaliselt nimetatud asjaolu, et enamiku v-kesksõnalise esiosaga liitsõnade tähendus ei erine kuigivõrd sõnaühendi omast, nt loovtöö on tõesti loov töö ja vahelduvvool vahelduv. Selsamal põhjusel on ka ÕSis praegu soovitatud liitsõna taastuvenergia asemel sõnaühendit taastuv energia.

Tegeliku keelekasutuse pealt on keelekorraldajail siiski ammu selge, et taastuvatest energiaallikatest toodetavat energiat tajutakse tervikmõistena, mida soovitakse väljendada liitsõnaga. Oma osa võib olla ka naabersõnade eeskujul: taastuvenergia püüab võtta sama sõnakuju mis teistel energialiikidel, olgu elektrienergia, tuumaenergia või põlevkivienergia. Sõnaühendi ja liitsõna võrdluses räägib liitsõna kasuks see, et temast saab moodustada uusi tihedaid liitsõnu, võrdle taastuvenergiatasu ja taastuva energia tasu, taastuvenergiatoetus ja taastuva energia toetus, taastuvenergiakatlamaja ja taastuva energia katlamaja. Uno Mereste on 1976. a Keeles ja Kirjanduses v-kesksõnade kohta kirjutanud: „Kui loobuda käsitamast v-kesksõnalisi täiendsõnu kui erandeid, võiks pidada lubatavaks mitmete teistegi sagedaste ja kaheldamatuid tervikmõisteid tähistavate terminoloogiliste sõnaühendite kokkukirjutamist.“ See võiks peale taastuvenergia kehtida ÕSis ka nt jooksevkonto kohta.

v-kesksõnade enamik jääb järgnevast nimisõnast ikka lahku, olgu seisev vesi, elav muusika, vahelduv pilvisus või lahustuv kohv, liitsõnaks tiheneb mõni üksik kindlat mõistet väljendav sõnaühend. Seega põhineb v-kesksõna ja nimisõna ühendite kokku-lahkukirjutus sama moodi tähendusel nagu omadussõna ja nimisõna ühendite oma. Mõnikord saab aga kesksõna kokku-lahkukirjutuse dilemmat vältida, kasutades liitsõna esiosana hoopis tegusõna tüve: püsiv klient on püsiklient, ujuv kurss on ujukurss, muutuv kiirus on muutkiirus.

Maire Raadik


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .