Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Nii .. kui (ka)

12.6.2019
Kas õigem oleks öelda nii .. kui ka või võiks ka ilma ka-sõnata ehk nii .. kui? Seda sorti paarissidend on olemas juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus, mille artiklist hästi on muu hulgas lugeda: nii hästi .. kuiso wohl .. als auch. Kas olemegi selle väljendi laenanud saksa keelest? Wiedemannil ka-sõna küll veel ei ole, see ilmub väljendisse Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus, kus on märksõna niihästi [.. kui ka].

ka-sõna on olemas ka Muugi kaasaegse Johannes Aaviku grammatikas 1936, kus on õpetatud, et ühend nii(hästi) .. kui ka ei nõua koma. Aavik pole siiski päris järjekindel ning teisal on ta pannud sulgudesse ka ka-sõna. Tänapäeva grammatikad peavad samuti võimalikuks üldlaiendi ka ärajätmist. 2017. aastal Mati Erelti ja Helle Metslangi toimetusel ilmunud „Eesti keele süntaksi“ järgi on hästi ja ka fakultatiivsed: nii(hästi) .. kui (ka).

Sidendi lühenemine on küllap loomulik asjade käik ja niikaua, kui selgus ei kannata, pole ka põhjust muretseda: laused 1) niihästi mehed kui ka naised, 2) nii mehed kui ka naised, 3) nii mehed kui naised või isegi 4) mehed kui ka naised on kõik ühtviisi selged. Alles siis, kui kunagisest pikast väljendist jääb järele vaid kui-sõna (mehed kui naised), läheb asi pisut kahemõtteliseks (mehed naistena?).

Kes oma väljenduses suuremat korrektsust taotleb, võiks ka-sõna siiski alles hoida, öeldes või kirjutades nii .. kui ka (nii mehed kui ka naised). Osavaimad võivad järgida Henn Saari nõuannet, mille kohaselt võib ka ära jääda eeskätt trafaretsetes paarides: rõõmustab nii suur kui (ka) väikerõõmustavad nii vanad kui ka lapsed. Ühildumise kohta õpetab Mati Erelt lause õigekeelsuse raamatus, et eelistatud on öeldise ainsus, kuid välistatud pole ka mitmus: nii üks kui ka teine nõjatub (nõjatuvad) tuge otsides vastu uksepiita. Sidendil on olemas ka eitav kuju, siis ütleme ei .. ega (ei mehed ega naised).

Maire Raadik



Võõrnimede käänamine

27.5.2019
Keelenõust küsitakse vahel, kuidas käänata selliseid nimesid, mille lõpus on pikk häälik, näiteks ff, tt, kk või pp.

Sellist eesti nime käänatakse kindlasti astmevahelduslikult ja omastavas käändes üks tähtedest kaob, nt Ott : Oti : Otti, Mikk : Miku : Mikku või Sepp : Sepa : Seppa.

Võõrisikunimesid käänatakse aga teisiti – nime algkuju kirjapilt jääb kõigis käändevormides alles, nt Beckett : Becketti : Beckettit, Krapp : Krappi : Krappi (nt Samuel Becketti „Krappi viimane lint“), Gott : Gotti : Gotti, Pitt : Pitti : Pitti (nt ajaleht kirjutas laulja Karel Gottist ja näitleja Brad Pittist), Philipp : Philippi : Philippi (nt hertsogkond anti Johann Philippile), Propp : Proppi : Proppi (nt Vladimir Proppi uurimused), Hasselhoff : Hasselhoffi : Hasselhoffi (nt intervjueeriti David Hasselhoffi).

Mõnedes võõrkohanimedes võib aga esineda ka n-ö eestipärast käänamist, kus nime kirjapilt käänamisel muutub, nt Nordkapp : Nordkapi : Nordkappi. Kui aga kohanime kirjapilt ja hääldus erinevad, siis kirjapilt ei muutu, nt (Mauritaania pealinn) Nouakchott : Nouakchotti : Nouakchotti.

Tuuli Rehemaa


Zelenskõi või Zelenski?

22.4.2019
Äsja ametisse valitud Ukraina presidendi nimi on ukraina keeles Володимир Зеленський. Sellest nimest on õpitud õigesti transkribeerima eesnime Volodõmõr, kuid perekonnanime transkriptsioon on kõikuv. Ukraina-eesti tähetabeli kohaselt on ukraina и vaste eesti tekstis õ. Selle kõrval on ukraina tähestikus ka і, mis vastab eesti i-le. Seega on õige isikunimi ukrainapäraselt Volodõmõr Zelenskõi. Perekonnanimes on rõhk 2. silbil ja käänata saab seda nii nagu nime Navalnõi: nimetav ja omastav on Zelenskõi, osastav Zelenskõid.

Et vene ja ukraina keel on lähedased sugulaskeeled, on vene tava kasutada ukraina eesnimede puhul vene vasteid. Nii on konkreetne isikunimi vene tavas Владимир Зеленский, mille ümberkirjutus eesti tekstis oleks Vladimir Zelenski.

Peeter Päll



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .