Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kas vitamiiniga C või C-vitamiiniga?

27.2.2021
Vitamiinid kuuluvad orgaaniliste ühendite hulka. Kuna orgaaniliste ühendite süstemaatilised nimetused on keerulised, siis on nende asemel kasutusel triviaalnimetused. Nt püridiin-3-karboksüülhappe kõrval
B3-vitamiin ehk niatsiin.

Keelenõuandesse helistajad on tahtnud teada, kuidas kirjutada tähega märgitud vitamiininimetusi. Põhiprobleemiks on olnud see, kas täht on sõna vitamiin ees või järel, ning kui ees, siis kas kasutada sidekriipsu või mitte. Küsitud on ka seda, kuidas kirjutada tähe järel olevat numbrit, kas sama suurelt kui tähte või väiksemalt alaindeksina.

Nimetuste kirjutamiseks on kaks võimalust:
1) täht ees, sel juhul tuleb tähe ja sõna vahele panna sidekriips:
A-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, D3-vitamiin, A-, C- ja E-vitamiin;
2) täht järel: vitamiin A, vitamiin B6, vitamiin C, vitamiin D3,
vitamiinid A, C ja E.

Ilmselt tehniliste võimaluste puudumise (või mugavuse) tõttu on levinud viis kirjutada number sama suurelt kui täht. Keemias kirjutatakse alaindeksina, seda tava võiks järgida: B9, B12, D3.

Kui lauses on vaja nimetust käänata, siis oleneb see nimetuse vormistusest.

Kui täht on sõna ees, käänatakse sõna: A-vitamiinist, B6-vitamiini,
C-vitamiinil, D3-vitamiiniga, sisaldab C- ja E-vitamiini.

Kui täht on sõna järel, käänatakse
1) sõna: vitamiinist A, vitamiini B6, vitamiinil C, vitamiiniga D3,
vitamiinide A, C ja E; või
2) tähte: vitamiin A-st, sisaldab vitamiin B6, vitamiin C-l, vitamiin D3-ga.

Sirje Mäearu



Rakenduste nimede kirjutamisest

25.1.2021
Keelenõuandest küsitakse sageli, kuidas on õige käänata selliste veebirakenduste nimesid nagu Facebook, Instagram ja TikTok.

Neid nimesid on tavaks käänata samamoodi nagu teisi samalaadseid võõrnimesid. Võõrnimesid, mille lõpus on üks sulghäälik, käänatakse nagu sõna taburet (omastavas käändes tabureti, osastavas taburetti) või isikunime Margaret (omastavas käändes Margareti, osastavas Margaretti). Seega tuleks käänata ka rakenduse nime Tiktok omastavas käändes Tiktoki, osastavas Tiktokki. Samuti käänduvad näiteks Blue-Bot (tutvustati Blue-Botti); Unibet (panustasin Unibetti); Star Trek (meenutab Star Trekki); Volkswagen Amarok (müüb Volkswagen Amarokki).

Kui nimi lõpeb muu tähe kui sulghäälikuga, siis on kõigis käändevormides üks täht (nagu näiteks isikunimes Tom): omastav, osastav ja lühike sisseütlev Instagrami, seesütlev Instagramis, seestütlev Instagramist jne.
Seega: panin oma pildi Instagrami, aga laadisin video Tiktokki.

Tava kehtib eeskätt siis, kui kirjapildis on lühike täishäälik lõppsilbis. Nt rakenduse Facebook nimi käändub Facebook : Facebooki : Facebooki, sest siin on viimases silbis kaks o-d.

Rakenduste nimedest saadud tuletisi saab kirjutada kujul juutuuber, instagrammer, tiktokker, aga ka tsitaatsõnadena (kursiivkirjas), näiteks youtuber, ja muidugi sobib kasutada ka kirjakeelsemat sõnaühendit Youtube’i (Instagrami, Tiktokki) postitaja.

Veel on sage küsimus, kuidas suhtuda suurtähte nime keskel ja kas see säilib eestikeelses tekstis.

Nimesid, mille kujunduses on suurtäht nime keskel, võib eesti keeles kirjutada üldreegli järgi ehk suure algustähega, näiteks Easyjet, Iphone, Powerpoint, Tiktok, Youtube, kuid võib ka järgida nimepanija soovitud kuju: easyJet, iPhone, PowerPoint, TikTok, YouTube.


Tiina Paet




Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud

4.1.2021
Eesti Keele Instituudil on käsil põhjalik sõnastikureform, mille tulemusel jõuab kasutajani edaspidi mitme senise sõnaraamatu asemele üks ja ühine sõnastik. Nimetame seda EKI ühendsõnastikuks ning see on ühtlasi EKI keeleportaali Sõnaveeb keskne koostisosa. Ühendsõnastiku aluseks on 2019. a ilmunud eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009 järglane). Ühendsõnastikku (Sõnaveebis) täiendatakse jooksvalt, sõnastiku versioon ilmub kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Keelenõuandest on küsitud, millisest allikast saab teada kirjakeele normi. Keeleseaduse alusel on kirjakeele norm määratud muuhulgas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga.

Uusim õigekeelsussõnaraamat on ÕS 2018 ja see kehtib kirjakeele normi alusena kuni uue ÕSi ilmumiseni. Ent oluline on vahet teha ÕSis antud normingutel ja soovitustel.

Normingud on keeleteadlaste otsustuskogude, näiteks Emakeele Seltsi keeletoimkonna kokkulepitud reeglid, mille järgimist peetakse kirjakeele oskamise tunnuseks. ÕSi normingud käivad sõnade kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta.

Soovitused on sõnade valiku, tähenduste, rektsiooni jm kohta käivad märkused. ÕSi soovitused esindavad eeskätt sõnaraamatu koostajate seisukohti keelendite sobivuse kohta. Soovituste mittejärgimist ei saa mingil juhul (nt kooliõpetuses) lugeda veaks ja keeletoimetajatelgi palume neid võtta kriitiliselt, oma vajadustele kohandades.

Järgmine ÕS sünnib EKI ühendsõnastiku osana Sõnaveebis (vt silti „ÕS soovitab“, nt sõna „vabandama“). Praegu oleme senise ÕSi soovitusi üle vaatamas, lähtudes nende põhjendatusest ja tegelikust kasutusest. Uuendatud soovitustele lisame kuupäeva (vt „vabandama“). Kuupäev võimaldab kasutajal ÕSi muutustes hõlpsamalt järge hoida.

Üleminekuajal võiks lähtuda lihtsast juhisest: norminguid ehk sõnade õigekirja ja käänamist-pööramist vaadake ÕSist, kõike muud – uusi sõnu, sõnatähendusi, rektsioone, soovitusi – vaadake EKI ühendsõnastikust (Sõnaveebist). Keelesoovitusi vaadake esmalt EKI ühendsõnastikust (Sõnaveebist), nende puudumisel ÕSist. Keelesoovitusi lisame ühendsõnastikku pidevalt EKI seminaridel läbiarutatud otsuste põhjal.

EKI ühendsõnastikus ilmuvad soovitused on avatud muutustele ja kriitikale, igasugune tagasiside on oodatud. Tagasisidet saab meile saata nii keelenõu meilivormi kui ka Sõnaveebi kaudu (vt nupp „Tagasiside“). Võib öelda, et uus ÕS sünnib meie kõigi silme all.

Margit Langemets, Peeter Päll



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .