Mida keelenõuandest küsida?


Vastatakse küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust:
  • õigekirja (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne),
  • vormiõpetust (sõnade käänamist, pööramist ja võrdlemist),
  • sõnamoodustust (tuletust ja liitmist),
  • sõnatähendusi,
  • lausestust, sõnastust jm.
Püütakse vastata terminiküsimustele (uute terminite loomine, terminivariantide valimine, terminirühmade korrastamine, terminitähendused jpm).

Vastuseta jäävad näiteks küsimused, mis puudutavad keeleõpet ja -poliitikat, sest nende probleemide vastamisel on pädevaimad haridus- ja teadusministeerium ja selle keeleinspektsioon. Et keelenõuandjad on eesti filoloogid, ei saa nad vastata kitsalt võõrkeelte kohta käivatele küsimustele.

Keelenõuanne on tasuta!

Keelenõu andmist toetati riigieelarvest projekti „Keelehoole“ kaudu alates 2004. aastast (2008.–2009. aastal „Eesti keele hoidmine ja arendamine“). Selle toel on arendatud avaliku keelehooldetegevuse jaoks andmekogusid, täiendatud teatmekogu jm.

Keeleekspertiisi puhul lähtub Eesti Keele Instituut põhimõttest, et eksperdiarvamust ei anta küsimustes, mis on kohtus arutlusel või tõenäoliselt võivad sinna jõuda, juhul kui küsijaks on üks vaidlev pool. Niisugusel juhul tehakse ekspertiisi vaid kohtu (või vaidluse suhtes neutraalse vahekohtu) esitatud küsimuste alusel.

Keeleekspertiisid, kursused jm töömahukad ülesanded on tasulised.

Keelenõuvakast saate vastuseid meile juba esitatud küsimustele.