Uusi raamatuid


„Keelenõuanne soovitab 5“


12. augustil 2016 möödub 50 aastat ajast, kui meie majas seati sisse korrapärane keelenõupäevik, mille on nüüdseks välja vahetanud veebiandmebaas. Aasta enne keelenõuande ümmargust sünnipäeva on saanud valmis järjekordne, viies raamat sarjast „Keelenõuanne soovitab“. Sarja sünd aastal 1996 on tihedalt seotud keelenõuküsimustega, sest nendel põhinevad raamatute artiklite teemad.

Seekordsesse kogumikku on koondatud eesti keele instituudi keelenõuandjate Maire Raadiku, Sirje Mäearu, Tiina Leemetsa ja Argo Mundi kirjutised, mis on trükivalgust näinud aastatel 2008–2015. Osa kirjutisi on täiendatud ja parandatud, suur hulk tekste ilmub aga esimest korda.

Nõuandelood on jagatud rubriikidesse: ortograafia, morfoloogia, lausestus, sõnamoodustus, sõnavara, vormistus, ÕS 2013 tutvustus ja viimastel aastatel ilmunud oskussõnastike loend. Lugeja saab korrektse väljendumise näpunäiteid paljude teemade kohta.

• Millal kirjutada tegusõna kokku, millal lahku?
• Kuidas kasutada mitte-liidet?
• Mis on ahelliitsõna ja kuidas seda moodustada?
• Kas eelistada oma- või võõrsõna, vana võõrsõna või uut võõrsõna?
• Mida arvata akronüümidest?
• Kas poole rohkem või poole võrra rohkem, pooled esindajad või pool esindajatest?
• Kuidas nimetada ravimeid ja toimeaineid?
• Mis vahe on tsitaadi ja otsekõne vormistusel?

Kogumik pakub tõhusat täiendust ÕSile ja „Eesti keele käsiraamatule“ ning selle eesmärk on hea eesti keele soovitamine. Kogumikku sobib lugeda kõigil emakeele huvilistel.


„Väikesed tarbetekstid“


Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.

Raamat räägib tarbeteksti õigekeelsusest. Siin on õpetused aadressi ja kontaktandmete kirjutamiseks, dokumendipealkirjade vormistamiseks, kokkuleppe sõnastamiseks, ametite ja struktuuriüksuste nimetamiseks, hindade kirjutamiseks, aja ja koha väljendamiseks, pöördumiseks ja vabanduse palumiseks. Lisaks keelelised soovitused loetelu ja tabeli koostamiseks ning teksti arvutisisestuseks, samuti kirjandusele viitamiseks tava- ja teadustekstis. Õpetused on sõnastatud lühidalt, neid täiendavad poolsada tekstinäidet ning kuus pisisõnastikku (teaduskraadide nimetused ja lühendid eesti, ladina ja inglise keeles, valik aja-, koha- ja sihitisväljendeid, kolm- ja poolsada sagedasemat eesti perekonnanime koos käänamisõpetusega).

Teises trükis ei ole reegleid võrreldes esimese trükiga muudetud.


„Keelenõuanne soovitab 4“


Kogumikku on koondatud eesti keele instituudi keelenõuandjate Argo Mundi, Maire Raadiku, Sirje Mäearu, Tiina Leemetsa, Peeter Pälli, Tiina Paeti, Tuuli Rehemaa ja Tiiu Erelti viimastel aastatel ilmunud kirjutised, mida on täiendatud ja parandatud. Seekordse kogumiku tuumaks on ortograafiakäsitlused, mis on valminud keelenõuküsimuste analüüsi najal ja pakuvad tõhusat täiendust ÕSile ja „Eesti keele käsiraamatule“.

Kogumikus on ka kümmekond varem trükis ilmumata artiklit, nende hulgas kaks värsket soovitust Emakeele Seltsi keeletoimkonnalt – jaapani sõnade õigekirja ja Interneti nime kirjutamise kohta –, ning ülevaade uuematest tähenduslaenudest eesti võõrsõnavaras. Kirjutised jagunevad rubriikidesse: sõnavara, sõnamoodustus, ortograafia, uue õigekeelsussõnaraamatu tutvustus ning 2005–2008 ilmunud oskussõnastike nimekiri.

Kogumiku eesmärk on hea eesti keele soovitamine. Seda sobib lugeda kõigil emakeele huvilistel.


„Eesti keele käsiraamatu“ uus trükk

Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

Käsiraamat on mõeldud vähemalt keskharidusega eestlasele. Teosest saab üldharivaid teadmisi eesti kirjakeele grammatika ja sõnavara ehituse kohta ning abi kirjakeele korrektseks kasutamiseks.

Käsiraamat koosneb sissejuhatusest ja viiest peatükist, kus käsitletakse ortograafiat, morfoloogiat, sõnamoodustust, süntaksit ja leksikoloogiat.

Kolmas trükk on eelmisega võrreldes 150 lehekülje võrra mahukam. Sisulisi muudatusi on tehtud kõigis osades, rohkem on uuendusi lauseõpetuse peatükis, vähem teistes peatükkides.

Käsiraamatu Interneti-versioon asub siin.


„Terminiõpetus“

Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Toimetanud Maire Raadik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.

Tiiu Erelt räägib käsiraamatus eesti oskussõnavarast, selle tugevatest ja nõrkadest külgedest. Raamat annab kasulikke üldteadmisi kõigile, kellel on huvi erialase keeletöö vastu. Mõtlemisainet jagub nii küpsele teadlasele kui ka eriala alles omandavale õppurile.

Autor arutleb,
· mis on oskuskeel,
· mis on mõiste, kuidas seda määratleda,
· mis on termin, millised on terminite allikad ja saamisviisid,
· mida peaks silmas pidama, et termin vastaks keelenormile,
· kuidas hoida oma- ja võõrterminite tasakaalu,
· milline on keelte vastastikmõju terminiloomes,
· missugused on terminoloogiatöö vormid,
· missugused oskussõnastike liigid on olemas.

Lisaosades on oskussõnastike vormistusnäiteid ja keeleteaduse terminite lühiseletused. Raamatu lõpetab mahukas sisujuht.

„Terminiõpetuse“ PDF-fail asub siin.


„Lause õigekeelsus“

Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu, 2006.

Tartu ülikooli emeriitprofessori äsja ilmunud raamat käsitleb hea keele vaatevinklist kõiki põhilisi lauseehituse küsimusi: öeldise ühildumist ja aja-, tegumoe- ning eitusvormide kasutust, nimisõna käände ja kaassõna valikut, sõnajärge, täiendi ja lisandi vormistust, kõrvallausete, lauselühendite ja teonimetarindite kasutust, asendust, kordust ja väljajättu ning palju muud. Siin on ka põhjalik kirjavahemärkide tarvitusõpetus. Kõigi käsitletud teemade kohta on koostatud harjutused. Kõnealune raamat on esimene, mille on heaks kiitnud meie praegune tähtsaim keelekorralduskogu – Emakeele Seltsi keeletoimkond.

Raamat sobib kasutamiseks kõigile.


„Panganduskeel“

Maire Raadik, Panganduskeel. Toimetanud Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.

Raamat otsib vastust mitmele küsimusele.
• Mis seisus on eesti panganduse keel?
• Kust ammutada ainest uute oskussõnade loomiseks ning kuidas anda terminile otstarbekaimat kuju?
• Mida panna tähele oskussõnastiku koostamisel?
• Kuidas ühendada erialatekstis täpsust ja loetavust ning kuidas oma tekstiga lugejat mõjutada?
• Kas oskuskeel võib endale erireegleid seada?

Panganduse või majandusega tegelejate kõrval sobib raamatut kasutada igaühel, kes puutub kokku eestikeelsete erialatekstide kirjutamise või toimetamisega, sest valdkonniti on paljud probleemid samad.

Käsitletavad teemad on jagatud kolme suurde peatükki: „Termin“, „Sõnastik“ ja „Tekst“. Iga peatüki alguses on lühike põhimõistete ülevaade, mis peaks aitama järgnevat teksti mõista ka mittefiloloogil.

Raamatu kasutamist hõlbustab põhjalik sisujuht.


Valik keelehooldeallikaid jm


Alender, Eve, Henno, Kairit, Hussar, Annika, Päll, Peeter, Saar, Evar 2003. Nimekorralduse analüüs. Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Mati 2011. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tartu.

Erelt, Mati, Erelt, Tiiu, Veldi, Enn 2003. Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Mati, Erelt, Tiiu, Ross, Kristiina 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2005. Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Toimetanud Maire Raadik. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu, Erelt, Mati, Raadik, Maire, Leemets, Tiina, Mäearu, Sirje 2000. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Leemets, Tiina 2004. Õpilase ÕS. Retsenseerinud Piibe Leiger. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Leemets, Tiina, Mäearu, Sirje, Raadik, Maire 1996. Keelenõuanne soovitab. Koostanud Sirje Mäearu. Toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Tavast, Arvi 2003. Eesti oskuskeelekorralduse seisund. Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004.

Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008.

Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.

Kust saada keeleabi. Koostanud Tuuli Rehemaa, Argo Mund. Toimetanud Egle Pullerits. Keelehooldekeskus. Tartu, 2009.

Mäearu, Sirje 2011. Valik rektsioone. Toimetanud Argo Mund. Keelehooldekeskus. Tartu.

Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Raadik, Maire 2005. Panganduskeel. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Raadik, Maire 2014. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Saari, Henn 2004. Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Artikleid keelekorralduse teemal leiate Emakeele Seltsi ajakirjast Oma Keel. Oma Keele kodulehelt saate infot seni ilmunud numbrite sisu kohta. Väljaanne on müügil raamatukauplustes, lisaks Tallinnas Emakeele Seltsis ja Eesti Keele Sihtasutuse kaupluses Ateena (Roosikrantsi 6) ning Tartus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas (Jakobi 2). Alates 2010. aastast on Oma Keelt võimalik ka tellida.

Keelehooldekeskuse väljaandeid on võimalik alla laadida keskuse kodulehelt (rubriik „Väljaanded“).

Valik keelenõuküsimuste ülevaateid


Erelt, Tiiu 2000. Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 49–86.

Erelt, Tiiu 2004. Need rasked võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 123–132.

Leemets, Tiina 2008. Kas siia käib sidekriips? – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 184–190.

Leemets, Tiina 2008. Tundkem nimesid. – Õiguskeel 2005–2007. Artiklikogumik. Tallinn, lk 226–230.

Leemets, Tiina 2011. Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Oma Keel, nr 1, lk 55–61.

Leemets, Tiina 2011. Võõrmõjud võõrsõnavaras. – Õiguskeel 2011, lk 63–67.

Mund, Argo 2004. Kimpus omasõnade õigekirjaga. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 137–145.

Mund, Argo 2008. Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 218–229.

Mund, Argo 2009. Põige muude märkide juurde. – Oma Keel, nr 2, lk 42–49.

Mund, Argo 2011. Milline sõna sobib? Valik keelenõuandele esitatud küsimusi. – Oma Keel, nr 1, lk 51–54.

Mund, Argo, Raadik, Maire 2008. Komaga ja komata. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147–163.

Mäearu, Sirje 2005. Mida keelenõuandest küsitakse? – Keel ja õigus. Temaatiline valik Õiguskeeles aastatel 2000–2004 ilmunud kirjutistest. Tallinn: Eesti Õiguskeele Keskus, lk 169–185.

Mäearu, Sirje 2008. Poolitusprobleeme. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 205–210.

Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 95–120.

Mäearu, Sirje 2008. Väljavõtteid EKI nõuanderegistrist. – Õiguskeel 2005–2007. Artiklikogumik. Tallinn, lk 263–288.

Mäearu, Sirje 2010. Lisandi ühildumine. – Õiguskeel 2010, lk 97–107.

Mäearu, Sirje 2010. Omadussõnalise täiendi ühildumine. – Õiguskeel 2010, lk 93–96.

Mäearu, Sirje 2010. Öeldise ühildumine alusega. – Õiguskeel 2010, lk 108–112.

Mäearu, Sirje 2011. eerima-tegusõna: üksi ja teistega. – Õiguskeel 2011, lk 68–72.

Päll, Peeter 2004. Tänavanimede nõuannet. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 9–31.

Raadik, Maire 2008. Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 164–183.

Raadik, Maire 2008. Mida eurotõlkijad keelenõust küsivad? – Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55–70.

Raadik, Maire 2010. Mida küsitakse võõrsõna tähenduse kohta. – Keelekosti kodumaalt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 102–110.

Raadik, Maire 2012. Kuidas seda tõlgendada? – Õiguskeel, nr 1.

Rehemaa, Tuuli 2008. Kuidas lühendada. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 211–217.