Keelenõuvakk

ÕIGEKIRJUTUS
eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm



2019-02-05
Kirjutage tundlikumat (mitte „tundlikkumat“).

2019-01-22
Õige on kirjutada kellekski („kellegiks“ on argikeel).

2018-10-30
Õige on katsuti, mitte katsut (meditsiinis analüüsi võtmise nõu kohta).

2016-07-01
Kirjutage siksak ja siksakjoon (sidekriipsu ei ole).

2013-11-21
Kas 'piirdega ümbritsema' on „piirestama“ või „piirdestama“? – Soovitame piirestama. Analoogsed on mõtestama (< mõte) ja suhestama (< suhe). Võib öelda ka piirdega ümbritsema.

2013-01-05
Kas töötajat iseloomustavad „täpsus, taiplikus ja kohusetundlikus“ või „täpsus, taiplikkus ja kohusetundlikkus“? – Töötajat iseloomustavad täpsus, taiplikkus ja kohusetundlikkus (kaks viimast on likkus-liitega nimisõnad).

2012-04-10
Kuidas kirjutada „ekspertiisi läbiviija“? – Kirjutage ekspertiisi tegija.

2011-12-09
Sõnapaar ohtlik hüpe on mitmuse osastavas ohtlikke hüppeid (mitte „ohtlike“).

2011-12-08
Õige on söandama (mitte „söendama“).

2011-11-29
Kas sõnast „naasema“ moodustatud tegijanimi on „naaseja“ või „naasja“? – Verb on naasma ja tegijanimi naasja.

2011-05-12
Põlismets on laas, mitte „laan“.

2011-01-02
Tuimastusvahend on tuimasti, mitte „tuimesti“.

2011-01-02
Õiged sõnakujud on sissepoole (kuhu?), seespool (kus?) ja seestpoolt (kust?).

2010-10-11
Sõna uksehinged on h-ga (mitte „ukseinged“).

2010-10-03
Sõnades karsumdi, klirdi, klõmdi, kõldi, kõmdi, prõmdi, põmdi, sumdi, tildi, vurdi on kaashäälikuühend (vrd karsumm, klirr, klõmm, kõll, kõmm, prõmm, põmm, summ, till, vurr).

2010-08-20
Kas padjale tõmmatakse peale pöör või püür? – Kirjakeeles on püür ~ padjapüür.

2010-08-08
Tööriist on kõblas, mitte „kõbla“. Ainsuse omastav on kõpla, osastav kõblast, mitmuse omastav on kõblaste, osastav kõplaid.

2010-08-08
Seenenimetus on kevadkogrits, mitte „kevadkorgits“.

2010-06-06
Õiged tuletised on mõttestik 'mõtete kogum' ja võttestik 'võtete kogum' (mitte „mõtestik“, „võtestik“).

2010-06-06
Õige on näitestik (mitte „näidestik“).

2010-04-25
Laps astus lompi.
Sõnas lompi on üks p.

2010-04-25
Sõna ulgumeri algab u-ga (mitte „hulgumeri“).

2010-03-07
Sõna ettevõte ainsuse omastav on ettevõtte (nt ettevõtte juhatus) ja osastav ettevõtet (nt tutvustati ettevõtet).

2010-03-07
Niisugustes omadussõnades nagu autogeenne, feminiinne, fotogeenne, genuiinne, homogeenne, huligaanne, humaanne, immuunne, kantserogeenne, modernne, momentaanne, monotoonne, profaanne, rutiinne, siinne, sünkroonne on tüve ja liite piiril kokku kaks n-tähte.

2010-03-07
Sõnades apostellik, ingellik, aadellik ja pööbellik on tüve ja liite piiril kokku kaks l-tähte.

2010-03-07
Nimisõna paindlikkus on kahe k-ga.
Vorm paindlikus on sõna paindlik ainsuse seesütlev kääne.

2010-02-24
Õige on kuuekümnendad, mitte „kuuekümmnendad“.

2010-02-24
Pojanaine on minia, mitte „minija“.

2010-02-14
Õige on kirjutada kokkuvõtteks, mitte „kokuvõteks“ või „kokkuvõteks“.

2009-12-19
Tegusõna mata-vorm on alati ühe t-ga, nt esitamata, halastamata, jagamata, kasutamata, kirjutamata, kleepimata, kuivatamata, lisamata, lugemata, lõpetamata, mainimata, maksmata, nägemata, olenemata, panemata, pesemata, rääkimata, tagastamata, tasumata, tegemata, trükkimata, tulemata, tõlkimata, viivitamata, õppimata.

2009-11-21
Nimisõna ettevõtlikkus käändevormides on kaks k-d: omastav ettevõtlikkuse, osastav ettevõtlikkust, seesütlev ettevõtlikkuses, ilmaütlev ettevõtlikkuseta.

Omadussõna ettevõtlik on ainsuse omastavas ettevõtliku, osastavas ettevõtlikku, seesütlevas ettevõtlikus, mitmuse nimetavas ettevõtlikud, omastavas ettevõtlike, osastavas ettevõtlikke.

2009-11-07
Miks on tünjas kaslane, mitte „tünnjas kasslane“? – Nende sõnade kohta kehtib kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel: iga hääliku märgime kirjas ühe tähega.

2009-11-07
Liitsõna pangakaart käändub sama moodi nagu kaart, seega (see) pangakaart : (selle) pangakaardi : (seda) pangakaarti; (need) pangakaardid : (nende) pangakaartide : (neid) pangakaarte = pangakaartisid.
Ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad ainsuse omastavast pangakaardi, seega näiteks (sellest) pangakaardist : (sellele) pangakaardile : (selle) pangakaardiga.
Mitmuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad mitmuse omastavast pangakaartide, seega näiteks (nendest) pangakaartidest : (nendele) pangakaartidele : (nende) pangakaartidega.
Sama moodi tuleb käänata ka näiteks sõnu jõulukaart, kinkekaart ja visiitkaart.

2009-11-07
Jaatussõnad on jah ja jaa.

2009-11-06
Sõna avalikustamine on ühe k-ga.

2009-10-24
Sõnas rüperaal on üks p.
ÕSi järgi on rüperaal sõna sülearvuti naljatlev sünonüüm.

2009-09-25
Sõna keskkonnatundlik on kokku.

2009-09-18
Sõna varsseller on kahe s-iga.

2009-09-12
Sõna kaaslinlane on õigesti kirjutatud (mitte „kaaslinnlane“).

2009-09-10
Sõna tembeldama on b-ga.

2009-04-17
Mitmuse omastava vorm on vaklade, kuidas on ainsuse nimetav? – Vagel.

2009-01-04
Õige on kirjutada kas salvrätt või salvrätik (mitte „salfrätik“).

2009-01-04
Kas „lõpevad“ või „lõppevad“? – Kui see on lauses öeldis, võib kirjutada nii ühe kui ka kahe p-ga, nt Filmivõtted lõpevad ~ lõppevad juulis. Kui see on täiend, on võimalik ainult kahe p-ga, nt Lõppevad tunnid jäävad kõigile kauaks meelde.

2008-12-05
Sõna „küündlad“ asemel on õige küünlad.

2008-11-27
Õige on seespidi (mitte „seestpidi“).

2008-09-26
Nimisõna tuletundlikkus (mis?) on kahe k-ga.

2008-09-21
Kas „aariastama“ või „aarjastama“? – Parem on kirjutada j-iga: aarjastama.

2008-09-15
Kuidas liita sõnadele kokk ja kukk rõhuliide -ki? – Nendes tuleb kõrvuti kolm k-d: kokkki, kukkki.

2008-09-04
Kirjutada l-iga: sõnulseletamatu.

2008-04-25
Ei ole õige kirjutada „plastikkaan“, õige on plastkaas.

2008-04-11
Kirjutage mõtestama (mitte „mõttestama“).

2008-04-09
Õige on kirjutada virvarr (mitte „virrvarr“).

2008-03-21
Nimisõna teadlikkus on kõigis käänetes kahe k-ga: inimeste teadlikkus, inimeste teadlikkuse uurimine, uuriti inimeste teadlikkust jne. (Omadussõna teadlik ainsuse seesütlev kääne on teadlikus, nt teadlikus suhtumises.)

2008-02-06
Õige on kirjutada jõudsalt (-d-) ja peatselt (-t-).

2008-01-01
Kas „kolmkümmend“ või „kolmkümend“? – Normikohane on kolmkümmend (vrd kolmekümne – kaashäälikuühendis on üks m).

2008-01-01
Miks on õige mõttetu, mitte „mõtetu“? – Liide -tu liidetakse sõna mõte omastavale käändele mõtte.

2007-09-21
Kas „eeskostja“ või „eestkostja“? – Õige on eestkostja.

2007-09-19
Õige on luitestik (mitte „luidestik“).

2007-08-20
Kas õige on „tootlikkus“ või „tootlikus“? – Tootlikkus on nimisõna nimetava käände vorm (nt metsa tootlikkus), tootlikus on omadussõna tootlik seesütleva käände vorm (nt tootlikus mullas).

2007-05-15
Õige on ütlematagi selge, mitte „ütlemattagi“.

2007-03-27
Sõnas lähestikku on kaks k-d.

2007-01-01
Õige on kirjutada ülesanne ja ülesanded (mitte „ülessanne“ ega „ülessanded“).

2006-12-05
Õige on hädine, mitte „ädine“.

2006-09-12
Õige on klienditeenindus, mitte „klienditeenendus“.

2006-09-01
Sõnaühendi see kaup ainsuse osastav on seda kaupa (mitte „kauppa“).

2006-05-12
Sõnas numeratsioon on üks m, aga sõnas nummerdus kaks m-i.

2006-05-12
Mälumänguri sünonüüm on kilbar, mitte „kilvar“.

2006-03-10
Kas õige on „suhestuma“ või „suhtestuma“? – Õige on suhestuma.

2006-02-27
Sõna tallinlanna keskel on üks n.

2006-02-21
Vorm saatke on t-ga (tuleb verbist saatma), mitte „saadke“.

2006-01-27
Sõna võrk osastav on võrku (mitte „võrkku“).

2006-01-18
Kas sõna kaart on mitmuse omastavas „kaardite“ või „kaartide“? – Õige on kaartide.

2006-01-01
Sõnad jätk, jätkuma ja jätkuvus on ä-ga (mitte „jatk“, „jatkuma“, „jatkuvus“).

2006-01-01
Millal lisada sõna lõppu rõhuliide -gi, millal -ki? – Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi. Liide -ki liitub helitutele häälikutele (k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž), nt kokkki, lukkki, kottki, leibki, seifki, pilaffki, pulsski, punški, beežki, garaažki. Vt ka nõuanne aadressil http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=171.

2005-10-06
Mis vahe on sõnadel „teenindama“ ja „teenendama“? – Teenindama on õige, „teenendama“ on vale.

2005-09-15
Sõna andma vorm andke on d-ga.

2005-09-13
Järgarv on miljones (1 000 000.), mitte „miljonis“.

2005-09-08
Õige on kirjutada pikkpoiss (lihatoit). Sõna omastav kääne on pikkpoisi, mitte „pikapoisi“.

2005-09-01
Kas hukub või hukkub? – Mõlemad on õiged.
Sinuta hukub ~ hukkub terve maailm.

2005-08-30
Sõnas fänkond on enne k-d üks n. Vale on kirjutada „fännkond“.

2005-08-25
Sõna tallinlane keskel on üks n (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2005-06-17
Sõnas lipkond on üks p (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2005-06-06
Õige on kirjutada ümmargune (vrd ühe m-iga ümar ja (arve) ümardama).

2005-05-25
Õige on kirjutada (poolte) kokkuleppel, st kahe k ja kahe p-ga.

2005-05-13
Sõna topelt on ühe p-ga (mitte „toppelt“).

2005-05-04
Õige on kirjutada mina teadsin (tegusõna algvorm on teadma).

2005-03-30
Sõnas kumjas on üks m (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2005-03-15
Õige on kirjutada puusepp (üks s), ent kellassepp ja kullassepp (kaks s-i).

2005-03-10
Kuidas on sõna lõppema tingivas kõneviisis? Kas lõpeks või lõppeks? – Mõlemad vormid on õiged.

2005-02-21
Sõna kausjas keskel on üks s (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2005-01-04
Õige on linlane ühe n-iga (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2005-01-01
Kas omastav kääne on „meisterlikkuse“ või „meisterlikuse“? – Õige on meisterlikkuse, sest likkus-liide on käändest olenemata kahe k-ga.

2005-01-01
Sõna kaart on vältevahelduslik ja käändub (see) kaart : (selle) kaardi : (seda) kaarti; (need) kaardid : (nende) kaartide : (neid) kaarte = kaartisid.

2004-11-17
Sõna kokkuvõttev on kahe t-ga.

2004-11-11
Tegijanimi viija on kahe i ja ühe j-iga (vrd viia, küsimus mida teha?).
Sõna läbiviija asemele sobib sageli paremini korraldaja, tegija vm.

2004-11-05
Kas seade on „rikkes“ või „rikkis“? – Seade on rikkis.

2004-11-01
Sõnas kõlblikkusaeg on keskel kaks k-d.

2004-10-27
Õige on tuimastus (mitte „tuimestus“).

2004-10-12
Õige on t-ga: elektritrell.

2004-10-05
Kirjutage mõtestatus (mitte „mõttestatus“).

2004-10-04
Sõnas ehkki on kaks k-d (ehk + -ki).

2004-09-28
Õige on põrandasoojendus (mitte „põrandasoendus“).

2004-09-28
Tegusõna „suhtestama“ on väär, õige on suhestama.
mõte-tüüpi sõnades liitub sta-liide nimetava käände vormile.

2004-09-24
Õige on kirjutada on lõppenud (mitte „on lõpenud“).

2004-09-07
Kuidas pöörata sõna sattuma? Kas nad sattuvad või satuvad? – Seda võib pöörata kahte moodi (kas sõna muutuma või õppima järgi). Mõlemad on võrdselt õiged.

2004-09-07
Autol on summuti (mitte „sumbuti“), nt toodetakse summuteid.

2004-08-19
Sõna maja ainsuse sisseütlev kääne on majja (mitte „maija“).

2004-08-18
Sõna õhkkond keskel on kaks k-d (mitte „õhkond“).

2004-06-15
Sõnas välissuhted on kaks s-i.

2004-06-11
Sõnas plekksepp on kaks k-d.

2004-06-08
Õige on mõttetult (mitte „mõtetult“).

2004-06-08
Sõna keskkond keskel on kaks k-d (mitte „keskond“).

2004-05-24
Omadussõnas modernne on kaks n-i (mitte „moderne“).

2004-05-21
Tegijanimi müüjad on j-iga, vrd tahan müüa (mida teha?).

2004-05-19
Lauses Tahan linnas ära käia on käia i-ga (saab küsida mida teha?), vrd tegijanimi käija (vastab küsimusele kes?).

2004-05-05
Sõnas kristalne on üks l (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2004-04-28
Inglise laenu lobby soovitame eesti keeles kasutada mugandina lobi, nt liitsõnad lobitöö ja lobitöötajad. Muid vasteid: kuluaaripoliitika, koridoripoliitika, tagatreplus.

2004-04-26
Verbi muutma käskiva kõneviisi mitmuse 2. pööre on muutke.

2004-04-08
Sõna peitke on t-ga (algvorm on peitma).

2004-03-31
Omadussõna vastastikune mitmus on vastastikused (ühe k-ga), vrd määrsõna vastastikku (kahe k-ga).

2004-03-26
ÕSi järgi on õige tuimastama (mitte „tuimestama“).

2004-03-23
Sõna püüdma lihtminevikus on d: püüdsin.

2004-03-19
Kirjutage h-ga: haruharva.

2004-03-12
Kirjutage kahe p-ga täppistöötlus (mitte „täpistöötlus“).

2004-03-10
Sõna aitäh on ühe h-ga (mitte „aitähh“).

2004-03-04
Kirjutage avab kaardiga (mitte „kaartiga“).

2004-03-01
Sõna ei vastand on jah = jaa. Ühe a-ga ja on sidesõna.

2004-02-17
Sõna lähikondne omastav kääne on lähikondse (d-ga).

2004-02-06
Sõnas sõpruslinlus on üks n (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2004-02-03
Õige on juhinduma (mitte „juhenduma“).

2004-02-02
Õiged sõnakujud on mõttetu ja mõttekas. Väärad on „mõtetu“ ja „mõtekas“.

2004-01-28
Sõna õigsus on g-ga.

2004-01-08
Õige on teenindus (mitte „teenendus“).

2004-01-07
Uksel ja aknal on hinged (mitte „inged“).

2003-12-17
Rahulikke jõulupühi ja ilusat aastavahetust!
Esimeses sõnas on kaks k-d. Sõnad jõulupühi ja aastavahetust on kokku.

2003-12-10
Sõna kogemata on ühe t-ga.

2003-12-08
Matemaatikatermin on ümardama (üks m), sõna ümmardama tähendab 'teenima'.

2003-12-08
Sõnas varrukas on kaks r-i.

2003-11-28
Kas rapub või rappub, kas rapuvad või rappuvad? – Mõlemad on õiged. Need rööpvormid on lubatud alates 1981. aastast.

2003-11-25
Tegijanimi on jalakäija, vrd Ta ei taha jala käia (küsimus mida teha?).

2003-11-19
Sõna üldse on d-ga.

2003-11-12
Sõna hakkama nud-vorm on hakanud (mitte „hakkanud“).

2003-09-23
Õige on kirjutada uudsus (tulnud sõnast uudne).

2003-09-16
Sõna kõike keskel on üks k (mitte „kõikke“).

2003-09-15
Pressile pakume võimaluse korraldajaid intervjueerida. Kas lause sobib? – Jah, sobib.
Sõna intervjueerima on ühe u ja j-iga.

2003-09-08
Sõna säärekaitse ainsuse omastav on säärekaitsme, seega mitmuse nimetav on säärekaitsmed.

2003-05-14
Kaassõna piki on ühe k-ga, nt piki tänavat.

2003-04-16
Liitsõna vaegkuulja on õigesti kirjutatud, ei ole vaja peljata ühendit gk sõnade liitumispiiril.

2003-04-11
Sõnas homne on üks m (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2003-04-10
Sõnas välismaalane on üks l, aga sõnas itaallane kaks l-i.

2003-03-21
Kirjutage õiend (teine täht on i).

2003-03-05
Sõna peatne ainsuse osastav on peatset, nt peatset kevadet (mitte „peadset“).

2003-01-27
Sõnas vaipu (mitmuse osastava vorm) on üks p.

2003-01-22
Kirjutage lukksepp (kaks k-d ja kaks p-d), mitte „luksep“.

2003-01-21
Sõna rukkipõld on kokku ja selles on kaks k-d.

2003-01-07
Sõnas lõplik on üks p (kaashäälikuühendi põhireegel!).

2002-11-14
Sõna kahjustamata on ühe t-ga (mata-vorm).

2002-10-11
Sõnas järjestikune on üks k, vrd määrsõna järjestikku (kaks k-d).

2002-09-18
Võib kirjutada nii ei tekki kui ka ei teki.

2002-01-17
Sõna vastakuti lõpus on üks t.

2001-11-01
ÕSi järgi võib kirjutada nii hõlpus kui ka hõlbus.

2001-03-02
Õige on paindlik, mitte „paendlik“.

2001-02-06
Õige on kirjutada vastastikusel kokkuleppel, mitte „vastastikkusel kokkuleppel“.

2001-01-25
Kas uudishimu on õigesti kirjutatud? – Jah. Väärad on „huudisimu“ ja „uudisimu“.

2000-11-24
Õige on kirjutada jõulukaardid, mitte „jõulukaartid“.

2000-11-24
Sõnas karameljas on üks l.

2000-10-27
Kas „öössel“ või „öösel“? – Õige on öösel.

2000-10-03
Sõna homseks on ühe m-iga (mitte „hommseks“).

2000-09-18
Sõna märk osastav on märki (mitte „märkki“).

2000-05-19
Õige on teenindaja, mitte „teenendaja“.

2000-05-18
Sõna paik ainsuse osastav on paika (ühe k-ga).

2000-04-19
Sõna pakkuma da-vorm on pakkuda. Kindla kõneviisi oleviku vormid on pakun ja pakume (mitte „pakkun“, „pakkume“).

2000-04-11
Sõna usjas keskel on üks s.

2000-04-11
Õige on kirjutada mäslevad (üks s) lained.

2000-01-14
Õige on peatse kohtumiseni. Esimese sõna keskel on t (mitte „peadse“).

1999-12-20
Õige on mõttetus, mitte „mõtetus“.

1999-12-14
Õige on oleme oodanud, mitte „oleme ootanud“.

1999-10-26
Sõna suitsuplokk (suitsupakkide kogum) on p-ga (mitte „suitsublokk“).

1999-06-02
Õige on kirjutada hoolimata, mitte „hoolimatta“.

1999-05-18
Õige on kirjutada toimetulija.

1999-05-17
Õige on kirjutada painduma, painduv, painutama, mitte e-ga „paenduma“, „paenduv“, „paenutama“.

1999-04-27
Sõna pottsepp on kahe t-ga.

1999-03-15
Verbi sattuma vormid sattub ja satub on mõlemad normikohased.

1999-03-05
Sõna peatselt keskel on t.

1998-09-30
Tööriist on trell ehk trellpuur (mitte „drellpuur“),
drell on riidesort.

1998-03-18
Sõna poorne 'urbne' on p-ga.

1997-12-08
Sõna süttima oleviku ainsuse 3. pööre on sütib ~ süttib, mõlemad on õiged.

1997-12-04
Sõna mõttekam on kahe t-ga (mitte „mõtekam“).

1997-11-24
Õnnerikast uut aastat!
Esimeses sõnas on üks k.

1997-09-30
Sõnas rukis on üks k, nt Põllul kasvab rukis.
Omastav on rukki.

1997-06-27
Kirjutage täitke (mitte „täidke“).

1997-06-04
Võib kirjutada nii Leping lõpeb kui ka Leping lõppeb. Mõlemat moodi on õige.

1996-12-03
Sõna teenindama on i-ga (mitte „teenendama“).

1996-05-06
Raha jääb tagaplaanile (mitte „tahaplaanile“).

1996-05-03
Kaasinimene on ligimene (mitte „ligemine“).

1996-04-17
Kirjutage tulija (mitte „tuleja“).

1996-04-01
Kuidas pöörata sõna lõppema lihtminevikus? – Kirjutage nt koosolek lõppes (mitte „lõpes“).

1995-11-23
Kirjutage jätkama (mitte „jatkama“).

1995-10-05
Õpetaja küsis kõiki (mitte „kõikki“).

1995-10-04
Laugudele kantav värv on lauvärv (mitte „laovärv“).