Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

ÕS 2018 ja ÕS 1918

21.11.2018
Ilmunud on uus ÕS, „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018”, ning 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaanne. ÕS 2018 kasutaja saab ühtaegu vaadata ka 1918. aasta sõnaraamatut, kuid oldagu tähelepanelikud: kirjakeele normi leiab ikka tänapäeva ÕSist ehk „Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2018“.


Muret tekitav asjaolu

6.11.2018
• Kas muret tekitav asjaolu või murettekitav asjaolu?

Käändsõna ja kesksõna ühendid kirjutatakse enamasti lahku, nt isikut tõendav dokument, elektrit juhtiv tahm, energiat nõudev töö, samamoodi muret tekitav asjaolu, nördimust tekitav tegu, kadedaks tegevad oskused, ärevaks muutvad mõtted. Sagedasemaid või kujundlikumaid püsiühendeid võib siiski ka liitomadussõna kombel kokku kirjutada, nt huvi pakkuv ettevõtmine = huvipakkuv ettevõtmine, meeli köitev etendus = meeliköitev etendus.

Kui v-kesksõna on lauses öeldistäiteks, siis on sageli parem selle asemel kasutada hoopis sama sõna pöördelist vormi, näiteks
küünal on tahma ajav → küünal ajab tahma
kreem on nahka taastav → kreem taastab nahka
maiustused on sõltuvust tekitavad → maiustused tekitavad sõltuvust
tegu on nördimust tekitav → tegu tekitab nördimust / tegu paneb nördima
esinemine on ärevust tekitav → esinemine tekitab ärevust / esinemine teeb ärevaks


• Kas sobib kirjutada „kõige muret tekitavam asjaolu“?

Sellises ühendis ei panda kesksõna võrdlusvormi. Parem on kirjutada kõige rohkem muret tekitav asjaolu, samamoodi kõige tõsisemalt võetav (mitte „kõige tõsiselt võetavam“), kõige rohkem vaidlust tekitavad (mitte „kõige vaidlusttekitavamad“), rohkem tähelepanu äratav või suuremat tähelepanu äratav (mitte „tähelepanu äratavam“).

Tegusõnavormide kokku- ja lahkukirjutamise kohta soovitan lähemalt uurida Maire Raadiku artiklist „Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutus“ (kogumikust „Keelenõuanne soovitab 5“), kust on laenatud ka suur osa selle keelenõunupu näiteid.

Tuuli Rehemaa


Kes hommikuti külas käib…

15.10.2018
Määrsõnaliide -ti liidetakse harilikult ainsuse omastava käände tüvele, nt aste : astme > astmeti, hommik : hommiku > hommikuti, hoog : hoo > hooti, koht : koha > kohati, kool : kooli > kooliti, kaks : kahe > kaheti, mitu : mitme > mitmeti.

Kui aga sõna on mitmuses i-tüveline, liitub -ti sageli mitmusetüvele, nt inimene : inimesi > inimesiti, osa : osi > ositi, maa : maid > maiti, pesa : pesi > pesiti, argipäev : argipäevi > argipäeviti.

Astmevahelduslike sõnade puhul liidetakse -ti nõrgenenud tüvele, nt kõik : kõiki > kõigiti, paik : paiku > paiguti, olukord : olukordi > olukorriti. Sama kehtib ka kond-liite puhul, nt perekond : perekondi > perekonniti, valdkond : valdkondi > valdkonniti, maakond : maakondi > maakonniti, teaduskond : teaduskondi > teaduskonniti.

Kas õige on öösiti või öiti?
Mõlemad on õiged. Tuletis öiti tuleb mitmuse osastava vormist öid. Tuletis öösiti lähtub määrsõnast öösi ’öösel’. Määrsõnadest on tuletatud ka ti-liitelised otseti (< otse), põigiti (< põiki), hiljuti (< hilja).

Aga kumb on õige, kas kevaditi või kevadeti, suviti või suveti, talveti või talviti?
Kirjakeelsed tuletised on i-tüvelised: kevaditi, suviti ja talviti. Argikeeles on käibel ka omastava tüvest tuletatud kevadeti, suveti ja talveti. Ainult ainsuse omastava tüvest lähtub sügiseti, millest – küllap hääldusmugavuse pärast – i-tüvelist vormi ei kasutata.

Vt ka Sirje Mäearu artiklit „Sõnamoodustusabi“ lk 119-120.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .