Keelenõuannete kogu


Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks?


Kui lauses on sõna või fraas, mis väljendab lauses tegutseja omadust või seisundit, nimetavad keeleteadlased seda kas öeldistäiteks või öeldistäitemääruseks. Öeldistäide kuulub kokku ainult tegusõnaga „olema“ ja käib nimetavas käändes, nt Poiss on juba suur või See naine on õpetaja. Teiste tegusõnade juurde kuuluvaid nimisõnu ja omadussõnu nimetatakse öeldistäitemäärusteks ning need võivad olla saavas, olevas või nimetavas käändes. Kõige sagedamini küsitakse keelenõust öeldistäitemääruse arvu kohta ehk seda, kas sõna peaks kirjutama ainsuses või mitmuses. Selleks tuleks määrata, kas küsitav öeldistäitemäärus on nimisõna (vastab küsimusele kes? mis?) või omadussõna (missugune?) ja mis käändes see on.

OMADUSSÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS on AINSUSES, nt

• Pihlakad lähevad punaseks (mitte „punasteks“).
• Šampoon teeb juuksed pehmeks (mitte „pehmeteks“).
• Ta jalad said treenides tugevamaks (mitte „tugevamateks“).
• Paljud selle kandi majad on jäänud tühjaks (mitte „tühjadeks“).
• Piirnorme ei peeta nendele esemetele sobivaks (mitte „sobivateks“).
• Talumehi peeti rumalaks ja harimatuks (mitte „rumalateks ja harimatuteks“).
• Rahaline sõltumatus on muutnud meie lapsed enesekindlaks (mitte „enesekindlateks“).

• Poisid jõudsid koju läbimärjana (mitte „läbimärgadena“).
• Kolleegid tulid haigena (mitte „haigetena“) tööle.
• Tema mõtted mõjusid asjatundmatuna (mitte „asjatundmatutena“).
• Puuvili ja liha saabusid müügile riknenuna (mitte „riknenuina“ ega „riknenutena“).
• Pärast filmi vaatamist tundusid ämblikud talle väga targana (mitte „tarkadena“).

NIMISÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS ühildub aluse või sihitisega arvus, nt

• Neid raamatuid nimetatakse pärgamentideks.
• Kool ei õpeta meie lapsi saama ettevõtjateks.
• Sa sobid mulle tantsupartneriks.
• Ta oli mõnda aega Saksamaal lapsehoidjaks.
• Nad töötavad keeletoimetajatena.
• Eedu ja Peedu mängisid juba lastena koos.

Kui nimisõnaline öeldistäitemäärus märgib kogumõistet või omadust, eelistatakse ka mitmusliku aluse või sihitise korral ainsust, nt

• Kümme last jäi orvuks.
• Nad tulid turniiri võitjaks.
• Lapsed läksid salgana mööda merekallast.
• Kõik tulud loeti perekonna sissetulekuks.

Põhjalikumalt soovitan öeldistäitemääruse ehk predikatiivadverbiaali kohta lugeda „Eesti keele süntaksist“ (Tartu Ülikooli Kirjastus 2017, lk 289 jj).

Tuuli Rehemaa