Keelenõuannete kogu


Meeldetuletusi gi- ja ki-liite kohta (2010-09-17)


• Nii -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu, käände- või pöördelõpu järele.
Seega pole õige näiteks „kellegile“ või „millegiga“, vaid kellelegi, millegagi.

• Liide -gi liitub helilisele häälikule, -ki helitule häälikule.
Helitud häälikud on k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, seega buldogki, beežki, garaažki, seifki, borški, kõrbki, sulgki, tsehhki, tulebki, aga nt kohvgi, tuligi, elugi.

• Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti.
Õige on kirjutada nt kasski (vrd kaslane) või tünngi (vrd tünjas), sinkki (vrd ostis sinki), palkki (tõstis palki).

• Võõrnimedele valitakse gi- või ki-liide häälduse põhjal.
Näiteks nime Remarque hääldatakse ligikaudu [remark]. Hääldus lõpeb k-ga, seega liidetakse sellele nimele -ki: Remarque'ki. Nime Bordeaux hääldus lõpeb aga täishäälikuga [bordoo], seega liidetakse sellele nimele -gi: Bordeaux'gi. Nendes nimedes, mida käänatakse ülakomaga, kasutatakse ka liite ees ülakoma: Wilde'ki, Cambridge'ki, Shakespeare'gi, Camus'gi, Marseille'gi, Cannes'gi.