Arhiiv: |
Keelenõuannete koguMeeldetuletusi gi- ja ki-liite kohta (2010-09-17)• Nii -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu, käände- või pöördelõpu järele. Seega pole õige näiteks „kellegile“ või „millegiga“, vaid kellelegi, millegagi. • Liide -gi liitub helilisele häälikule, -ki helitule häälikule. Helitud häälikud on k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, seega buldogki, beežki, garaažki, seifki, borški, kõrbki, sulgki, tsehhki, tulebki, aga nt kohvgi, tuligi, elugi. • Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. Õige on kirjutada nt kasski (vrd kaslane) või tünngi (vrd tünjas), sinkki (vrd ostis sinki), palkki (tõstis palki). • Võõrnimedele valitakse gi- või ki-liide häälduse põhjal. Näiteks nime Remarque hääldatakse ligikaudu [remark]. Hääldus lõpeb k-ga, seega liidetakse sellele nimele -ki: Remarque'ki. Nime Bordeaux hääldus lõpeb aga täishäälikuga [bordoo], seega liidetakse sellele nimele -gi: Bordeaux'gi. Nendes nimedes, mida käänatakse ülakomaga, kasutatakse ka liite ees ülakoma: Wilde'ki, Cambridge'ki, Shakespeare'gi, Camus'gi, Marseille'gi, Cannes'gi. |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |