Valik keelehooldeallikaid jm


Alender, Eve, Henno, Kairit, Hussar, Annika, Päll, Peeter, Saar, Evar 2003. Nimekorralduse analüüs. Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Mati 2011. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tartu.

Erelt, Mati, Erelt, Tiiu, Veldi, Enn 2003. Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Mati, Erelt, Tiiu, Ross, Kristiina 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2005. Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Toimetanud Maire Raadik. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu, Erelt, Mati, Raadik, Maire, Leemets, Tiina, Mäearu, Sirje 2000. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Leemets, Tiina 2004. Õpilase ÕS. Retsenseerinud Piibe Leiger. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Leemets, Tiina, Mäearu, Sirje, Raadik, Maire 1996. Keelenõuanne soovitab. Koostanud Sirje Mäearu. Toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu, Tavast, Arvi 2003. Eesti oskuskeelekorralduse seisund. Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004.

Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008.

Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.

Kust saada keeleabi. Koostanud Tuuli Rehemaa, Argo Mund. Toimetanud Egle Pullerits. Keelehooldekeskus. Tartu, 2009.

Mäearu, Sirje 2011. Valik rektsioone. Toimetanud Argo Mund. Keelehooldekeskus. Tartu.

Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Raadik, Maire 2005. Panganduskeel. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Raadik, Maire 2014. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Saari, Henn 2004. Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Artikleid keelekorralduse teemal leiate Emakeele Seltsi ajakirjast Oma Keel. Oma Keele kodulehelt saate infot seni ilmunud numbrite sisu kohta. Väljaanne on müügil raamatukauplustes, lisaks Tallinnas Emakeele Seltsis ja Eesti Keele Sihtasutuse kaupluses Ateena (Roosikrantsi 6) ning Tartus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas (Jakobi 2). Alates 2010. aastast on Oma Keelt võimalik ka tellida.

Keelehooldekeskuse väljaandeid on võimalik alla laadida keskuse kodulehelt (rubriik „Väljaanded“).

Valik keelenõuküsimuste ülevaateid


Erelt, Tiiu 2000. Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 49–86.

Erelt, Tiiu 2004. Need rasked võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 123–132.

Leemets, Tiina 2008. Kas siia käib sidekriips? – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 184–190.

Leemets, Tiina 2008. Tundkem nimesid. – Õiguskeel 2005–2007. Artiklikogumik. Tallinn, lk 226–230.

Leemets, Tiina 2011. Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Oma Keel, nr 1, lk 55–61.

Leemets, Tiina 2011. Võõrmõjud võõrsõnavaras. – Õiguskeel 2011, lk 63–67.

Mund, Argo 2004. Kimpus omasõnade õigekirjaga. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 137–145.

Mund, Argo 2008. Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 218–229.

Mund, Argo 2009. Põige muude märkide juurde. – Oma Keel, nr 2, lk 42–49.

Mund, Argo 2011. Milline sõna sobib? Valik keelenõuandele esitatud küsimusi. – Oma Keel, nr 1, lk 51–54.

Mund, Argo, Raadik, Maire 2008. Komaga ja komata. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147–163.

Mäearu, Sirje 2005. Mida keelenõuandest küsitakse? – Keel ja õigus. Temaatiline valik Õiguskeeles aastatel 2000–2004 ilmunud kirjutistest. Tallinn: Eesti Õiguskeele Keskus, lk 169–185.

Mäearu, Sirje 2008. Poolitusprobleeme. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 205–210.

Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 95–120.

Mäearu, Sirje 2008. Väljavõtteid EKI nõuanderegistrist. – Õiguskeel 2005–2007. Artiklikogumik. Tallinn, lk 263–288.

Mäearu, Sirje 2010. Lisandi ühildumine. – Õiguskeel 2010, lk 97–107.

Mäearu, Sirje 2010. Omadussõnalise täiendi ühildumine. – Õiguskeel 2010, lk 93–96.

Mäearu, Sirje 2010. Öeldise ühildumine alusega. – Õiguskeel 2010, lk 108–112.

Mäearu, Sirje 2011. eerima-tegusõna: üksi ja teistega. – Õiguskeel 2011, lk 68–72.

Päll, Peeter 2004. Tänavanimede nõuannet. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 9–31.

Raadik, Maire 2008. Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 164–183.

Raadik, Maire 2008. Mida eurotõlkijad keelenõust küsivad? – Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55–70.

Raadik, Maire 2010. Mida küsitakse võõrsõna tähenduse kohta. – Keelekosti kodumaalt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 102–110.

Raadik, Maire 2012. Kuidas seda tõlgendada? – Õiguskeel, nr 1.

Rehemaa, Tuuli 2008. Kuidas lühendada. – Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 211–217.