Keelenõuannete kogu


Tsitaatsõnadest (2007-06-12)


• Kas võib kirjutada: mängisime bowlingut, joon cappuccinot?
Võõrkeelseid sõnu ja väljendeid eesti tekstis, mida kirjutatakse ja hääldatakse originaalkeele kohaselt, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Tsitaatsõnu peab eestikeelses tekstis vormistama teises kirjas (kui ülejäänud tekst on püstkirjas, siis kursiivis; kui ülejäänud tekst on kursiivis, siis püstkirjas) ja käänama ülakoma abil. Õige on: mängisime bowling’ut, joon cappuccino’t.

• Kas tsitaatsõnu võib käänates muuta: joome mõned long dring’id, tahtis võita jackpott’i?
Kuigi kõnes võib tsitaatsõna olla astmevahelduslik, ei muuda see tema kirjapilti. Kui soovitakse kasutada tsitaatsõna, jääb kirjapilt kursiivi ja ei muutu, ülakoma abil lisatakse eesti tüvevokaal ja käändelõpp: joome mõned long drink’id, tahtis võita jackpot’i.

• Kas ta töötab boutique’is või boutique’s?
Tsitaatsõnu käänatakse vastavalt hääldusele. Sõna boutique [butiik] käänatakse suuliselt [butiikis] või [butiigis], mitte [*butiiks], seetõttu peab kirjalikult lisama ka tüvevokaali i: töötab boutique’is.

• Seega on näiteks sõna layout õige käänata layout : layout’i : layout’i?
Jah, seda sõna käänatakse nii, kuid paljude tsitaatsõnade asemel on soovitatav kasutada eestikeelset omasõna või mugandit, näiteks layout’i kõrval on olemas eestikeelsed küljendus, paigutus või küljend, jackpot’i asemel võiks kasutada aga peavõit või täispank.

Tsitaatsõnadest ja muganditest kirjutavad Tiina Leemets („Mullivann, peenema nimega jaccusi“, „Keelenõuanne soovitab 3“) ja Maire Raadik („Tsitaatsõnad“, „Keelenõuanne soovitab 2“).

Valiku inglise ja teiste võõrkeelsete sõnade eesti vasteid leiab sarjas „Keelenõuanne soovitab“ ilmunud loenditest, mille lingid on allpool.

• 1. kogumiku loend (1996)
• 2. kogumiku loend (2000)
• 3. kogumiku loend (2004)
• 4. kogumiku loend (2008)
• 5. kogumiku loend (2015)