Keelenõuannete kogu


Kas iga tsitaat tahab jutumärke? (2007-01-15)


Näitamaks, et tegu on võõra tekstiga, pannakse tsitaadid jutumärkidesse. Mis on aga tsitaat ja mis ei ole? Lause või pikemagi teksti puhul kõhklust ei teki, küll aga siis, kui põimime oma juttu ainult mõne sõna või väljendi. Kas ka need tuleks alati jutumärkidesse panna – sest me tsiteerime kedagi – või siiski mitte?

Kes on vähegi tähelepanelikumalt tõlketekste lugenud, on kindlasti märganud, et peagu iga sõna või sõnaühend, mis kellegi teise suust kuuldud või üles kirjutatud, pannakse juba jutumärkidesse. Eesti kirjakorras mõjub see ülepingutusena. Kui sõnastusest on niigi selge, et keegi ütles ühe või teise sõna, nimetas kedagi nii- või naamoodi vms, on jutumärgid enamasti ülearused. Tasub arvestada sedagi, et eesti keeles on jutumärkide üks funktsioone pilkelisuse tähistamine, mistõttu võivad valesti pandud märgid teksti mõtte pea peale pöörata.

Nagu öeldud, leiab liialdamist tsitaadijutumärkidega eriti palju tõlketekstidest. Järgmised, ühest artiklist (Sophie Goodchild, Tuumapomm veres. – Eesti Ekspress 30.11.2006) nopitud näited on lugejale küllap täiesti selged ka ilma jutumärkideta.

• .. ühel eraviisilisel koosviibimisel Londoni Frontline’i klubis oli Litvinenko öelnud, et on „üsna kindel“, kes tappis Tšetšeenias toime pandud inimõigusrikkumistest kirjutanud Politkovskaja.
• Hotellis Millennium Grosvenor Square’il viibis veel üks mees, keda Litvinenko esialgu nimetas „Vladimiriks“.
• Kummatigi teatas eile Moskvas üleriiklikule ajalehele tehtud avalduses keegi venelane Dmitri Kovtun, et just tema oligi salapärane kolmas ning et ta on „jahmunud“ ja „ärritatud“ enese seostamise pärast mürgitamisega.
• Litvinenko perekonna palgatud toksikoloogi professor John Henry sõnul on poloonium „täiuslik mõrvarelv“.
• Hoopis kõrgemad KGB ülejooksikud, nagu Oleg Kalugin, teavad märksa eluohtlikumaid saladusi, ent on välismaal „elus ja terved“, ütles Riigiduuma julgeolekukomitee liige Gudkov. – Selles näites on puudu hoopis otsekõne jutumärgid, teine võimalus oleks vormistada kaudkõnena: Riigiduuma julgeolekukomitee liige Gudkov on öelnud, et ..

Muide, ka piltlikud keelendid, nagu räpane pomm, ei vaja jutumärke.
• Võimude käitumine – tervisekaitsetalituse juht Pat Troop on esinenud avalikkust rahustavate avaldustega – vastab üsna täpselt Tsiviilkaitseameti juhistele „räpase pommi“ ebaõnnestunud lõhkamise stsenaariumi puhuks.

Maire Raadik