Keelenõuannete kogu


Eesti perekonnanimede käänamine (2006-05-23)


Kas tohib käänata Rüütel : Rüüteli?
Keelekorraldajad soovitavad järgida üldreeglit: eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu. Seega on õige käänata Rüütel : Rüütli (mitte Rüüteli); Kask : Kase (mitte Kaski); Põder : Põdra (mitte Põderi); Vaarikas : Vaarika : Vaarikat (mitte Vaarikase : Vaarikast).

Kolleeg Sutt käänab oma nime: Sutt’i, Sutt’ile, Sutt’iga. Kas see on õige?
Perekonnanime käänamisel tuleb arvestada nime kandja soovi, kui see jääb eesti käänamissüsteemi piiresse. Ent kahe sulghäälikuga lõppevad sõnad on eesti keeles astmevahelduslikud, seega ei vasta käänamisviis “Sutt : Sutti : Sutti : Suttile” eesti keele käänamissüsteemile. Õige on käänata Sutt : Suti : Sutti : Sutile.

Kas õige on Tõnis Paltsi või Tõnis Paltsu?
Selliseid nimesid tuleks käänata nõnda, nagu nime omanik ise soovib. Eesti keele käänamissüsteemile vastab nii Reinek : Reineki kui ka Reinek : Reineku; nii Peet : Peedi kui ka Peet : Peedu; keeleliselt on õige nii Palts : Paltsi kui ka Palts : Paltsu.

Millal tohib eesti perekonnanime käänamisel kasutada ülakoma?
Parim variant on dokumentides sõnastada tekst nii, et nimi jääks loomulikult nimetavasse käändesse. Ülakoma kasutatakse ainult ametlikes dokumentides ja ainult sel juhul, kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastavaga: Metsa : Metsa’le, aga Mets : Metsale. Nii et kui autasu saab Mart Nurk, siis tuleb dokumendile kirjutada: autasu antud Mart Nurgale, kui aga Luule Nurga, siis Luule Nurga’le.

Loe lisaks Tiina Leemetsa artiklit „Perekonnanimede käänamine“. Põhjalik ülevaade perekonnanimede käänamisest on Ester Kindlami raamatus „Meie igapäevane keel“ peatükis „Nimedega seotud probleeme“ (Tallinn 1976).

Perekonnanimede käänamist saab vaadata ka isikunimeandmebaasist.