Arhiiv: |
Keelenõuannete koguViirusenimetuse kirjakuju (2020-01-29)Keelenõuandest on küsitud, kuidas kirjutada praegu aktuaalse viiruse nimetust: kas koronaviirus või koroonaviirus? Allikad näitavad mõlema sõna kasutust. 1976. a „Eesti nõukogude entsüklopeedias“ on viiruste artiklis antud koronaviirus, 1998. a „Eesti entsüklopeedias“ koroonaviirus. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10 (1. versioon 1996; viimane, 6. versioon 2017) ja meditsiinisõnastik (1996, 2. trükk 2004) esitavad ühe o-ga variandi, terminibaas IATE (Interactive Terminology for Europe, Euroopa interaktiivne terminibaas) kahe o-ga variandi. Ka Google’i otsing annab vastuseks mõlemat kuju, sealhulgas ka meditsiiniga seotud veebilehtedel. Ladinakeelne nimetus on Coronavirus (rõhk sõnas corona 2. silbil), kus corona tähendab pärga, krooni. Sellisena näeb viirus välja mikroskoobi all. Ka inglise keeles käibib coronavirus (rõhk sõnas corona 2. silbil), soomekeelne kuju on koronavirus (rõhk sõnas korona 1. silbil). Eesti keeles on ladina corona’st lähtuvaid sõnu kirjutatud kahe o-ga. Üks neist on piljardilaadse mängu nimetus koroona (Elmar Muugi „Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu“ 1933. a trükis seda veel pole, küll on hilisemates trükkides, nt 1940. a omas). Teine sõna kuulub elektri valdkonda: koroonalahendus, lühemalt koroona (olemas 1960. a õigekeelsussõnaraamatus). Võimalik, et koroona jõudis eesti keelde vene keele kaudu (корона, vrd ka saksa Korona). Juba juurdunud kuju koroona võiks sobida ka viiruse nimetusse: koroonaviirus. Sirje Mäearu |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |