Keelenõuannete kogu


Alustamisest ja algatamisest (2017-09-29)


Hiljutisel hommikul öeldi raadiouudistes õnnetut sündmust kommenteerides, et ringkonnaprokuratuur algatas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. Ajalehe veebiväljaandes oli samal hommikul kirjas, et ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse (hiljem oli teksti parandatud: alustas kriminaalmenetlust). Menetlusi alustatakse või algatatakse sageli, aga kumb sõna ja kääne on õige?

Alustada saab mis tahes tegevust või protsessi. Algatama tähendab seletava sõnaraamatu järgi „millelegi algust panema, milleski initsiatiivi osutama, probleemi või muud sellist tõstatama või arutamiseks esitama“. Alustamine ja algatamine ei ole üks ja sama, aga menetluse kohta saab kasutada mõlemat.

Menetlus on neis lausetes sihitis. Omastavas või nimetavas käändes täissihitist kasutatakse siis, kui lause on jaatav, öeldisega väljendatud tegevus tulemuslik ning sihitis väljendab tervikut. Need tingimused on täidetud, seega on reeglipärane kääne omastav.

Arvestada tuleb aga veel üht tegurit. Alustama on nn partitiivverb ehk tegusõna, millega koos saab kasutada üksnes osastavas käändes osasihitist. Samasugused on armastama, kartma, nägema, kohtama, puudutama, harrastama, lugema, pildistama, aitama jpt. Isegi lõpetatud tegevuse kohta ei saa öelda *alustasin töö, *olen raamatu lugenud või *aitasin sõbra. Täissihitis on võimalik siis, kui sellise tegusõna juurde kuulub abimäärsõna (olen raamatu läbi lugenud) või lõpetatust näitav määrus (aitasin sõbra püsti).

Niisiis: prokuratuur algatas menetluse, aga alustas menetlust. Muide, alustama on ka tegusõna, mis üldjuhul nõuabki sihitist. Selle kohta saab lugeda siit.

Tiina Leemets