Keelenõuannete kogu


Tahab ja peab tundma ehk Väljajätt (2017-01-31)


Nii kõnes kui ka kirjas esineb sageli lauseid, milles mõni osa on puudu, kuid mis on ometi täiesti arusaadavad. Selliseid lauseid nimetatakse väljajättelisteks ehk elliptilisteks lauseteks, väljajäetud osa aga väljajätuks ehk ellipsiks. Tähtis on märgata, et eesti keeles sobib lausest välja jätta ainult sellist lauseosa, mis muidu korduks täpselt samas vormis ja funktsioonis. Näiteks Mulle meeldib lugeda, aga talle joonistada. Jüri ostis lilled ja kinkis Marile.

Kui täpset vastavust pole, siis tuleb väljajätust loobuda ja sõna korrata või asendada asesõnaga. Näiteks
*Gerli osales ja võitis konkursi „Kaks takti ette“.
Osalema ja võitma nõuavad eri käänet: osales kus?, aga võitis mille?.
Parem: Gerli osales konkursil „Kaks takti ette“ ja võitis selle.

*Loomade riiki sisse- ja väljavedu reguleerib Eestis põllumajandusministri määrus.
On küll riiki sissevedu, aga riigist väljavedu, mitte „riiki väljavedu“. Kui sõna „riik“ peetakse lauses vajalikuks, tuleb seda korrata.
Parem: Loomade riiki sisse- ja riigist väljavedu reguleerib Eestis põllumajandusministri määrus. ~ Loomade sisse- ja väljavedu reguleerib Eestis põllumajandusministri määrus.

*Tasumata summa on võrdne või suurem kui kahe kuu üüritasu.
Tehtemärke ⩾ ega ⩽ ei sobi teksti üle kanda sõna-sõnalt, kuna „on võrdne“ ja „suurem kui“ (või „väiksem kui“) nõuavad eri käänet: on võrdne millega?, aga suurem või väiksem kui mis?.
Parem: Tasumata summa on võrdne kahe kuu üüritasuga või sellest suurem. ~ Tasumata summa on võrdne kahe kuu üüritasuga või ületab selle.

*Laps tahab ja peab tundma, et temast hoolitakse.
Pole vaja peljata kordust, õige on korrata ka sama sõna eri vormides.
Parem: Laps tahab tunda ja peab tundma, et temast hoolitakse.

Tuuli Rehemaa