Arhiiv: |
Keelenõuannete koguAjamääruse käänetest (2005-12-08)Ajamäärus, mis vastab küsimusele millal?, võib olla nii alalütlevas kui ka seesütlevas käändes. Õige on nii päeva lõpul kui ka päeva lõpus, 2005. aasta teisel poolel ja teises pooles, vahemikul ja vahemikus juulist septembrini, nii jõulukuul kui jõulukuus. Rahvusvahelisi kuunimetusi kasutatakse traditsiooniliselt ainult seesütlevas käändes: 2006. aasta veebruaris või veebruaris 2006, aga õige on nii küünlakuus kui küünlakuul. Tuleb tähele panna, et sõna kvartal kasutatakse ajamäärusena ainult seesütlevas käändes: järgmises kvartalis, teises kvartalis, IV kvartalis. Määrused, mille peasõnaks on kord, aasta, nädal, päev, õhtu, võivad olla nii nimetavas kui ka alalütlevas, nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli külm talv. Järgmine päev = järgmisel päeval tuli poodi minna. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni. Nimetavas võivad olla ka kuu, tund, minut, sekund, kui neid laiendab iga, nt Seda saab teha iga kuu = igal kuul = igas kuus. Ta tuleb iga minut = igal minutil. |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |