Keelenõuannete kogu


REIN KULL 90 (2015-10-08)


8. oktoobril 2015 möödus 90 aastat keelemehe ja Eesti Keele Instituudi kauaaegse töötaja Rein Kulli sünnist (surnud 12. augustil 2001). Ta oli ühtviisi viljakas üldkeelekorralduses ja oskuskeelekorralduses.

Avaldame teeneka keelekorraldaja tsitaate, mis on pärit raamatust „Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel“ (2000). Tsitaadi järel sulgudes on teksti esmakordse ilmumise aasta.

„Tänapäeva arenenud kirjakeeled on väga rikkad ja mitmepalgelised. See annab kirjakeele kasutajaile palju võimalusi. Kuid see talitlusvabadus ei saa olla piiramatu. Ikka ja jälle tuleb endale aru anda, kus, mida, millal ja milleks. Kui võrrelda stiihiliselt arenevat rahvakeelt taltsutamata, metsiku hobuga, siis kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu, millega võime hüpata kõrgele ja kaugele, lasta kerget traavi või tulist galoppi, kapata kaugeile maile, söösta tulevikku või matkata minevikus. Ratsu on hea, ülejäänu oleneb ratsanikust. (Ka see, kas ta metsistub või mitte, kas omandab halbu harjumusi jne.)“ (1971)

„Kui aga vastata .. küsimusele, kas kindel või lagundatud kirjakeel, siis mõistlik ja mõtestatud vastus saab olla vaid üks: tingimata kindel kirjakeel. Kusjuures kindel kirjakeel ei tähenda jäika, tardunud keelt, vaid seda, et meil on teadlikult korrastatav ja pidevalt arenev, püsivuse ja muutumise seisukohalt dünaamilises tasakaalus olev rahvuskeel. Valik on meie.“ (2000)

„Palju suurem oht meie kirjakeele arengule ja saatusele kui seda on anglomaania või venepoolne suurriiklik surve, peitub meie endi suhtumises, meie inertsuses ja loiduses, aga ka selles, et ei vaevuta endale asju selgeks tegema.“ (2000)