Keelenõuannete kogu


Sidekriips liitsõnaosa asemel (2015-02-27)


Arvatavasti oskab igaüks asendada järjestikuste liitsõnade korduvat osa sidekriipsuga: sünniaasta, sünnikuu ja sünnipäev = sünniaasta, -kuu ja -päev, hommikupoolne või õhtupoolne = hommiku- või õhtupoolne. Sõnaühendite korduva osa asemele sidekriips ei käi: eesti keeles ja soome keeles = eesti ja soome keeles (mitte „eesti- ja soome keeles“), Tartu maakond, Põlva maakond ja Võru maakond = Tartu, Põlva ja Võru maakond (mitte „Tartu-, Põlva- ja Võru maakond“, küll aga Tartu-, Põlva- ja Võrumaa).

Kui rinnastatud reas on nii sõnaühendeid kui ka liitsõnu, jääb reegel samaks: sidekriips asendab korduvat osa liitsõnas, mitte aga sõnaühendis. Õige on bioloogilised ja keemiarelvad ~ keemia- ja bioloogilised relvad, meeskondlikud ja üksikalad ~ üksik- ja meeskondlikud alad, juriidilised ja üksikisikud ~ üksik- ja juriidilised isikud, on tulnud Eesti ja maailmameistriks ~ maailma- ja Eesti meistriks. Võimaluse korral tasuks asendada sõnaühend liitsõnaga, nt bio- ja keemiarelvad, meeskonna- ja üksikalad.

Mida teha aga siis, kui komponente on rohkem ja seetõttu tekib vähemalt formaalselt mitu tõlgendusvõimalust? (Tegelikkuses aitavad sageli kontekst ja keelevälised teadmised.) Sidekriips saab asendada nii üht kui ka mitut sõna (vrd sea- ja lambalihavardad ning vorsti- ja lambalihavardad). Kas fraasis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on mõeldud riigiasutusi, riigivalitsust või riigiomavalitsust? Kas tsaari- ja Eesti Vabariigi aegsed sisaldab omadussõna tsaariaegsed või nimisõna tsaaririik? Kas tulu- ja käibemaksumäär viitab tulumäärale või tulumaksule? Kas loendis Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järv on jutt Pihkva järvest või linnast?

Lahendus võib iga kord olla erinev. Esimese näite saab sõnastada kompaktsemalt riigi- ja omavalitsusasutused ja loota lugeja loogikale, täiesti ühemõttelised on omavalitsus- ja riigiasutused ning kordusega riigiasutused ja omavalitsusasutused. Teises näites tuleks põhisõna korrata (tsaariaegsed ja Eesti Vabariigi aegsed), aga võib-olla saab selle kokku hoida mujal, nt tsaariaegsed ~ tsaariaja ning Eesti Vabariigi mündid, auastmed. Kui jutt käib sõjaeelsest Eestist, oleks kõige täpsem õieti tsaariaegsed ja 1920.–30. aastate (hooned, õpikud). Kolmas näide on selgem, kui kirjutada lahku tulu- ja käibemaksu määr. Neljandas tuleks jällegi korrata: Pihkva järv, Lämmijärv ja Peipsi (järv).

Arusaadavus võib kannatada ka siis, kui samas rindühendis asendada sidekriipsuga ühe liitsõna põhisõna ja teise täiendsõna, nt metadoonvõõrutus- ja -asendusravi (esimeses sõnas on ära jäetud ravi, teises metadoon). Analoogsed keelenõuandjaile esitatud küsimused on vitraažakna- ja -ukseklaasid, kõneloome- ja -tajuoperatsioonid, raadiosaate- ja -vastuvõtuseadmed ning veel pikemad järjendid riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused, abrasiiv- ja teemantlõike- ja -lihvterad.

Siingi tuleb iga kord mõelda, mida teha. Alati võib selguse huvides esikomponenti korrata (metadoonvõõrutus- ja metadoonasendusravi, vitraažakna- ja vitraažukseklaasid). Võib appi võtta lahkukirjutuse, pannes sõnad vajaduse korral mitmusesse (vitraažakende ja -uste klaasid, kõneloome ja -taju operatsioonid). Ehk on mõni sõna liiast (raadiosaatjad ja -vastuvõtjad)? Pikemates näidetes, kus on mitu liigitust, tasuks esitada need eraldi, nt (müügil on) abrasiiv- ja teemantterad, lõike- ja lihvterad. Põhisõnade olemasolu korral (riigi- ja omavalitsusorganid ja -asutused) on tervik siiski mõistetavam (vrd kordusega riigi- ja omavalitsusorganid ning riigi- ja omavalitsusasutused).

Tiina Leemets