Arhiiv: |
Keelenõuannete koguOh seda eri! (2015-02-13)Käändumatu omadussõna eri tähendab eesti keeles ’erinev, erisugune’ või ’eraldi olev, iseseisev’. Seda, millal kasutada eri, millal erinev ning millal oleks parem need mõlemad hoopis lausest ära jätta, soovitan lugeda Maire Raadiku artiklist. Tähenduses ’eriline, spetsiaalne, ekstra-’ ei sobi sõna eri- aga kasutada iseseisva sõnana, vaid ainult liitsõna esiosana, nagu näitab ka plussmärk ÕS-is märksõna eri- järel. Seega kui inglise keeles on special offer, siis eesti keeles on eripakkumine. Mida teha aga siis, kui põhisõna just nagu polekski? Sel juhul tuleb see kontekstist leida. Kui restoranis on daily special, ei ole see „päeva eri“, vaid päevaroog, päevapraad või päevapakkumine. Christmas special ei ole eesti keeles „jõulu eri“ ega ka mitte „jõulueri“, vaid jõulupakkumine, jõuluaja eripakkumine või hoopis jõuluhind. Kui „jõulu eri“ on aga näiteks tuntud pianist klaveril, sobiks eriline jõulukontsert või lihtsalt jõulukontsert, just nagu paljudel meeslauljatel võiksid „naistepäeva eri“ asemel olla naistepäevakontserdid. „Piletiposti erid(!)“ lausa hüüavad põhisõna järele: soovitan Piletiposti eripakkumisi või Piletiposti hooajapakkumisi (nt suvetuuri- või suveteatripiletid). Ajakirja „pulma eri“ võiks olla pulmade erinumber, pulmanumber, pulmaväljaanne või ehk kõigest pulmalehekülg? Kui kokakooli „sõbrapäeva eri“ on aga šokolaadiõhtu, sobiks eriline sõbrapäeva šokolaadiõhtu või miks mitte ka lihtsalt sõbrapäeva šokolaadiõhtu. Tuuli Rehemaa |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |