Keelenõuannete kogu


Juss oli väikeseks peremeheks (2013-05-07)


Ametlikes tekstides võib sageli kohata sellist sõnastust, nagu koosoleku päevakorrapunktiks oli .. , õppekava läbivaks teemaks on .. , magistritöö eesmärgiks oli .. , raporti väärtuseks on ..

Saavat käänet (vastab küsimusele kelleks? milleks?) sobib kasutada pöördsõna olema laiendina vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga. Võrdleme näiteks lauseid õde oli postiljon ja õde oli sel suvel postiljoniks – saav kääne annab teises lauses lisainfot, et õde töötas postiljonina ajutiselt, ent pole ka vale öelda, et õde oli sel suvel postiljon. Ka esimese lõigu lausenäidetes oleks parem kasutada nimetavat käänet: koosoleku päevakorrapunkt oli .. , õppekava läbiv teema on .. , magistritöö eesmärk oli .. , raporti väärtus on ..

Peale ajutise oleku võib saavat käänet kasutada ka piiratud või määratud kohatäite näitamiseks. Luuleklassikastki on tuttav „adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud“, aga võtame kas või „Eesti keele käsiraamatu“ sõnastuse: aluseks on nimisõna nimetavas või osastavas käändes; öeldiseks on harilikult pöördeline verbivorm.

Henn Saari, kellelt laenatud seekordse keelenõuande pealkiri, on juba 1976. aastal kogumikus „Keelehääling“ (lk 27–31) andnud saava käände liigse kasutamise kohta humoorika näpunäite: „Kus vähegi kannatab ilma iksita, seal peabki ütlema ilma iksita.“ Seega – kui ei ole tarvis rõhutada ajutist olekut või piiratud kohatäidet, eelistagem nimetavat käänet.

Tuuli Rehemaa