Arhiiv: |
Keelenõuannete koguMoodne null (2012-06-18)Null tuleb ladina sõnast nullus, mis tähendab ’ei miski, ei ükski’. Nulliga väljendatakse tühja hulka, olematust, liitsõnades ka algseisu, algpunkti mingil mõõteskaalal: nullmeridiaan, nullpunkt. Kõnekäändudes väljendab null ka midagi tähtsusetut, viletsat, kehva: olen tema jaoks ümmargune null. Viimasel ajal on nullist saanud moesõna, millega püütakse näidata kõikvõimalike asjade puudumist. Hea oleks aga mitte unustada ka teisi eesti keele väljendusvõimalusi: meedia huvi oli null – meedia ei tundnud mingit huvi; sai .. valimisel null häält – ei saanud ühtegi häält; vastu oli null komisjoniliiget – vastuhääli ei olnud; ükski komisjoniliige ei hääletanud otsuse vastu; teenustasu on null eurot – teenustasu ei ole; ilma teenustasuta; intressimäär on 0% – intressi ei võeta. Ja veel üks võimalus väljenduda eestipärasemalt: kümne aasta tagusel sõnavõistlusel pakuti nulltolerantsi asemele sõna täisleppimatus. |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |