Arhiiv: |
Keelenõuannete koguKuidas poolitada võõrnimesid (2010-10-21)Kas poolitada Münc-hen või Mün-chen? Võõrkeelset pärisnime poolitades võiks arvesse võtta nime hääldust ja mitte lahutada ühe häälikuna häälduvat tähejärjendit, nt ch, sch, th: Mün-chen, Da-chau, Ri-chard, Man-ches-ter, Fi-scher, Sou-thern, Ar-thur, Lu-the-ril, Klean-thes. Kas võib poolitada Bretag-ne ja Can-nes? Tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, ei lahutata, näiteks on soovitatav eesti tekstis poolitada Saus-sure [sos-süür], Shakes-peare [šeiks-piir] ja Baude-laire [bod-leer]. Nime Bretagne [brötanj] on soovitatav poolitada Bre-tagne, ent muus kui nimetavas käändes olevat vormi võib poolitada ka tagantpoolt: Bretag-ne'is. Nime Cannes nimetava käände vormi ei poolitata, küll aga saab poolitada Can-nes’is (hääldus [kannis]). Kas liitnimesid tuleks poolitada nagu liitsõnu – liitumiskohalt? Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Gold-smith või Golds-mith, Volgo-grad või Volgog-rad. |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |