Arhiiv: |
Keelenõuannete koguSUURTÄHTLÜHENDITEST (2009-04-15)Kas suurtähtlühendile lisatakse käändelõpp sidekriipsuga või ilma? Tunnuse ning käändelõpu võib lühendile liita kas sidekriipsuga või ilma selleta: õige on nii AS-ile kui ka ASile. Suurtähtlühenditele, mida loetakse tähthaaval veerides, nt AS [aa-ess], TV [tee-vee], CV [tsee-vee] (mitte [siivii]!), lisatakse käändelõpp ja mitmuse tunnus olenevalt lühendi hääldusest: AS-ile ~ ASile, TV-s ~ TVs, CV-de ~ CVde. Mis on õige, kas EL riigid, EL-u riigid või EL-i riigid? Suurtähtlühenditele, mille hääldus lõpeb kaashäälikuga, võib selguse huvides lisada tüvevokaali. Lühendi tüvevokaal valitakse viimase tähe häälduse, mitte sõna tüvevokaali järgi, nt Euroopa Liidu riigid on EL-i riigid või ELi riigid, mitte „EL-u“ ega „ELu“ riigid – kuna L hääldub [ell] ja omastav on [elli], on lühendi tüvevokaal i, mitte u. Kui lühendi hääldus lõpeb täishäälikuga, pole tüvevokaali vaja, nt NATO-sse ~ NATOsse, osteti EVP-sid ~ EVPsid. Omastavas käändes ei tule selliste lühendite lõppu midagi: NATO ülemjuhataja, EVP kurss. Kui suurtähtlühendit loetakse nagu sõna, mis lõpeb kaashäälikuga, tuleks tüvevokaal lisada, nt Tallinna Autobussikoondisest ehk TAK-ist ~ TAKist [takist]. Kui sama lühendit lugeda tähthaaval, pole tüvevokaal vajalik, sest viimase tähe hääldus lõpeb täishäälikuga: TAK-st ~ TAKst [tee-aa-kaast]. |
Teated30.3.2022 1. aprillist töötab keelenõuande telefon igal tööpäeval kl 9–137.4.2021 Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud20.3.2017 Keelenõuööd saab järelvaadata |