Eesti perekonnanimede käänamine

Eesti perekonnanimede käänamine on üks neid teemasid, mis on läbi aegade keelenõuküsijaile elavat huvi pakkunud. On olemas mitu head juhist, millele toetuda, nagu Ester Kindlami raamat „Meie igapäevane keel“ (Valgus, 1976), Tiina Leemetsa artikkel „Perekonnanimede käänamine“ kogumikus „Keelenõuanne soovitab“, peatükk „Nimede käänamine“ Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Kristiina Rossi „Eesti keele käsiraamatus“.

2011 ilmus Eesti Keele Instituudi väljaandel Maire Raadiku käsiraamat „Väikesed tarbetekstid“ (2. trükk 2014), mille peatükk „Eesti perekonnanimed“ sisaldas kolm- ja poolsada sagedasemat eesti perekonnanime koos käänamisõpetusega. See nimeloend on pannud aluse eesti perekonnanimede baasile, mida keelenõuandele laekuvate küsimuste põhjal pidevalt täiendatakse. Nimeloendi juurde kuulub lühike reeglistik. Eesti eesnimede käänamise kohta vaata Argo Mundi artiklit ajakirjas Oma Keel 2/2016 Õpetusi eestlaste eesnimede käänajale.

Eesti perekonnanimede baasist saab otsida üksiknimesid, mingit tähejärjendit sisaldavaid nimesid ja vaadata ka kõiki sama tähega algavaid nimesid. Iga nime puhul on peale nimetava käände näidatud omastava, osastava ja alaleütleva käände vorm. Kui nime saab käänata mitut moodi, on antud kõik võimalused. Sõnad reeglipärane ja võimalik nime käändevormide ees viitavad vastavalt reeglipärasele käänamisele ja sellest lahknevale, kuid siiski võimalikule käänamisele.

Märkusi ja ettepanekuid loendi kohta saab saata aadressil maire.raadik@eki.ee.