Keelenõu leht     AVALEHT     REEGLISTIK

Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas


A   B   E   G   H   I   J   K   L   M   N   O   P   R   S   Z   T   U   V   Õ   Ä   Ö   Ü   

Eesti perekonnanimed


Eestlaste nimesid tuleb üldiselt käänata sama moodi, nagu käänduvad eesti sõnad, seega Kask : Kasele (mitte Kask’ile ega Kask’le – sedasi ei käändu ükski eesti sõna), Rebane : Rebasele (mitte Rebane : Rebane’sele).

Samuti Ahven : Ahvena, Lepik : Lepiku, Vasar : Vasara, Ööbik : Ööbiku; Aas : Aasa, Korts : Kortsu, Kõuts : Kõutsi, Lill : Lille, Saks : Saksa, Karotamm : Karotamme; Hunt : Hundi, Kelk : Kelgu, Kokk : Koka, Kont : Kondi, Kukk : Kuke, Rääk : Räägu, Puusepp : Puusepa; Suurkask : Suurkase, Kuld : Kulla, Känd : Kännu, Aaslaid : Aaslaiu, Kalamees : Kalamehe, Randmeri : Randmere, Saaremägi : Saaremäe, Tõnspoeg : Tõnspoja, Reinpõld : Reinpõllu, Merirand : Meriranna, Roosaar : Roosaare, Kiviselg : Kiviselja, Sulg : Sule, Särg : Särje, Heletuli : Heletule; Rüütel : Rüütli, Põder : Põdra, Sõber : Sõbra; Kihulane : Kihulase; Heinaru : os Heinaru(t).

Kui lause seda nõuab, tuleb nime käänata ka dokumendis.

    Kasulik teada

    Kui nimi esineb dokumendis vaid ühe korra ja käändes, võib ametlikes dokumentides selguse huvides lisada nime käändevormi järele sulgudesse nimetava kuju, nt Ants Sillale (Sild). Nime algkuju ei lisata, kui on ilmne, et dokumendi lugejale on see nagunii teada (nt asutusesiseses vms asjaajamises).

    Lühikeses dokumendis (nt avaldus, tõend, volikiri, tänukiri) on mõistlik valida sõnastus, mis ei nõua nime käänamist, nt Tõendame, et Ants Sild on lõpetanud ... ~ Ants Sild on lõpetanud ... (mitte: käesolev tõend on antud Ants Sillale selles, et ta on lõpetanud ... ); Austatud Jüri Sepp / Tallinna Transpordiamet tänab Teid hea töö eest ~ Hea (kolleeg) Jüri Sepp / Täname Sind tubli töö eest (mitte: tänukiri Jüri Sepale hea töö eest).

1. Ülakoma

tohib ametlikus dokumendis panna siis, kui inimese perekonnanimeks on üldnime omastav, nt Metsa (vrd Mets), Allmäe (vrd Allmägi). Ülakoma pannakse neisse nimedesse ainult juhul, kui nime algkuju samast dokumendist ei selgu. Seega, kui nimi esineb dokumendis üks kord ja käändes, võib kirjutada Margus Metsa’le, Aino Allmäe’ avaldus.

2. Nime omaniku erisoovi saab arvestada,

kui see ei lähe vastuollu eesti sõnade loomuliku käänamisega.

Nime omanik võib nt soovida käänata oma nime mõne lihtsama muuteviisiga sõna või nime eeskujul. Nt võib käänata Koppel : Kopli (või ka Koppeli nagu korteri), Kallas : Kalda (või Kallase nagu otsuse), Teder : Tedre (või Tederi nagu vaderi), et hoida lahus nimed Koppel ja Kopli, Kallas ja Kalda, Teder ja Tedre.

Neljas nimerühmas on üldiselt tavaks käänata mõne lihtsama muuttüübi järgi. Need on:

  1. osa omadussõnalisi nimesid, nt Aus : Ausi, Vapper : Vapperi, Kiilas : Kiilase, aga: Ilus : Ilusa, Imelik : Imeliku, Tark : Targa, Järsk : Järsu, Tasane : Tasase;

  2. kirjakeeles vähem tuntud, sh murdelist päritolu nimed, nt Huik : Huigi, Sirk : Sirgi, Jõerüüt : Jõerüüdi, Pedajas : Pedajase (siiski ka: Pedaja), Parmas : Parmase, aga: Kivirähk : Kiviräha, Tubin : Tubina;

  3. laadivaheldusega nimed, mille omastav nimetavast tugevasti erineks, nt Haab : Haabi, Kaseraag : Kaseraagi, Kuus : Kuusi;

  4. nimed, millele käänamisel lisanduks silp ‑me, ‑da või ‑nda, rühmal i-lõpuga nimedel ‑ja või ‑ju, nt Ranne : Ranne : Rannet, Viies : Viiese : Viiest, Väli : Väli : Väli(t). Liitsõnalisi nimesid käänatakse siiski reeglipäraselt, nt Lilleväli : Lillevälja, Uusväli : Uusvälja.

Kui keeles on kaks eri tähendusega, aga nimetavas sama kujuga sõna, valib nime omanik ka tüvevokaali, nt Härm : Härma või Härmi, Kolk : Kolgi või Kolga, Lipp : Lipi või Lipu, Niit : Niidi või Niidu, Päts : Pätsi või Pätsu. Kui nime kandja eelistus pole teada, võib käänata i‑liselt.

3. Kui nimi ei lange täpselt või üldse kokku sõnaga,

võetakse käänamisel eeskujuks mõni eesti oma- või võõrsõna, millel on samasugune häälikuehitus. Nt Hint : Hindi (nagu tint : tindi), Junk : Jungi, Ulp : Ulbi, Kraak : Kraagi; Ratasep : os Rataseppa [sest hääldub liitsõnana: ratas/sepp], Ruusalep : os Ruusaleppa, Sootak : os Sootakki; Telgma : os Telgmat [sest ei hääldu liitsõnana: telg/maa], Veiderma : os Veidermat, Leetsar : os Leetsarit, Kulbok : os Kulbokit, Topnik : os Topnikut, Reiman : os Reimanit.

    Kasulik teada

    Kui nimeks on as-lõpulise sõna (nt allikas, jalakas) lühivaste (Allik, Jalak), käänatakse seda u-lisena, nt Allik : Alliku, Jalak : Jalaku, Kadak : Kadaku, Kasak : Kasaku, Maasik : Maasiku, Vetik : Vetiku. Teisiti käänduvad nt Kasuk : Kasuka (st nimed, kus k-le eelneb u), Kuning : Kuninga, Remmelg : Remmelga (st nimed, mille aluseks olevas pikemas sõnas eelneb as-lõpule g). Vrd reeglipärased Allikas : Allika, Jalakas : Jalaka, Kadakas : Kadaka jt.

4. Kui perekonnanimeks on ees- või kohanimi,

käänatakse sama moodi nagu seda ees- või kohanime. Nt Mikk : Miku, Ott : Oti, Ester : Estri või Esteri; Hamburg : Hamburgi : Hamburgi, Tallinn : Tallinna : Tallinna.



Allikas: Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 69–71.