Arvukirjutus

Allikas: Keeleviki

Millal kirjutada arv numbriga, millal sõnaga?

Tavalises üldkeelses tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1–10 sõnadega: kolm poega, ühetoaline korter, nullkorrus, neljatärnihotell, kolmepunktivise, kümnepäevane kursus, neljane pakk, neljakordistama, kuue-seitsmekesi. Arvurohkes tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega: Ettevõttes oli 31. detsembri 2018. a seisuga 236 töötajat, neist ametis 214, lapsehoolduspuhkusel 19 ja välisteenistuses 1.

Kui arv esineb koos lühendi või tähisega, kirjutatakse ta numbritega: laius 3 m (mitte: kolm m), pindala 9 km2, maksab 6 € 54 s, 4 °C. See kehtib ka protsendi- ja paragrahvimärgi kohta: 9% (mitte: üheksa %), rasvaprotsent (mitte: rasva-%), § 5 ~ 5. § (mitte: § viis ~ viies §).

Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu täpsust, nt küsitlusele vastas 100 inimest, ja sõnadega, kui täpsust ei toonitata: küsitlusele vastas umbes sada inimest (s.o sadakond, ligi sada või veidi üle saja). Piltlikes väljendeis kirjutatakse arvud alati sõnadega: olen sada aastat oodanud, miljoni valgusaasta kaugusel, vii talle tuhat tervist.

Suuremate arvude puhul võib kasutada sõnu miljon, miljard ja nende lühendid: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000; 5 mld ehk 5 miljardit ehk 5 000 000 000 ehk 5·109. Sõna tuhat või lühendi tuh kasutamine ei ole ökonoomne, nt sobib kirjutada 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.

Arvude paigutamine tekstis

Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis sattuda kõrvuti: Töötas õpetajana 1. oktoobrist 2009 kuni 30. juunini 2017 (mitte: 1. oktoobrist 2009 30. juunini 2017). Tekstist arusaamist segab ka see, kui üks lause lõpeb ja teine algab numbritega või kui jaotise numbertähistuse järel algab jaotise esimene lause numbritega. Lauset võib alustada numbritega, kui tekst seda nõuab: 29. novembril 2018 arutas valitsus tulumaksuseaduse muutmist.

Loetletavad arvud tuleb eraldada komaga nagu mis tahes muud loetelu liikmed: 100, 150, 200, 250, 300 (põhiarvud), 10., 20., 30. kuupäev (järgarvud). Kümnendmurde sisaldavates loeteludes tuleb kasutada semikoolonit. Matemaatika ja statistika tekstis on tavaks arvuridadest kirjavahemärgid ka ära jätta.

Arve ei poolitata. Arv ja sellele järgnev lühend või tähis paigutatakse samale reale või kirjutatakse lühend või tähis järgmise rea alguses sõnaga välja.

Põhi- ja järgarvude kirjutamine

Põhiarvud vastavad küsimusele mitu? (mitme? mitut? jne), mitmendik?, järgarvud vastavad küsimusele mitmes? (mitmenda? mitmendat? jne). Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 30 päeva, 30 päevaks, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945–1953, 15 € ehk 15 eurot, lühilainel 5925 kHz. Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, nt 30. kuupäev, 30. kuupäevaks, 2. punktis ehk 2. p-s, 14. kohal, 50. sünnipäev, 1930. aastad, 1905.–1907. aasta revolutsioon, või Rooma numbritega: Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud.

Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse seitset tähte: I, V, X, L, C (ld centum), D, M (ld mille). Arvud on moodustatud järgmiselt:

1) tähe kordamine tähendab liitmist, nt III = 1 + 1 + 1 = 3, XX = 10 + 10 = 20, MM = 1000 + 1000 = 2000;
2) väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, nt VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155;
3) väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada, nt IV = 5 – 1 = 4, CM = 1000 – 100 = 900;
4) iga suurusjärk (ühed, kümned, sajad, tuhanded) moodustatakse autonoomselt kindla malli järgi: vahemikus 1–3 liitmisega, 4 viiest lahutamisega ja 6–8 viiele liitmisega, 9 järgmise suurusjärgu numbrist lahutamisega.

Nt 1997. aastal – a. D. ~ anno Domini MCMXCVII, 2018. aastal – a. D. MMXVIII

Rooma numbrid
1. – I 11. – XI 30. – XXX 400. – CD
2. – II 12. – XII 40. – XL 500. – D
3. – III 13. – XIII 50. – L 600. – DC
4. – IV 14. – XIV 60. – LX 700. – DCC
5. – V 15. – XV 70. – LXX 800. – DCCC
6. – VI 16. – XVI 80. – LXXX 900. – CM
7. – VII 17. – XVII 90. – XC 1000. – M
8. – VIII 18. – XVIII 100. – C 1500. – MD
9. – IX 19. – XIX 200. – CC 1800. – MDCCC
10. – X 20. – XX 300. – CCC 1900. – MCM

Kirjavahemärgid arvukirjutuses

Punkt

Punkti esmane ülesanne arvukirjutuses on järgarvude märkimine.

Punkt pannakse järgarvu järele, kui see on kirjutatud araabia numbritega: 3. korrus, 50. sünnipäev, 374. lehekülg, 8.b klass, 6. punkti 2. lõik, 24. juuni, 2018. aasta. Punkti ei panda põhiarvu järele: 30 päeva, 150 eurot, punkti 6 lõik 2, 50 aasta juubel, aasta 2018, ega Rooma numbritega märgitud järgarvu järele: Karl XII, III korrus, XIX sajand, I kvartal. Rooma numbri järele võib punkti panna juhul, kui ta tähendab ‘esiteks, teiseks, kolmandaks’. Punktist oleneb tähendus: 30 päevaks [kolmekümneks päevaks] – 30. päevaks [kolmekümnendaks päevaks], II peatükk [teine peatükk] – II. Krundi eraldamine [teiseks: krundi eraldamine].

Märkus. Kui järgarv asub lause lõpus, sulab selle punkt lauselõpu punktiga üheks, nt Meie klassi poisid olid 4. ja 35. Kui lause lõpetab hüüu- või küsimärk, jääb järgarvu punkt alles, nt Kas teadsite, et meie klassi poisid olid 4. ja 35.?

Sisepunkti kasutatakse kuupäevade, kellaaegade, sporditulemuste jms kirjutamisel eri ühikute eristamiseks.

Kui kuupäev on kirjutatud läbinisti araabia numbritega, pannakse päeva- ja kuuarvu järele punkt, nt 24.01.2017, aastaarvu järele sel juhul punkti ei panda. Kui aastaarvu ei nimetata, nt 24.01, 24.–29.01, 24.01–05.02, kaob punkt ka kuu järelt. Kui daatumile lisatakse sõna aasta või selle lühend a, pannakse punkt ka aastaarvu (järgarv) järele: juhatuse 24.01.2017. aasta otsus ~ juhatuse 24.01.2017. a otsus (lühendi a järele punkti ei panda). Kui kuu on Rooma numbriga, ei käi selle järele punkti, nt 24. I 2017, ning Rooma numbri ette ja järele jäetakse tühik. Rahvusvahelise standardi järgi rakendatakse kuupäevade kirjutamisel arvurühmade vahemärgina sidekriipsu: 2018-01-24 [24. jaanuar 2018].

Kuupäeva kirjutamise võimalusi:
2. märtsil 2018. aastal ~ 2. märtsil 2018. a ~ 2. märtsil 2018
2. märts 2018 ~ 2. III 2018 ~ 02.03.2018 ~ 2.3.2018 ~ 2.3.18
2018-03-02 (rahvusvaheline tava)
Aastaarvu kirjutamise võimalusi:
2018. aastal ~ 2018. a ~ aastal 2018
1930. aastail ~ 1930ndail (vrd sõnaga XX sajandi kolmekümnendail aastail)

Ajavahemike märkimise võimalusi vt mõtte- ja sidekriipsu osast.

Kellaajad kirjutatakse tavatekstis punktiga: koosolek algab 9.00 ja lõpeb 10.15, kauplus on lahti 9.30–17.00. Rahvusvaheline standard näeb tundide ja minutite eraldajana ette kooloni: 19:00. Täistunni puhul ei näidata tavatekstis minuteid: kontsert algab kell 19 (mitte: 19.00), kauplus on lahti 9–18.

Sporditulemusi kirjutatakse tavatekstis punktiga: hüppas kõrgust 2.36 [2 meetrit 36 sentimeetrit], võitja aeg oli 1.25.16,2 [1 tund 25 minutit 16,2 sekundit; sekundi murdosa eraldatakse kümnendmurrukomaga]. Rahvusvaheline standard näeb tundide, minutite ja sekundite eraldajana ette kooloni: 1:25:16,2.

Hindu kirjutatakse komaga, kui jutt on samast ühikust: 6,45 € [loe: kuus koma nelikümmend viis eurot], ning punktiga, kui jutt on eri ühikutest: € 6.45 [loe: kuus eurot nelikümmend viis senti]. Kui pole selge, kas jutt käib samast ühikust või eri ühikutest (nt hinnakirjas, arvel, tabelis), võib kirjutada kas komaga või punktiga: 6,45 ~ 6.45.

Punkti (ega koma) ei ole soovitatav kasutada arvude rühmitamisel, eesti keeles on rühmitusmärgiks tühik, nt 50 000, 5 000 000. Kui on oht, et tühik võidakse täita numbriga (nt käsitsi kirjutatud dokumendis), võib eraldusmärgiks kasutada ka punkti.

Punkti kasutamise kohta jaotiste vormistamisel vt osa „Jaotiste nummerdamine“.

Koma

Koma eraldab kümnendmurru täis- ja murruosa: 0,25; 2,36 m; 11,5 km; 16,2 s (vrd jooksja aeg oli 1.25.16,2); 3,5 € või 3,50 €; 0,01%; 2,4 mln; 0,9 mld. Koma (ega punkti) ei ole soovitatav kasutada arvude rühmitamisel, eesti keeles on rühmitusmärgiks tühik (vt osa „Tühiku jätmine“).

Koolon

Koolon on arvukirjutuses suhte- ja jagamismärk: kaotus 79 : 81, võit 75 : 72; 12 : 3 = 4. Rahvusvahelise standardi järgi eraldatakse kooloniga tunde, minuteid ja sekundeid[1]: 10:19 [kell on 19 minutit 10 läbi], 1:25:16,2 [1 tund 25 minutit 16,2 sekundit; sekundi murdosa eraldatakse kümnendmurru komaga]. Tavatekstis pannakse tundide, minutite ja sekundite vahele punkt: alustame 9.30, võitja aeg on 1.25.16,2.

Pikk kriips

Pika kriipsuga asendatakse arvuvahemikes sõna kuni: maksab 5–25 eurot; 9–12% (mitte: 9%–12%); 1.–3. punkt ~ punktid 1–3; 18–21-aastased noored ~ 18–21aastased noored (~ 18- kuni 21-aastased noored); kantselei on kinni 24.–27.12 ja 31.12–03.01; viibib lähetusel 29.03.–05.04.2018; 2012.–2018. aastal ~ 2012.–18. aastal; 1920.–1930. aastad.

Märkus. Ajavahemiku väljendamiseks algus- ja lõpukuupäevaga on kaks võimalust. Võib korrata kuu nimetust: seminar peetakse 27. märtsist (kuni) 29. märtsini, ja võib ka rakendada väljajättu, pannes alles jääva kuu nimetuse alalütlevasse või rajavasse käändesse: seminar peetakse 27.–29. märtsil ~ 27.–29. märtsini.[2] Sama kehtib aastaarvude kohta: 1981.–86. aastani ~ 1981.–86. aastal elasin Tartus. Algus- ja lõpukellaajaga väljendatud ajavahemikku on otstarbekam kirjutada numbritega: kauplus on lahti E–R 9–19, apteek on lahti iga päev 9.00–17.30, kuid saab kirjutada ka sõnadega: kauplus on lahti esmaspäevast reedeni (kella) üheksast seitsmeni, apteek on lahti iga päev (kella) üheksast (kuni kella) poole kuueni.

Täpsemais erialatekstides (tehnikas, majanduses) kasutatakse pika kriipsu asemel kolme punkti (sest pikk kriips võib segi minna miinusmärgiga): −3...+3°.

Tühiku kasutamise kohta arvuvahemikes vt osa „Tühiku jätmine“.

Sidekriips

Sidekriipsu võib kasutada käändetunnuse ja mitmuse tunnuse lisamisel käändevormis arvsõnale: 96-st lahkus 19, pood on lahti kella 22-ni, 1930-ndad, ning arvu liitmisel ne- ja line-omadussõnale: 12-aastane, 3,5-meetrine, 24-tunnine. Mõlemas rühmas võib kirjutada ka ilma sidekriipsuta kokku: 96st, 22ni, 1930ndad ja 12aastane, 3,5meetrine, 24tunnine. l-tähega algavad käändetunnused ja sõnad on selgem kirjutada sidekriipsuga: 28-le, 2,1-liitrine, 251-leheküljeline.

Omadussõnast lähtuv lühend või tähis kirjutatakse ilma sidekriipsuta. Nt arvust lahku: 12 a laps (12-aastane ~ 12aastane laps), 150 € toetus (150-eurone ~ 150eurone toetus), 128 km vahemaa (128-kilomeetrine ~ 128kilomeetrine vahemaa), 40 W lamp (40-vatine ~ 40vatine lamp). Vrd arvuga kokku: 10% palgatõus (10-protsendine ~ 10protsendine palgatõus), 30° kuumus (30-kraadine ~ 30kraadine kuumus), 0,4‰ joove (0,4-promilline ~ 0,4promilline joove), 28" ekraan (24-tolline ~ 24tolline ekraan). Protsendimärgile võib lisada omadussõna lõpu, kui seda nõuab selgus: lisada 10% lahust ~ lisada 10%-list lahust ~ lisada 10%list lahust.[3]
Reegli ajalugu [näita]
Põhimõtte, et arv kirjutatakse talle järgnevast lühendist või tähisest lahku ka siis, kui lühend või tähis asendab ne- või line-omadussõna (mis sõnaga väljakirjutatuna liidetakse arvule sidekriipsu abil või kirjutatakse kokku), sõnastas Tiiu Erelt arvukirjutusjuhistes, mille kiitis 4. novembril 1994 heaks Emakeele Seltsi keeletoimkond.[4] Lembit Abo on oma raamatus „Käsikiri ja korrektuur“ õpetanud kirjutama sidekriipsuga: 125-km2 (125-ruutkilomeetrine), 500-kV (500-kilovoldine).[5]

Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu ~ peagu, umbes): kuni 130(-)kilomeetrine vahemaa ~ kuni 130 km vahemaa, ligi 19(-)protsendine hinnatõus ~ ligi 19% hinnatõus, umbes 150(-)eurone toetus ~ umbes 150 € toetus.

Sidekriipsu ei panda arvsõna ja nimisõna ühendites: 20 kohaga klass, 75 aasta vanune ~ 75 a vanune, 40 miljoni eurone võlg ~ 40 mln eurone võlg.

Järjestikuste arvude vahele võib panna sõna ja või sidekriipsu: seminar peetakse 28. ja 29. märtsil ~ 28.-29. märtsil; kantselei on kinni 23. ja 24.02 ~ 23.-24.02; 2019. ja 2020. aastal ~ 2019.-2020. aastal tehtud küsitlus; lk-d 7-8 ~ 7.-8. lk; maksab 14-15 eurot. Kes loeb järjestikuseid arve kuni-sõnaga, võib nendegi vahele panna pika kriipsu.

Rahvusvahelises standardis rakendatakse sidekriipsu kuupäevade kirjutamisel arvurühmade vahemärgina, nt 2017-01-24 [24. jaanuar 2017].[6]

Kaldkriips

Kaldkriipsuga vormistatakse murde ja jagamistehteid: 1/4 või 1/4; 12 / 3 = 4. Kaldkriipsuga võib kirjutada ka järjestikuseid aastaarve, kui aasta ei lange kokku kalendriaastaga[7]: 2017/2018. õppeaasta või 2017/18. õa. Rahvusvaheline standard rakendab kaldkriipsu ajavahemike eraldajana, nt 2007-11-13T00:00/15T24:00 [2007. aasta 13. novembri 00.00st kuni 15. novembri 24.00ni].[8]

Tühiku jätmine

Numbrite rühmitamine

Tühiku üks ülesandeid on eraldada arvurühmi. Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust (ühelistest) alates: 6 748 422 eurot. Paremale joondatud tabelis võib rühmitada ka neljast numbrist koosnevaid arve. Kui on oht, et tühik võidakse täita numbriga (nt käsitsi kirjutatud dokumendis), võib eraldusmärgiks kasutada ka punkti.

Numbreid ei rühmitata kooditähistes ja kümnendmurdudes: isikukood 44204280253, pangakonto EE842200011024846781, ettevõtja registrikood 10223787, π = 3,14159. Ka sihtnumber kirjutatakse numbreid rühmitamata, nt 10920 Tallinn, 51014 Tartu.

Telefoninumbreid võib rühmitada tagantpoolt alates nelja kaupa: tel 631 0310, mob +372 6616 5565, ja võib rühmitada ka loetavusest lähtudes: 6 310 310.

Number + lühend, tähis

Arvu ja lühendi või tähise vahele jäetakse harilikult tühik: 30 g, 10 m2, 15 €, 15 p/s (pööret sekundis), 250 kW, –6 °C (Celsiuse kraadi), +57 °F (Fahrenheiti kraadi), sama moodi: 10 m2 tuba, 15 € pilet, 7 a laps (10-ruutmeetrine ~ 10ruutmeetrine tuba, 15-eurone ~ 15eurone pilet, 7-aastane ~ 7aastane laps). Arvust kirjutatakse lahku ka paragrahvimärk: § 5 ~ 5. §, §-d 6–9 ~ 6.–9. § (mitte: §§ 6–9), §-des 16 ja 18 ~ 16. ja 18. §-s.

Kokku kirjutatakse kraadimärk, nurgaminuti ja -sekundi märk, tolli-, protsendi-, promillimärk: 4° sooja, 1° = 60' = 3600", 28" ekraan, 9%, 5–15% (mitte 5%–15%), 0,4‰.
Reegli ajalugu [näita]
Protsendimärki on varem kirjutatud arvust lahku[9], kuid alates Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a arvukirjutussoovitustest[10] arvuga kokku. Tühiku ennistamist on soovinud tehnikakeele asjatundjad.[11] Keeletoimkond on jätnud senise, väga juurdunud soovituse üldkeele tarbeks jõusse, kuid möönnud, et tühiku kasutamist erialadel, kus seesugune tava on juurdunud, ei tule siiski veaks pidada.[12]

Tehtemärgid kirjutatakse arvudest lahku[13]: 12 – 4 = 8; 8 + 4 = 12; 12 : 4 = 3 või 12 / 4 = 3; 3 · 4 = 12 või 3 × 4 = 12. Mõõtmed märgitakse kaldristiga (mitte x-tähega), mille ees ja järel on tühik: 320 × 440 × 395 mm. Tehte ja järgneva sõna ühendamise kohta vt tühik pannakse, p 9. Suhtemärgid ’on väiksem kui’ ja ’on suurem kui’ kirjutatakse arvust lahku[14]: < 6; > 0,33, arvu positiivsust või negatiivsust väljendav miinus- või plussmärk arvuga kokku[15]: –5; ±0,2%. Üla- ja alamärgid käivad arvuga kokku: 18 m3, Cu5Zn8.

Kirjavahemärgid kirjutatakse enamasti arvuga kokku. Lahku jäetakse nt koolon suhte- ja jagamismärgina ning kaldkriips jagamismärgina. Vahemikku tähistav pikk kriips kirjutatakse harilikult arvudega kokku: 85–100. Kui emmal-kummal pool kriipsu on tühikuga kirjutatav arv, võib ka kriipsu ette ja järele jätta tühiku: 5000 – 10 000 (või 5000–10 000).[16]

Täpsustav täht järgneb arvule ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass, buss 17A.

Üksinda seisva arvsõna käände näitamine

Kui numbritega märgitud arv esineb tekstis üksinda, saab sellele vajaduse korral lisada käände või mitmuse tunnuse või järgarvsõna liite. Tunnuse või liite võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt kirjutatakse alati sidekriipsuga, sest l on kirjapildilt liiga lähedane numbriga 1: 21-le, 428-l (mitte: 21le, 428l).

Numbritega kirjutatud käändevormilise põhiarvsõna käändetunnuse saab lisada alates ainsuse osastavast: Kasutage Windows 7 asemel Windows 10-t ~ 10t. Tuli TV3-st ~ TV3st ära ja läks Raadio 2 (~ Raadio 2-sse ~ Raadio 2sse, aga mitte: Raadio 2-te). Hinda alandati 50 eurolt 40-le. Üritus kestab kella 20-ni ~ 20ni.

Araabia numbritega kirjutatud käändevormilisel järgarvsõnal saab liite ja käändetunnuse lisada alates ainsuse omastavast: Jüri tuli maratonil 96-ndaks ~ 96ndaks [üheksakümne kuuendaks]. Mitmuse vorme läheb vaja nt kümnendite nimetamisel: 1930-ndad ~ 1930ndad (vrd 1930. aastad, kuid mitte: 1930-ndad aastad ~ 1930ndad aastad), 1930-ndate ~ 1930ndate, 1930-ndaid ~ 1930ndaid, 1930-ndatesse ~ 1930ndatesse ehk 1930-ndaisse ~ 1930ndaisse jne.

Rooma numbritega kirjutatud käändevormilise järgarvsõna käände või mitmuse tunnuse saab lisada alates ainsuse osastavast: Elizabeth II visiit, kohtus Elizabeth II-ga ~ Elizabeth IIga, Karl XII ausammas, püstitas Karl XII-le ausamba, uurib François II-t ~ François IIt ja Charles IX-t ~ Charles IXt, kirjutab François II-st ~ François IIst ja Charles IX-st ~ Charles IXst, küsitleti XI klassides ning testiti X-tes ~ Xtes ja XI-tes ~ XItes.

Kokku võttes
araabia number Rooma number
põhiarvsõna järgarvsõna
nimetav – – –
omastav – 35-nda ~ 35nda –
osastav 35-t ~ 35t 35-ndat ~ 35ndat III-t ~ IIIt
sisseütlev 35-sse ~ 35sse 35-ndasse ~ 35ndasse III-sse ~ IIIsse
seesütlev 35-s ~ 35s 35-ndas ~ 35ndas III-s ~ IIIs
seestütlev 35-st ~ 35st 35-ndast ~ 35ndast III-st ~ IIIst
alaleütlev 35-le 35-ndale ~ 35ndale III-le
alalütlev 35-l 35-ndal ~ 35ndal III-l
alaltütlev 35-lt 35-ndalt ~ 35ndalt III-lt
saav 35-ks ~ 35ks 35-ndaks ~ 35ndaks III-ks ~ IIIks
rajav 35-ni ~ 35ni 35-ndani ~ 35ndani III-ni ~ IIIni
olev 35-na ~ 35na 35-ndana ~ 35ndana III-na ~ IIIna
ilmaütlev 35-ta ~ 35ta 35-ndata ~ 35ndata III-ta ~ IIIta
kaasaütlev 35-ga ~ 35ga 35-ndaga ~ 35ndaga III-ga ~ IIIga
Märkus 1. Põhiarvsõnadel null, üks, kaks, kolm, neli ei ole osastava tunnust, mida numbrile lisada: Vaatab Kanal 2 ja TV3 ning kuulab Raadio 2. Otsus puudutab 28 riigist 21, mitte 24.
Märkus 2. Numbritega 1 ja 2 lõppevatele järgarvudele liitub alates ainsuse omastavast liide -se: 21-se ~ 21se, 21-sest ~ 21sest, 21-sesse ~ 21sesse. Mõnikord võib jääda ebaselgeks, kas se-liidet tuleks lugeda järgarvuna [kahekümne esimese] või omadussõnana [kahekümne ühese], mistõttu on otstarbekas kirjutada pikemalt: tuli kahekümne esimeseks, tuli 21. kohale (sama moodi: sai kahekümne üheseks, sai 21-aastaseks). Nimetava s- või ne-liidet ei näidata.

Samal viisil tuleks toimida ka murdarvu ndik-liitega ja käände või mitmuse tunnusega: 24-ndiku ~ 24ndiku, 24-ndikku ~ 24ndikku, 24-ndikusse ~ 24ndikusse, 11-ndikud ~ 11ndikud. Enamasti piisab murdarvude käänamisel käändetunnusest: 1/5-st ~ 1/5st, 2/3-ga ~ 2/3ga, 3/24-ta ~ 3/24ta.

Sõnaühendis oleva arvsõna käände näitamine

Kui põhiarvsõna on nimetavas, on teda laiendav nimisõna osastavas: 15 kuud, 11 km (= kilomeetrit), 5% (= protsenti). Põhiarvsõna ülejäänud käänete ja järgarvsõna kõigi käänete puhul langeb arvsõna ja nimisõna kääne kokku: 16 (= kuueteistkümnes) peatükis, 16. (= kuueteistkümnendas) peatükis – mõlemad sõnaühendi liikmed on seesütlevas.

Seepärast selgub sõnaühendis kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada. Nt 35 last, 35 lapse, neid 35 last, 35 lapsele, 150 aastaks, 70 sentimeetrist ~ 70 cm-st (põhiarvsõnad); 10. kohale, 116. kilomeetril, V peatükist, 8.b ehk VIIIb klassis (järgarvsõnad).

Väär Õige
27-st osalisest 27 osalisest
1-he pileti ühe pileti
11-ndas klassis 11. klassis ~ XI klassis
VI-s peatükis VI peatükis

Kui sõnaühendit moodustavat arvsõna ja nimisõna lahutavad nimisõna täiendid, tuleb osutada ka arvsõna käändetunnus: 15-le Euroopa riigile (vrd 15 riigile), 38-st ~ 38st nõukogu istungil viibinud liikmest (vrd 38 liikmest). Kui numbritega kirjutatud arvsõna käändest võib valesti aru saada, on parem kirjutada see sõnadega: kaht(e)teist(kümmend) ~ kaht(e)teistkümmet vihast meest (vrd 12 vihast meest).

Jaotiste nummerdamine

Rahvusvaheliselt on kasutusel jaotiste nummerdamine araabia numbritega ühest alates. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub teise astme jaotiste ees nende järjekorranumber (1.1., 1.2., 1.3., 2.1., 2.2., 2.3. jne), kolmanda astme jaotiste ees tuleb juurde kolmas number (1.1.1., 1.1.2., 1.1.3. jne), neljanda astme jaotiste ees neljas (nt 1.1.5.1., 1.1.5.2. jne). Soovitatav on piirduda neljaastmelise hierarhiaga.

Jaotisetähise lõpus on punkt, kui tähis on oma kohal jaotise algul: 2.3.2. Valla eelarve. Punkti ei panda, kui tähisele osutatakse tekstis, nt Nagu jaotises 2.3.2 osutatud, algab valla eelarveaasta 1. aprillil.

Eesti teksti liigendamisel on tavalised veel näiteks järgmised nummerdused:

Esimene osa IV. (osa)
I peatükk § 18. (paragrahv)
1. (2) (lõige)
1) 1) (punkt)
a) või a. a) (alapunkt)

Reegli ajalugu

Emakeele Seltsi keeletoimkond kiitis arvukirjutusjuhised heaks 4. novembril 1994. [näita]
Juhtnöörid arvude kirjutamise kohta on olnud aastaid laiali kooliõpikutes ja käsiraamatutes.[17] Kavakindlamalt on arvude kirjutamist käsitlenud Lembit Abo oma raamatus „Käsikiri ja korrektuur“ (1. tr 1966, 2. tr 1975[18]). Praegu käibivad arvukirjutusjuhised põhinevad Tiiu Erelti koostatud reeglistikul, mille kiitis 4. novembril 1994 heaks Emakeele Seltsi keeletoimkond[19] ja mida kasutajaile on tutvustanud „Eesti ortograafia“ viis trükki (1. tr 1995, 5. tr 2016[20]). Põhireeglile pakuvad lisa Argo Mundi ülevaade „Arvukirjutusmuresid“ (2007, kordustrükk 2008[21]) ja Maire Raadiku raamat „Väikesed tarbetekstid“ (1. tr 2011, 2. tr 2014[22]), samuti Tuuli Rehemaa „Arvukirjutus“ (2016[23]).

Kirjandust arvukirjutuse kohta

  • Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975.
  • Ametniku keelekäsiraamat. Õigusaktide ja muude dokumentide koostaja abiline. 2., täiendatud trükk. Koostanud Kaia Alasi, Uno Liivaku ja Aime Vettik. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, 2003, lk 29–34.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 65–73.
  • Argo Mund, Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 218–229.[8]
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.[9]
  • Maire Raadik, Õigekirjaspikker. Toimetanud Tiiu Erelt. Tartu: Atlex, 2016.
  • Tuuli Rehemaa, Arvukirjutus. Toimetanud Argo Mund. Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tartu Linnavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium. Tartu: Keelehooldekeskus, 2016.[10]

Viited

  1. ↑ Vt ka: EVS 8:2008. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.
  2. ↑ Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 60.
  3. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.
  4. ↑ Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. – Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191–195; Sama: Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koost. ja toim. T. Erelt, M. Raadik. Emakeele Selts, 2000, lk 27–37.
  5. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.
  6. ↑ ISO 8601 „Data elements and interchange formats – Information interchange – Representation of dates and time“. Refereeritud https://en.wikipedia.org/wiki/ISO_8601.
  7. ↑ Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 117.
  8. ↑ ISO 8601 „Data elements and interchange formats – Information interchange – Representation of dates and time“. Refereeritud https://en.wikipedia.org/wiki/ISO_8601.
  9. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.
  10. ↑ Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. – Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191–195.
  11. ↑ Vt nt Endel Risthein, Protsendist ja muust. – Keel ja Kirjandus 2011, nr 1, lk 57–58.[1]
  12. ↑ Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 34–35.[2]
  13. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 123.
  14. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 165.
  15. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.
  16. ↑ Helika Mäekivi, Maire Raadik, See tühine tühik. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 196.[3]
  17. ↑ Vt nt Karl Vainula, Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 16–21; Eduard Vääri, Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 62–63. (7. tr 1976.)
  18. ↑ Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975.
  19. ↑ Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. – Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191–195; Sama: Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koost. ja toim. T. Erelt, M. Raadik. Emakeele Selts, 2000, lk 27–37.[4]
  20. ↑ Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 66–74; Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 65–73.
  21. ↑ Argo Mund, Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 218–229.[5]
  22. ↑ Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.[6]
  23. ↑ Tuuli Rehemaa, Arvukirjutus. Toimetanud Argo Mund. Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tartu Linnavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium. Tartu: Keelehooldekeskus, 2016.[7]