Sidekriips

Allikas: Keeleviki

Sidekriipsul on õigekirjas hulk ülesandeid. Tema peamisteks funktsioonideks on nimetatud sidumist ja eraldamist[1] või veel täpsemalt ühendamist, lugemise hõlbustamist (eraldamist) ja asendamist[2]. Ühendav sidekriips (vt sidekriips pannakse, p-d 1–11, ja sidekriipsu võib panna, p-d 1–2) seob eelkõige selliseid liitumiosi, mille reeglikohast kokkukirjutust takistab vorm (nimed, tsitaatsõnad, lühendid, märgid jm). Asendav sidekriips (sidekriips pannakse, p-d 13–14) asendab liitsõnade korduvat osa ja teatud sidesõnu. Eraldava ehk lugemist hõlbustava ehk loetavussidekriipsuga (sidekriipsu võib panna, p-d 3–6) saab liigendada sõnu mitme ühesuguse tähe vahel ning mõtet pikkades liitsõnades.

Sidekriips pannakse

1) kaksiknimedes: eesnimed Mari-Liis, Siim-Sander, perekonnanimed Grünthal-Ridala, Sal-Saller;

2) täpsustava täiendosaga nimedes: kohanimed Mandri-Eesti, Kesk-Euroopa, Lähis-Ida, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja, Vastse-Kuuste, Uus-Meremaa, Uus-Lõuna-Wales, Tsaari-Venemaa, Muinas-Eesti (tuntud erandid: Suurbritannia, Valgevene); hüüdnimed Sauna-Madis, Raua-Robert, Baari-Paavo (vt ka sidekriipsu ei panda, p-d 1 ja 2);

3) liitsõnades, mille üks osa on üheosaline, kokku kirjutatav või sidekriipsu sisaldav nimi: Skype’i-ühendus, lemmik-Barbie, pseudo-Elvis, nüüdis-Eesti; Kuuse-taat ’ilmaennustaja Elmar Kuus’, Reeda-tädi ’tädi Reet’, Juhan-poiss; Eesti-sisene, Victoria-aegne, Koidula-sarnane, Skandinaavia-pärane, Vahemere-äärne, Hirvepargi-poolne, Kohtla-Järve-lähedane, Al-Qaeda-vastane, C-vitamiini-rikas (vt ka sidekriipsu ei panda, p 3);

4) liitsõnades, mille üks osa on tsitaatsõna: flamenco-tantsija, cappuccino-tass, squash’i-mäng, performance’i-kunstnik; mõisa-happening, oliivi-ciabatta; tele-show-mees;

Märkus. Käsiraamatu näited on kursiivis, seetõttu lähevad tsitaatsõnad nendes püstkirja. Tavatekstis on kirjapilt vastupidine: squash’i-mäng, oliivi-ciabatta.

5) kokkukirjutistes, mille üks osa on täht, lühend, sõnaosa või näitesõna: t-täht, T-särk, D-vitamiin, A-duur, a-moll, b-klass, e-post, HIV-negatiivne, jalgpalli-MM, digi-TV, kond-liide, nud-kesksõna, koi-tüüpi sõna, jah-sõna;

6) sama sõna nimetavast ja alaltütlevast käändest koosnevates liitmäärsõnades: aeg-ajalt, järk-järgult, sõna-sõnalt, päev-päevalt, samm-sammult (vt ka sidekriipsu ei panda, p 4);

7) sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), katselis-foneetiline (< katseline foneetika);

8) ahelliitumites, milles nimisõnale eelneb lause või fraas: mis-nüüd-mina-suudan-hoiak, aega-küll-meeleolu, kes-see-veel-on-küsimus, tohoo-tonti-reaktsioon;

9) kordussõnades: tere-tere, oot-oot, nii-nii, ai-ai-ai, tule-tule, kiiss-kiiss, suur-suur ’väga suur’ aed, väga-väga palju;

10) tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel: alustati a-st ja b-st, tähestik a-st ü-ni; lk-del ’lehekülgedel’, lg-s ’lõikes’, krt-d ’korterid’;

11) poolitusmärgina (vt poolitamine), samuti sõna täht- või silphaaval ütlemise märkimiseks: kirjuta u-s-j-a-s, ta ei tea mi-da-gi, k-ke-kes see on?;

12) lühendites ja nende käänamisel;

13) liitsõnade jm kokkukirjutiste ära jäetud korduva osa asemel: eesosa asendavad sünniaasta, -kuu ja -päev, sõjaeelne ja -järgne, spordirõivad ning -jalatsid; järelosa asendavad veevarustus- ja kanalisatsioonitööd, hommiku- või õhtupoolne, Ida- ja Lääne-Eesti, Tartu- ja Võrumaa, 40- või 50-aastane ~ 40- või 50aastane, laserplaadi- ehk CD-mängija (vt ka sidekriipsu ei panda, p-d 6 ja 7);

Märkus 1. Ühe mõiste korral on selgem sidesõna ja ära jätta: ostu-müügitehing (üks tehing, mis hõlmab ostu ja müüki, vrd ostu- ja müügitehing, mis võib tähendada eri tehinguid), kapsa-porgandisalat, šokolaadi-rummi-rosinamuffin, halli-kollasekirju, edasi-tagasipilet.
Märkus 2. Korduva sõnaosa asendamisel tuleb sidekriips panna täpselt puuduva osa kohale, mitte välja kirjutatud sõna juurde: lisa supile kookospiima- või koortkookospiima või -koort.
Märkus 3. Mõnikord ei ole asendus võimatu ka sõnades, mille kõik osad ei ole omaette käibel. Asendatud on näiteks võõrliitsõnade osi, kui neid osatakse ära tunda (velo- ja motodroom, estofiilia ja -fiilid) ning sõna päev nädalapäevanimetustes, ehkki täiendosa ei ole iseseisev (teisi- või kolmapäeval, lau- ja pühapäev). Samuti on asendatud üksikuid liiteid, nagu -kond (mees- ja naiskonnad, era- või vabakond), -kesi (nelja- või viiekesi), eba- (ebatäpne ja -usutav), ja pooleesliiteid (ülikõrge või -madal), mille puhul tuletise ja liitsõna piir on hajus[3]. Rangelt kirjakeelses tekstis võib selline asendus vahel häirivalt mõjuda, kahtluse korral võiks seda pigem vältida.

14) sidesõna ja, või, eitavas lauses ega asemel

14a) paarissõnades: õde-venda, käed-jalad, kilin-kolin, pudi-padi, siuh-säuh, emb-kumb, enam-vähem, tahes-tahtmata, sotsiaal-majanduslik ’sotsiaalne ja majanduslik’, allegoorilis-moraliseeriv ’allegooriline ja moraliseeriv’; üht isikut, eset või nähtust tähistavates nimetustes: sekretär-juhiabi, lasteaed-algkool, mõisa tall-tõllakuur;
14b) rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahel: Eesti-Läti piir, Molotovi-Ribbentropi pakt, Portugali-Eesti jalgpallimäng, soome-ugri keeled, eesti-inglise-saksa-vene-prantsuse vestmik, Tallinna-Tartu maantee, Tallinna-Londoni-Tallinna lend ~ lend Tallinn-London-Tallinn, jäi tundmatuks-nimetuks-nähtamatuks, pani taldrikud-lusikad lauale, pühapäev-esmaspäev on puhkepäevad, töö valmib mais-juunis, kahekesi-kolmekesi ~ kahe-kolmekesi, osta kartuleid kilo-kaks, kodus polnud piima-leibagi, ei ole teiste lükata-tõmmata (vt ka pikka kriipsu kasutatakse, p 7);
14c) järjestikuste arvude vahel: konverents peetakse 14.-15. märtsil, XX-XXI sajandi kirjanik, 6.-7. klassi spordipäev, see võis olla 2010.-2011. aastal (vt ka pikka kriipsu kasutatakse, p 5).

Sidekriipsu võib panna

1) kokkukirjutistes, mille eesosa on märk või number: ©-märk ~ ©märk, @-klahv ~ @klahv, omadussõnad 75-aastane ~ 75aastane, 20-kohaline ~ 20kohaline (vt ka sidekriipsu ei panda, p 5);

2) numbrite, märkide ja suurtähtlühendite käänamisel ning neile liidete lisamisel: 31 inimest 40-st ~ 40st, §-des ~ §des 7–10, EL-i ~ ELi tippkohtumine, PÖFF-il ~ PÖFFil näidatud film, NHL-i ~ NHLi tähtede mäng; 1980-ndail ~ 1980ndail, ETV-lased ~ ETVlased.

Märkus. Kui trüki- või arvutikirjas satuvad kõrvuti number 1 ja l-täht, on sidekriips loetavuse huvides soovitatav: 21-leheküljeline, 40 inimesest anti tunnistus 31-le.

3) liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte: üle-eestiline ~ üleeestiline, saja-aastane ~ sajaaastane, jää-äär ~ jäääär, tikk-konts ~ tikkkonts, kontroll-labor ~ kontrolllabor (vt ka sidekriipsu ei panda, p 8);

4) mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes: toomas-hendrik-ilveslik ~ toomashendrikilveslik, moulin-rouge’lik ~ moulinrouge’lik, kuala-lumpurlane ~ kualalumpurlane (vt ka võõrnimetuletiste kirjutamine);

5) pikemates liitsõnades nõrgemalt seotud sõnade eraldamiseks mõtte selguse huvides: riski-elukindlustus (vrd riskielukindlustus), delikatess-doktorivorst (vrd delikatessdoktorivorst), seminari-grupimenüü (vrd seminarigrupimenüü); üksikjuhtudel lühemates sõnades eksilugemise vältimiseks: puu-rauk ’väga vana puu’ (vrd puurauk), ee-lõpetus (vrd eelõpetus);

6) tavaliselt lahku kirjutatavate nimede ühendamiseks mõtte selguse huvides: paljud Undi-lavastused (vrd paljud Undi lavastused), meie Saaremaa-reis (vrd meie Saaremaa reis).

Sidekriipsu ei panda

1) täiendosaga nimedest saadud tuletistes: Kesk-Euroopa > keskeuroopalik, Vastse-Kuuste > vastsekuustelane;

2) täiendosaga isikunimedes, mis on üldnimestunud: argikeelsed sõnad köögikata ’köögitöö tegija’, torujüri ’torulukksepp’, karvamari ’juuksur’, tuhajuhan ’tobu’;

3) kui omadussõnale eelneb laiendatud või mitmeosaline nimi: kuninganna Victoria aegne, Lydia Koidula sarnane, sooja Vahemere äärne, Musta mere äärne;

4) sama sõna käänete ühendites (v.a nimetavast ja alaltütlevast koosnevad määrsõnad): nimisõnad kirjutatakse lahku (päevast päeva, toon toonis, õlg õla kõrval, tuleb ots otsaga kokku), omadussõnad kokku (järkjärguline, sõnasõnaline);

5) arvsõna ja nimisõna ühendites: 75 aasta vanune, 20 kohaga klass;

6) ära jäetud korduva sõnaühendiosa asemel: eesti ja soome keel, Tartu ja Võru maakond, meeskondlikud ja üksikalad;

7) ära jäetud korduva käändelõpu asemel: ootame kella kahe või kolmeni, juua kuuma või külmana, valamu hind ilma jala, segisti ja sifoonita, praad kartuli, riisi või tatraga;

8) kahe ühesuguse kõrvuti tähe vahel: üleeuroopaline, vabaajarõivad ~ vaba aja rõivad.

Reegli ajalugu

Läbi aegade on sidekriipsu ülesandena mainitud loetavuse ja mõtte selguse tagamist. Muudatusena on alates Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ 1. trükist 1995[4] öeldud, et kolme või enama ühesuguse tähe vahele, samuti numbri, märgi või suurtähtlühendi ning sõna, liite või käändelõpu vahele võib lugemist hõlbustava sidekriipsu panna või panemata jätta. Kolme või enama ühesuguse tähe vahel on vanemad allikad samuti jätnud sidekriipsu paneku vabaks[5], vahepeal on kriips olnud nõutav[6].

Kirjandust sidekriipsu kohta

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 420–424.[4]
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 78–81.
  • Ester Kindlam, Sidekriips ja funktsioonis. – Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 412–421.
  • Tiina Leemets, Kas siia käib sidekriips? – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 184–190.[5]
  • Tiina Leemets, Sidekriips liitsõnaosa asemel. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 88–90.[6]
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 897–899.[7]

Viited

  1. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 421.[1]
  2. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 81; Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 899.
  3. Reet Kasik, Komplekssete sõnade struktuur. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 3, 2013, lk 31.[2]
  4. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 81.
  5. näiteks: Elmar Muuk, Lühike eesti keeleõpetus I. Hääliku- ja vormiõpetus. Teine, ümbertöötatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1928, lk 27; Karl Vainula, Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 32; Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 24.
  6. näiteks: Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, lk 343-344; Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 397; Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 897, 899.[3]