Lühendamine

Allikas: Keeleviki

Sõnade lühendamiseks ei ole kohustust. Lühendite ülesanne on säästa tekstis täheruumi, eelkõige on neid vaja tabelipeades, siltidel, maakaartidel ja mujal, kus ruumi napib. Lühendamise eesmärk ei tohiks olla kirjutaja aja kokkuhoid (v.a iseendale märkmeid tehes), sest lugejal võib olla lühendirohket teksti raskem mõista.

Tarbetekstides kasutatakse sagedaste sõnade, sõnaühendite ja nimede üldtuntud lühendeid, nagu nt – näiteks, v.a – välja arvatud; väga austatud, jne – ja nii edasi, GMO – geenmuundatud organism, EL – Euroopa Liit. Lisaks võib konkreetse kirjutise jaoks luua uusi lühendeid, mida vajaduse korral samas tekstis seletatakse. Valimik üldkasutatavaid lühendeid on õigekeelsussõnaraamatu lisas.

Lühendeid ei ole kombeks kasutada ilukirjanduses, tippametlikus tekstis (nt rahvusvahelised lepingud) ega pidulikus tekstis (nt au- ja tänukirjad või kutsed)[1], samuti soovitatakse neid vältida seaduseelnõudes[2].

Mõõtühikutähiseid kasutatakse tekstis ainult koos numbriga: 3 cm paksune, 15 kg kaaluv. Kui arv on kirjutatud sõnaga, kirjutatakse mõõtühiku nimetus samuti välja: kolme sentimeetri paksune, viisteist kilogrammi kaaluv. Tabelipeades võib mõõtühikuid lühendada ka iseseisvalt: paksus cm ’paksus sentimeetrites’, mass kg ’mass kilogrammides’.[3]

Lühend täidab eesmärki siis, kui ta on väljakirjutisega võrreldes oluliselt lühem. Ei ole kuigi otstarbekas lühendada umbes – umb ega tänav – tän. Selgem on sõna välja kirjutada, säästlikum on lühendada umbes – u ja tänav – tn. Sõna tuhat on lühendamise asemel mõttekas kirjutada numbriga (mitte 2,4 tuh, vaid 2400, mitte 75 tuh, vaid 75 000).

Ühel sõnal või sõnaühendil saab olla mitu lühendit, nt raudteejaam – rtj või rdtj, raamatukogu – rk või rmtk. Ühel lühendil võib omakorda olla mitu tähendust, nt t – tund; tonn; talu, v.a – välja arvatud; väga austatud, EE – „Eesti entsüklopeedia“; Eesti Ekspress; Eesti (kahetäheline maatähis). Mitmetähendusliku lühendi tähendus selgub kontekstist, selle puudumise korral tuleks eelistada väljakirjutamist.

Mõne sõna puhul kasutatakse lühendi asemel märki. Üldkeeles on tuntud näiteks § – paragrahv, % – protsent, – promill, º – kraad, ºC – Celsiuse kraad, + – pluss. Oma märk on ka mõnel rahaühikul.

Lühendusviisid ja lühendite liigid

Lühendeid saab liigitada mitmel alusel.[4] Päritolu järgi eristatakse omalühendeid (nt – näiteks, EL – Euroopa Liit) ja võõrlühendeid (ladina keelest prof. emer.professor emeritus ’emeriitprofessor’, inglise keelest ATVall terrain vehicle ’maastikukulgur’); kasutusvaldkonna järgi üldkeelseid ja erialalühendeid; tuntuse järgi üldkasutatavaid tavalühendeid ning ühe teksti jaoks kindlaks määratavaid tekstilühendeid[5] ehk töölühendeid[6]. Tähtsaimad on kaks liigitust.

1. Lühendusviisi järgi (milline osa sõnast või sõnadest moodustab lühendi) eristatakse algustäht-, katkend- ja valiktähtlühendeid[7].

Algustähtlühend on sõna esimene täht: a – aasta, u – umbes, s – sekund, sent, sajand või saar, E – esmaspäev.

Katkendlühend on sõna algus kuni esisilbi või mõne järgmise silbi täishäälikuni, viimane välja arvatud: okt – oktoober, tr – trükk, õp – õpetaja, maj – majandus või majanduslik.

Valiktähtlühend on valik lühendatavas keelendis esinevaid tähti, kõige sagedamini kaks-kolm tähte. Lihtsõna lühendamisel valitakse enamasti kaashäälikutähed, liitsõnade ja sõnaühendite puhul sõnade algustähed: vt – vaata, nr – number, prk – perekond, lp – lugupeetud, õa – õppeaasta, ak – arvelduskonto, jne – ja nii edasi, v.a – välja arvatud; väga austatud, n-ö – nii-öelda, IT – infotehnoloogia, MTÜ – mittetulundusühing.

2. Õigekirjutuse ja tekstis kasutamise seisukohast on oluline eristada väiketäht- ja suurtähtlühendeid.

Väikese algustähega sõnadest ja sõnaühendeist moodustatakse enamasti (aga mitte alati) väiketähtlühend (a – aasta, okt – oktoober, lp – lugupeetud, e- – elektrooniline, elektron-). Väiketähtlühend kirjutatakse suure algustähega (algustähtlühend suurelt), kui ta 1) jääb lause algusse: Lp Mari Maasikas!; E-hääletamise tulemused on selgunud; M-parkimine võimaldab aega kokku hoida; 2) on nime või suurtähelise nimetuse osa: L-Ameerika, E-õppe Arenduskeskus.

Suurtähtlühend ehk akronüüm võidakse moodustada 1) läbiva suurtähega kirjutatavatest nimedest: RT – Riigi Teataja, EPL – Eesti Päevaleht; 2) nimetustest: – Tartu Ülikool ~ Tartu ülikool, ERR – Eesti Rahvusringhääling ~ Eesti rahvusringhääling; 3) pealkirjadest: VL – „Võõrsõnade leksikon“; 4) harilikest sõnaühenditest ja liitsõnadest: KOV – kohalik omavalitsus, AS – aktsiaselts.

Suurtähtlühend võib sisaldada täpsustavaid väiketähti, eriti ühe ja sama valdkonna homonüümsete lühendite eristamiseks, nt KTS – kohtutäituri seadus ja KeTS – keskkonnatasude seadus, – täisühing ja TuÜ – tulundusühistu. Harvem lisatakse suurtähti, vrd – Tartu Ülikool ja TLÜ – Tallinna Ülikool.

Osa suurtähtlühendeid on iseseisvad nn lühendsõnad[8], mille puhul lühendamata kuju peaaegu ei tarvitata. Sageli on need laenatud võõrkeelest: CV, DNA, PIN, WC, 3D jt.

Väiketähtlühendi lugemisel öeldakse välja sõna, mida lühend tähistab. Suurtähtlühendit veeritakse tähthaaval või loetakse omaette sõnana (vt lühendite lugemine).

Väiketähtlühendi käänamisel lisatakse käändelõpp sidekriipsuga harilikult alates sisseütlevast käändest. Suurtähtlühendi käänamisel lisatakse tüvevokaal ja käändelõpp sidekriipsuga või kokku kirjutades alates omastavast käändest (vt lühendite käänamine).

Erandlikud on nädalapäevade suurtähelised lühendid, mis loetakse sõnana välja ja millele enamasti ei lisatagi kirjas käändelõppe ega liiteid: lahti E–P [esmaspäevast pühapäevani] 10–20, vastuvõtt T ja N [teisipäeviti ja neljapäeviti] kl 15–17.

Kirjavahemärgid lühendites

Punkt

Väiketähtlühendi lõppu tänapäeval punkti pigem ei panda (vt reegli ajalugu). Selguse huvides pannakse punkt(id) lühendi sisse, kui punktita lühend langeks kokku mõne eesti sõnaga: k.a – kaasa arvatud; käesoleval aastal, s.a – sel aastal, e.m.a – enne meie ajaarvamist. Sama on tavaks veel mõne sõnaühendi lühendamisel: s.o – see on, p.o – peab olema, m.a.j – meie ajaarvamise järgi. Kui kaastekst ei ole küllalt selge, võib punkti panna ka sõnaga kokku langeva katkendlühendi lõppu: koost(.) – koostanud, toim(.) – toimetanud (kaaluda võiks ka sõna väljakirjutamist).

Suurtähtlühendites punkte ei kasutata.

Sidekriips

Sidekriipsu kasutatakse liitsõnaosade piiril, kui esi- või mõlemast osast on tehtud väiketähtlühend: e-post – elektronpost, t-liige – tegevliige, maj-dr – majandusdoktor, osk-juh, osk-juhataja – osakonnajuhataja, rg-kood – registrikood. Sidekriipsu ei panda, kui liitsõnast tervikuna on moodustatud valiktähtlühend (õa – õppeaasta, lk – lehekülg, rmtk – raamatukogu). Erandina on lugemist hõlbustav sidekriips mõnes pikemas valiktähtlühendis, nt auastmed kpt-ltn – kaptenleitnant, n-srs – nooremseersant, m-kpt – mereväekapten.

Suurtähtlühend ja sõna liidetakse sidekriipsuga, kui sisuliselt moodustub (enamasti liiki või laadi näitav) liitsõna: digi-TV, suusa-MM, CD-mängija, IT-spetsialist, Rootsi NATO-poliitika. Sel juhul käsitatakse lühendit nagu üksiksõna, isegi kui lühendi aluseks olev sõnaühend või pikem liitsõna kirjutatakse põhisõnast lahku: vrd HEV-kool (nagu erikool) ja hariduslike erivajadustega laste kool, LNG-terminal (nagu gaasiterminal) ja veeldatud maagaasi terminal (LNG – ingl liquefied natural gas), LCD-teler (nagu plasmateler) ja vedelkristallekraaniga teler (LCD – ingl liquid crystal display).

Märkus. Kui lühendiga ei moodustata liitsõna, siis kirjutatakse ta täiendina lahku, vrd Rootsi NATO-poliitika ’Rootsi poliitika NATO asjades’ ja NATO poliitika (organisatsiooni enda poliitika), IT-spetsialist ’infotehnoloogiaspetsialist’ ja IT areng ’infotehnoloogia areng’, CD-mängija (nagu plaadimängija) ja CD väljaandmine (nagu plaadi väljaandmine).

Lühendis säilib sõnas endas sisalduv sidekriips: n-ö – nii-öelda, v-o – võib-olla.

Sidekriipsu kasutatakse ka lühendite käänamisel.

Kaldkriips

Kaldkriipsu kasutatakse suhte näitamiseks kahe ühikulühendi või -tähise vahel: 8 m/s – 8 meetrit sekundis, 70 km/h – 70 kilomeetrit tunnis, 30 ts/ha – 30 tsentnerit hektarilt, 2,5 €/kg – 2,5 eurot kilogramm(i eest), 6,5 l / 100 km – 6,5 liitrit 100 kilomeetri kohta. Kui üks sõna on välja kirjutatud, siis kaldkriipsu ei kasutata[9]: liikusime 5 km tunnis (mitte 5 km/tunnis), halduskulu 14 € korteri kohta (mitte 14 €/korter).

Varem lühendi sees liitsõnaosade eraldamiseks kasutatud kaldkriips (A/S – aktsiaselts, õ/a – õppeaasta, a/a – nn arveldusarve, oskuskeeles arvelduskonto) mõjub vanamoeliselt ja kulutab asjata täheruumi, eirates lühendamise peaeesmärki.

Hüüumärk

Väljaspool üldkirjakeelt kasutatakse vana Saksa tava kohast hüüumärki üliõpilaskorporatsioonide tekstides: korp! – korporatsioon, ksv! – kaasvõitleja, reb! – rebane.

Lühendite lugemine

Väiketähtlühendi lugemisel öeldakse välja sõna(d), mida lühend tähistab: lk-l 17 [leheküljel seitseteist], lg-s 2 [lõikes kaks], 15. skp [viieteistkümnendal selle kuu päeval].

Suurtähtlühendeid saab lugeda 1) tähthaaval veerides: AK [aa kaa] ’„Aktuaalne kaamera“’, ATV [aa tee vee] ’maastikukulgur’; 2) omaette sõnana, kui see on kõlaliselt vastuvõetav: ÕS [õss] ’õigekeelsussõnaraamat’, EMO [emo] ’erakorralise meditsiini osakond’. Mõnd lühendit saab lugeda mõlemat moodi: IT [ii tee] või [itt] ’infotehnoloogia’, KOV [kaa oo vee] või [kovv] ’kohalik omavalitsus’, GAG [gee aa gee] või [gaag] ’Gustav Adolfi gümnaasium’. Sõnana lugemine võib jätta argikeelsema mulje.

Võõrkeelseid suurtähtlühendeid ja nende tähti hääldatakse eestipäraselt: ATV [aa tee vee] (mitte [ei tii vii]), NATO [na(a)to], GPS [gee pee ess], CD [tsee dee] jne. Sellest reeglist on kujunenud mõni üksik erand, nt BBC [bii bii sii], CIA [sii ai ei], DJ [dii džei]. Täiesti põhjendamatu on ladina curriculum vitae lühendi CV [tsee vee] inglispärane hääldus.

Võõrkeelsete lühendite w-tähte on tavaks lugeda [vee], mitte [kaksisvee]: WC [vee tsee], WWW [vee vee vee], WTO [vee tee oo].

Numbri ja tähe kombinatsiooni korral (3D = ingl three-dimensional, 4G = ingl fourth generation) öeldakse number samuti eesti keeles [kolm dee, neli gee]. Kõige selgem oleks kasutada tõlget: kolmemõõtmeline ehk ruumiline, neljanda põlvkonna (mobiilside või -telefon).

Märkus. Mõni sõnana hääldatav ja üldkeeles sage suurtähtlühend on aja jooksul muganenud sõnaks: ufo < UFO – ingl unidentified flying object ’tundmatu lendobjekt’, laser < LASER – light amplification by stimulated emission of radiation ’valguse võimendus stimuleeritud kiirgumise abil’, aids [aits] < AIDS – ingl acquired immune deficiency syndrome ’omandatud immuunpuudulikkuse sündroom’, vipp < VIP – ingl very important person ’väga tähtis isik’, leed < LED – ingl light-emitting diode ’valgusdiood’.

Lühendite käänamine ja lühenditest tuletamine

Väiketähtlühendile lisatakse sidekriipsu abil käändelõpp harilikult alates ainsuse sisseütlevast käändest, mitmuses ka mitmuse tunnus: astus aü-sse [ametiühingusse], lk-l [leheküljel] 17, p-d [punktid] 21 ja 22, a-il [aastail] 2008–2018, nr-te [numbrite] 6 ja 7 järgi. Selguse huvides saab näidata ka osastava t-lõppu: nr-t [numbrit], lg-t [lõiget].

Märkus. Mõõtühikute lühendamisel numbri järel on mõnes ühendis kääne vaikimisi arusaadav lõppu näitamata: teekonna pikkus on 5 km [kilomeetrit], 2 l [liitrit] piima, raamat ilmus 2018. a [aastal], tuntud alates XX saj [sajandist]. Vrd teekond pikeneb 6 km-ni [kilomeetrini], tehti plaane 2019. a-ks [aastaks] (kõige selgem on neil juhtudel sõna välja kirjutada). Sama kehtib kalendrikuunimetuste puhul: koolivaheaeg kestis 24. dets [detsembrist] – 6. jaan [jaanuarini].

Suurtähtlühendi puhul käänatakse viimast veeritavat tähte või tervikuna häälduvat lühendsõna. Käändelõpp lisatakse alates ainsuse osastavast, tüvevokaal vajaduse korral (kui lühend lõpeb hääldatuna kaashäälikuga) ainsuse omastavast käändest (vt ka reegli ajalugu). Käändelõpu, tüvevokaali ja mitmuse tunnuse võib kirjutada lühendiga kokku või eraldada sidekriipsuga: ELi ~ EL-i [ee elli] liikmesriigid, unustas PINi ~ PIN-i [pinni], kirjutas CVd ~ CV-d [tsee veed], käis USAs ~ USA-s [uu ess aas v usas], koostöö HTMiga ~ HTM-iga [haa tee emmiga], FIEde ~ FIE-de [fiiede] majandustulemused. Et suur I ja väike l on sarnased ning mõnes kirjatüübis eristamatud, on nende vahel kriips soovitatav: EKI-le, THI-lt.

Märkus. Isikunimelühendites ja võõrlühendites esinev lõpupunkt kustub käändelõpu ees: T. E.T. E-le, R.S.V.P.R.S.V.P-d.

Hoiatustähiste kasutamisel lisatakse käändelõpp sidekriipsu abil tähise järele, ent käänatakse tähisele eelnevat nime: Decatylen™-ist, Theraflu®-d (mitte Theraflu®-i).

Suurtähtlühenditest saab tuletada sõnu, lisades tuletusliite kas kokku kirjutades või sidekriipsuga: USAlanna ~ USA-lanna, PÖFFilik ~ PÖFF-ilik, OÜtama ~ OÜ-tama. Samamoodi saab lisada ki- või gi-liite, arvestades lühendi hääldust: FIEgi ~ FIE-gi, ÕSki ~ ÕS-ki.

Mitmesuguste ühikute lühendid ja tähised võivad tähistada nii nimisõnu (l – liiter, km – kilomeeter, W – vatt, a – aasta, lk – lehekülg) kui numbri järel ka ne- ja line-omadussõnu: 2 l [kaheliitrine] nõu, 50 km [viiekümnekilomeetrine] tunnikiirus, 40 W [neljakümnevatine] hõõglamp, 7 a [seitsmeaastane] laps, 120 lk [saja kahekümne leheküljeline] raamat. Omadussõnaliidet neile ei lisata.

Lisaks lühendite kasutamise kohta

Isikunimede lühendamine

Nimetähti võib kirjutada punktita ja tühikuta kokku või punktiga ja tühikuga lahku: JFK või J. F. K. – John Fitzgerald Kennedy, BB või B. B. – Brigitte Bardot, THI või T. H. I. – Toomas Hendrik Ilves. Perekonnanimele eelneva(te) nime(de) lühendamisel pannakse tähe või tähtede järele punkt ja tühik: L. Meri – Lennart Meri, H-K. Hellat – Henn-Kaarel Hellat, P. I. Filimonov (kirjanikunimi).

Lühendamisel võetakse nimest ainult esitäht: F. R. Kreutzwald, F. Tuglas. Kahe tähe kasutus on mööndav vaid juhul, kui need märgivad üht häälikut: P. Karell või Ph. Karell – Philipp [filipp] Karell.

Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt hea tava, eriti mitte esmakordsel või ainsal tekstis esinemisel, raamatute kaantel ja tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Nimetähte on ebaloomulik kasutada isiku poole pöördumisel või tema järele küsimisel, ka ei anna eesti perekonnanimed infot inimese soo kohta (kui keegi peab ühendust võtma talle kirja saatnud A. Tammega, ei tea ta sedagi, kas küsida härra või proua Tamme). Teose autori märkimisel, filmitiitrites jm oli eesnimede lühendamine varem tavalisem kui tänapäeval.

Eesti lühendamine

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardi järgi on igal riigil kahe- ja kolmetäheline maatähis, Eestil vastavalt EE ja EST.

Eesti keele lühend on eesti tekstides ee, ISO standardi järgi et või est.

Eesti Vabariigi lühendi EV järele ei ole tarvidust. Pidulikus või ametlikus tekstis, kus on nõutav riigi täisnimi, ei ole lühendamine sobilik. Vabamas pruugis ei ole aga täisnimi vajalik, saab öelda lühidalt Eesti või riigi. Lühend EW, mida mõni autor on kasutanud 1918.–1940. aastast kirjutades, on mitteametlik ega kuulu kirjakeelde.

Rahaühikute lühendamine

Tuntumate rahaühikute ja nende kümnendosade nimetusi lühendatakse tavapärasel viisil: kr – kroon, s – sent, rbl – rubla, kop – kopikas, mk – mark. Osa vääringute puhul kasutatakse lühendi asemel märki: – euro, £ – naelsterling, $ – dollar, ¥ – jeen.

Eelkõige kursivõrdlustabelites on kasutusel riigi nimele ja vääringu nimetusele viitavad kolmetähelised suurtähtlühendid: EUR – euro, EEK – Eesti kroon, SEK – Rootsi kroon, GBP – Suurbritannia naelsterling, USD – USA dollar. Neid sobib kasutada ainult eri vääringute kõrvutamisel, mitte tavatekstis rahaühiku hariliku lühendina.

Lühendliitsõnad

Eelkõige vene keele mõjul esineb eesti argikeeles lühendliitsõnu[10], mille esiosast, harvem mõlemast osast on alles jäänud esisilp: medõde ’õde, meditsiiniõde’, santehnik ’torulukksepp’, kapremont ’kapitaalremont’, orgtöö ’korraldus, korraldustöö’, vetarst ’loomaarst, veterinaararst’, sotsmaks ’sotsiaalmaks’, sotsmeedia ’sotsiaalmeedia’, sotsdemmid ’sotsiaaldemokraadid’. Kirjakeeles on korrektne sõna välja kirjutada, sageli saab võõrosise asendada lühema eesti sõnaga (vrd organiseerimistöö ja korraldus(töö), veterinaararst ja loomaarst, sotsiaalmeedia ja ühismeedia). Kui ruumipuudus sunnib lühendama, tuleb liitsõnaosade piirile panna sidekriips (vet-arst, sots-demokraadid) ja lugedes sõna tervikuna välja öelda.

Võõrkeelsed ja erialalühendid

Võõrkeelsed lühendid

Eesti tekstides esineb võõrkeelseid lühendeid nii oskus- kui ka üldkeeles. Nende tarvitust ei ole seni väga täpselt reeglistatud, ent mõned tavad on välja kujunenud.

Punkt pannakse võõrlühendites nii, nagu näeb ette lähtekeele või eriala tava.

Väiketähtlühendeid käsitatakse nagu tsitaatsõnu, st kirjutatakse kaldkirjas: vs. – ld versus ’vastu’, op. cit. – ld opus citatum ’mainitud teos’, p – it piano ’vaikselt’.

Suurtähtlühendid ning lähtekeele reeglite järgi suure tähega algavad lühendid eristuvad tekstis paremini ja jäävad püstkirja: IQ – ingl intelligence quotient ’intelligentsustegur’, P. S. – lad post scriptum (vrd eestikeelne PS – postskriptum), GmbH v G.m.b.H. – sks Gesellschaft mit beschränkter Haftung ’piiratud vastutusega osaühing’, R.S.V.P. – pr répondez s’il vous plaît ’palun vastake’, Rp. – lad recipe ’võta’, St. – pr, ingl saint, sks Sankt ’püha’, Ltd. – ingl limited ’piiratud vastutusega’ (aktsiaseltsi nimetuses). Vt ka reegli ajalugu.

Märkus. Muudes selle peatüki lõikudes on kõik näitelühendid kaldkirjas.

Erialalühendid

Erialalühendeid tarvitatakse kas Eesti-sisese või rahvusvahelise erialakokkuleppe alusel. Need võivad olla ka võõrkeelsed ega kuulu eesti keele üldortograafia alla.

Erialalühendeid on näiteks matemaatikas sin – siinus, sec – seekans, lim – piirväärtus, liimes; keemias tavaliselt ladinakeelsest nimetusest saadud elementide ja nende ühendite sümbolid O – hapnik, Ag – hõbe, CO – süsinikoksiid; füüsikas mõõtühikute ja nende kordajate tähised J – džaul, Å – ongström, d- – detsi-; geograafias ja merenduses ilmakaarte tähised O v E – ida, NW – loe; keeleteaduses keelte, murrete ja murrakute lühendid ee – eesti keel, eL – lõunaeesti murded, Khn – Kihnu murrak; õigusteaduses õigusaktide lühendid LS – liiklusseadus, KarS – karistusseadustik, KMSK – kaubandusliku meresõidu koodeks; muusikas itaaliakeelsed lühendid mf – poolvaljusti, cresc. – kasvavalt; meditsiinis Hb – hemoglobiin, Rh – reesusfaktor; majanduses bto – bruto, fr – franko, aa – arveldusaasta; panganduses rahaühikute lühendid ja tähised; tekstiilitööstuses den – denjee, SE – siid, CO – puuvill; piibli raamatute lühendid 5Ms – Viies Moosese raamat, Lk – Luuka evangeelium; jpm.

Reegli ajalugu

1982. aastal otsustas vabariiklik õigekeelsuskomisjon, et ka väiketähtlühendite lõppu võib jätta punkti panemata. [näita]
1932. aastal sõnastas Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus suurelt osalt praeguseni kehtivad soovitused punkti ja sidekriipsu kohta lühendites ning lühendite käänamise kohta.[11] Lühenduspõhimõtted, mille järgi väiketähtlühendi lõpus kasutati üldiselt punkti, on põhjalikult kirja pandud 1976. aasta ÕSi õigekirjutusjuhtnöörides.[12]

1970. aastate lõpul tekkis lühendite teemal uus diskussioon eesmärgiga muuta reeglistik lihtsamaks ja ökonoomsemaks.[13] 22. detsembril 1982 tegi lühendite kohta otsuse vabariiklik õigekeelsuskomisjon. Otsuses ja selle selgituses on öeldud, et väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt punkti panna või jätta panemata, lühendamise eesmärgiga – lühend peab andma täiskujuga võrreldes olulist ruumisäästu – paremini kooskõlas on punkti ärajätmine. Kui punktita katkendlühend langeb kokku eesti keele sõnaga (näit ’näiteks’, joon ’joonis’), võiks eelistada valiktähtlühendit (nt, jn).[14] Järgnenud aastakümnetel on punkti panekust järk-järgult loobutud, varem õpitud põhimõtet järgida ei ole samuti keelatud.

Mitut moodi on suhtutud tüvevokaalisse lühendite käänamisel. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus soovitas seda kasutada ainult lõppudeta käändeis kõigi lühendite korral (nr-i, khk-a, ERM-i, aga nr-t, khk-le, ERM-l).[15] Pärast II maailmasõda on pikka aega õpetatud, et lugemisel kaashäälikuga lõppevale suurtähtlühendile tuleb lisada tüvevokaal niihästi omastavas käändes kui ka käändelõppude ees (ETKVL-ile saadetud kaubad, kooskõlas M-iga); lühendi võib käänamata jätta, kui sellele järgneb pärisnimeline tekstiosa (tollane näide NSVL Ülemnõukogu Presiidium).[16] „Eesti ortograafia“ sõnastuse järgi võib lühendite käänamisel tüvevokaali näidata selguse huvides.[17]

Tüvevokaali ärajätmisel tekib eelkõige küsimus, kas näiteks EL nõukogu ja EL-st lahkumine tuleks lugeda [ee ell nõukogu] ja [ee elst lahkumine] või peab lugeja tüvevokaali ise juurde ütlema. Tüvevokaalita jätmine võib ka kirjapildis mõjuda ühildumisveana, seetõttu on vokaali kasutamine alati selgem.

Kirjandust lühendamise kohta

  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 56–64.
  • Tiina Leemets, Lühendid igapäevasuhtluses. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 158–163.[10]
  • Lühendite õigekeelsus. Selgitab Tiiu Erelt. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 51–59.[11]
  • Martin Ollisaar, Lühendiraamat. Tallinn: Valgus, 2006.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 17–22, 57–59, 86, 122.[12]

Viited

  1. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 56.
  2. Normitehnika käsiraamat. 2. jagu. Seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus.[1]
  3. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 58–74.
  4. Martin Ollisaar, Lühendiraamat. Tallinn: Valgus, 2006, lk 7–12; Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 56.
  5. Martin Ollisaar, Lühendiraamat. Tallinn: Valgus, 2006, lk 11.
  6. Tiiu Erelt, Kuidas lühendada. – Keel ja Kirjandus 1979, nr 4, lk 211.
  7. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 56.
  8. Reet Kasik, Komplekssete sõnade struktuur. Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 3. Tartu, 2013, lk 52[2]; Silvi Vare, Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 2014, nr 5, lk 354.[3]
  9. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.
  10. Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Toimetanud Maire Raadik. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, lk 291–292.[4]
  11. Akad. Emakeele Seltsi juhatus, Selgitusi märkide tarvitamise kohta. – Eesti Keel 1932, nr 3, lk 82–85.[5]
  12. Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 876–878.[6]
  13. Tiiu Erelt, Kuidas lühendada. – Keel ja Kirjandus 1979, nr 4, lk 209–216; Ustus Agur, Eesti lühendimajandus ootab korrastamist. – Keel ja Kirjandus 1981, nr 10, lk 609–617.
  14. Lühendite õigekeelsus. Selgitab Tiiu Erelt. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 59.[7]
  15. Akad. Emakeele Seltsi juhatus, Selgitusi märkide tarvitamise kohta. – Eesti Keel 1932, nr 3, lk 82[8]; Karl Vainula, Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 20.
  16. Elmar Elisto, Lühendite õigekeelsust. – Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Koostanud Elmar Muuk. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1946, lk 30; Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, lk 347; Õigekeelsuse sõnaraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 838; Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 878.[9]
  17. Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 60.