Pealkiri

Allikas: Keeleviki

Pealkirjad on kõige üldisemalt võttes teostel. Tekstis pannakse pealkirjad jutumärkidesse ja pealkirja esimene sõna kirjutatakse suure algustähega. On pealkirju, mida saabki tekstis kirjutada ainult jutumärkides (need on pealkirjad, mis ei sisalda endas teose liiki näitavat sõna, nt lugesin „Kevadet“ ~ jutustust „Kevade“), ja on pealkirju, mida saab rööpselt kirjutada ka ilma jutumärkideta ja väiketähega (need pealkirjad sisaldavad ise teose liiki näitavat sõna, nt ostsin „Inglise-eesti sõnaraamatu“ ~ inglise-eesti sõnaraamatu).

Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata. Pealkirjadest tuleb lahus hoida tavalised üldnimed, nt vaata tabelist, lähtuge tööjuhendist (mitte: vaata „Tabelist“, lähtuge „Tööjuhendist“).

Pealkiri on

1) raamatutel, näidenditel, luuletustel, artiklitel, ettekannetel: romaanid „Piiririik“, „Rehepapp ehk November“, jutustus „Minu päevad Liinaga“, näidend „Külmetava kunstniku portree“, luuletus „Mu süda usub“, artikkel „Läänemere idaranniku reaktsioon lainekliima muutustele“, „Eesti entsüklopeedia“, „Saksa-eesti tehnikasõnaraamat“ (teisiti öeldes: saksa-eesti tehnikasõnaraamat);

2) dokumentidel. Kui dokumendi pealkiri on lühike ja sisaldab sõna, mis viitab dokumendi liigile (seadus, määrus, otsus, käskkiri jne), kirjutatakse ta ilma jutumärkideta ja väikese tähega, nt karistusseadustik, isikut tõendavate dokumentide seadus, Eesti maaelu arengukava 2014–2020. Soovi korral võib siiski kirjutada ka jutumärkides ja esisuurtähega, nt „Karistusseadustik“, „Isikut tõendavate dokumentide seadus“ (ei sobi kirjutada esisuurtähega ja ilma jutumärkideta), „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“. Kui pealkiri on pikk või selles ei ole sõna, mis osutab dokumendi liigile, pannakse jutumärgid, nt Vabariigi Valitsuse 13.02.2014. a määrus nr 20 „Eesti kodaniku passi vormi, tehnilise kirjelduse ja passi kantavate andmete loetelu“;

3) peatükkidel, punktidel: 2. peatüki „Maksunõuded ja -kohustused“ 3. jagu „Kolmanda isiku vastutus võõra maksukohustuse eest“, punkt 5 „Ohutusnõuded“;

4) filmidel, saadetel: mängufilm „Seenelkäik“, dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja“, joonisfilm „Lepatriinude jõulud“, reklaamklipp „Kustuta valgus“, saade „Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2016“;

5) muusika- ja koreograafiateostel: ballett „Kratt“, rahvatantsud „Targa rehealune“ ja „Oige ja vasemba“, ooper „Reigi õpetaja“, muusikal „Hüljatud“, sümfoonia nr 9 „Sinfonia semplice“ („Lihtne sümfoonia“), laul „Seitsme tuule poole“;

6) kujutava ja tarbekunsti teostel: maal „Jüri võitlus lohega“, graafiline leht „Põrgu“, karikatuur „Sitta kah“, skulptuur „Suudlevad tudengid“, vaip „Teerist“;

7) fotodel, joonistel, diagrammidel, graafikutel, tabelitel: foto „Karge hommik“, diagramm „Majutatud sise- ja välisturistid 2004–2014“, tabel „Tarbijahinnaindeksi muutus kaubarühmade kaupa“. Tabeli juures paikneb pealkiri tabeli peal, kuid foto, joonise, diagrammi või graafiku pealkiri paigutatakse selle alla, ses mõttes on viimastel allkiri;

8) failidel: fail „Lähetuskulude aruanne“ (teisiti öeldes: lähetuskulude aruande fail);

9) sarjadel, rubriikidel: raamatusarjad „Maailm ja mõnda“, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, artiklisari „Muutuv keel“, kontserdisari „Müstilised kõlad“, filmisari „Kariibi mere piraadid“, telesarjad „Kättemaksukontor“, „Troonide mäng“, saatesarjad „Vikerhommik“, „Päevakaja“, „Aktuaalne kaamera“, „Seitsmesed uudised“, „Ringvaade“, rubriigid „Maailm täna“, „Küsimused ja vastused“ (teisiti öeldes: küsimuste ja vastuste rubriik);

10) mängudel: lauamäng „Reis ümber maailma“, laulumängud „Me lähme rukist lõikama“ ja „Kes aias?“. Mõnel juhul saab kirjutada rööpselt tootenime reegli järgi, nt lauamäng „Alias“ ~ Alias või „Aliase“ ~ Aliase lauamäng, arvutimäng „Angry Birds“ ~ Angry Birds või „Angry Birdsi“ ~ Angry Birdsi arvutimäng. Osal mängudel on kirjeldavad nimetused, mida sobib kirjutada väiketähega, nt rahvastepall, pandilunastamine.

Lisaks võib pealkiri olla

1) üritustel. Üritustel on enamasti nimetused, mida kirjutatakse väiketähega, nt maijooks, haridusjuhtide aastakonverents. Selle kõrval võib üritustel olla ka nimesid, mida kirjutatakse suure tähega, nt Pimedate Ööde filmifestival, infomess Teeviit ~ Teeviida infomess, ja pealkirju, mida kirjutatakse jutumärkides, nt näitus „Mood ja külm sõda“, seminar „Mida Juhan loob, seda Juku kopeerib“, talgupäev „Teeme ära“, haridusprogramm „Noored kooli“ (vrd sihtasutus Noored Kooli, mida tuleb kirjutada asutusenime reegli järgi);

2) autasudel, aunimetustel, stipendiumidel. Neil on enamasti nimetused, mida kirjutatakse väiketähega, nt elupäästja II klassi medal, kodanikupäeva aumärk, aasta õpetaja aunimetus, noore õpetlase stipendium. Osal on nimed, mida kirjutatakse suure tähega, nt Vabadusrist, Maarjamaa Risti teenetemärk, tõlkijastipendium Traducta, ja mõnel ka pealkiri, nt stipendium „Ela ja sära“, endisaegsed medalid „Uppujate päästmise eest“ ja „Eeskujuliku töö eest“ (teisiti öeldes: uppujate päästmise medal, eeskujuliku töö medal);

3) taimesortidel. Taimede sordinimed kirjutatakse erialatekstides ülakomade vahele, nt ’Valge klaarõun’, ’Liivi kuldrenett’, mitteerialases tarvituses (ilu- ja ajakirjanduses) asendatakse ülakomad jutumärkidega ehk kirjutatakse nagu pealkirja, nt „Valge klaarõun“, „Liivi kuldrenett“.

Pealkirja ei ole

1) ajalehtedel, ajakirjadel. Neil on nimed, mida kirjutatakse ilma jutumärkideta ja iga sõna (v.a sidesõna) suure tähega: Postimees, Virumaa Teataja, Targu Talita, Keel ja Kirjandus;

2) toodetel. Harilikult on toodetel nimed, nt šokolaad Anneke ~ Annekese šokolaad, viin Viru Valge ~ Viru Valge viin, Kodukandi leib, Moskva täissuitsuvorst, juust Atleet, auto Honda CR-V, tugitool Trompet. Selle kõrval võib ette tulla ka üksikuid pealkirjalaadseid nimetusi, nt kokteil „Põlvist nõrgaks“, kompvekikarp „Tuhat tänu“. Neid võib siiski kirjutada ka tootenimede üldreegli järgi suure tähega: kokteil Põlvist Nõrgaks, kompvekikarp Tuhat Tänu.

Pealkirja käänamine

Kui pealkirja asend tekstis seda nõuab, tuleb pealkirja käänata, nt Ergutuspreemia anti Urmas Lennukile „Kadunud kingapoe“ eest (mitte: Ergutuspreemia anti .. „Kadunud kingapood“ eest). Kui pealkirjas on rinnastava sidesõna ja, ning, või vm abil ühendatud nimetavas käändes käändsõnad, tuleb käänata kõiki sellise rindühendi liikmeid, nt Lugesin Andrus Kiviräha „Kakat ja kevadet“ (mitte: Lugesin .. „Kaka ja kevadet“).

Kui pealkiri on lausekujuline või lõpeb muuga kui nimetavas käändes käändsõnaga, tuleb pealkirja ette panna selle liiki näitav sõna (eeslisand) ja käänata seda, nt Kas mäletate Draamateatri lavastust „Ära ole pärdik“? (mitte: Kas mäletate Draamateatri „Ära ole pärdikut“?); Nädalavahetus kulges saadete „Keskpäevatund“ ja „Olukorrast riigis“ rütmis (mitte: Nädalavahetus kulges „Keskpäevatunni“ ja „Olukorrast riigis“ rütmis).

Punkt pealkirjas

Pealkirja lõppu ei panda punkti. Lõpupunkt jääb ära ka siis, kui pealkiri koosneb mitmest lausest: punkt pannakse lausete vahele, kuid mitte viimase lause lõppu. Nt ettekanne „Setode päritolust. Senised seisukohad ja edasised probleemid“. Sama kehtib mis tahes muu teksti kohta, mis paikneb üksi või eraldi real. Punkt eraldab lauseid eeskätt jooksvas tekstis.

Võõrkeelne pealkiri

Eesti tekstis käivad võõrkeelsed pealkirjad jutumärkides ja püstkirjas[1], nt uudis „China’s first quarter growth beats expectations at 6.9%“, telesari „Doctor Who“, arvutimäng „Shadow of Mordor“, laul „Walking on Air“, album „Good Man Down“, medal „Mente et manu“. Nii oma- kui ka võõrkeelsed pealkirjad jäävad ka siis jutumärkidesse, kui nad on vormistatud sulgudes, nt Dino Buzzati „Tatarlaste kõrb“ („Il deserto dei Tartari“), Charles de Montesquieu „De l’esprit des lois“ („Seaduste vaimust“). Ilma jutumärkideta kursiivkiri ei ole eesti tekstis pealkirjade eristamisel tavaks, seda kasutavad siiski entsüklopeediad.

Võõrkeelsed sõnad ja väljendid tõstetakse eesti tekstis harilikult esile kursiivkirjaga. Pealkirjas asendavad kursiivi jutumärgid, seetõttu ei pandagi jutumärkides olevat võõrkeelset pealkirja enam kursiivi ehk ei rakendata topeltesiletõstu. Pealkirja käänamisel on tavaks märkida võõr- ja eesti õigekirja piiri ülakomaga[2]: meenutab George Gershwini „Rhapsody in Blue’d“; osales „America’s Next Top Model’i“ saates.

Kirjandust pealkirja kohta

  • Argo Mund, Ettevaatust! Pealkiri! – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 105–109.[2]
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. 2., täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 41–44.[3]

Viited

  1. Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 158.
  2. Johannes Aavik, Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Koolidele ja iseõppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 42; Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 156–159; Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 420.[1]