Ettevaatust! Pealkiri!

Argo Mund

Paar aastat tagasi oli ajalehest lugeda:

.. lubab [Ilmar] Raag „Viiendat stuudiot”, „Muusika ja elu”, „Pühapäevitajat”, „Prillitoosi”, „Inimeselt inimesele”, „Avatud toimikut” ja „Unetus” jätku. (Postimees 02.08.2002)

Selles lauses on tekkinud suur segadik pealkirjade käänamisega: üks osa on osastavas, teine omastavas käändes, muist hoopis käänamata. Laiendades osastavalist sõna jätku, peavad pealkirjad olema omastavas. Kuidas lause korda teha? Mida tuleb pealkirjade käänamisel üldse silmas pidada? Vastakem nendele küsimustele, toetudes aja- ning teabekirjandusest ja Internetist kogutud ainesele. Näitelausetes on vaatlusalune pealkiri kaldkirjas.

Alustuseks ei ole sugugi üleliigne meelde tuletada, et pealkirja tuleb käänata, kui tema asend tekstis seda nõuab.

Allpool olevas näites ei saa lisandit kasutada, selle kordamine teeks stiili kehvaks.

Kui pealkiri koosneb rinnastatud komponentidest, peavad käändelõpu saama kõik rindosad.

Kui kääname lausekujulisi pealkirju, on lisand asendamatu abimees. Muidu muudaksime pealkirja ebaloomulikuks.

Lisand tuleb käänamisel appi võtta ka siis, kui pealkiri lõppeb kohakäändes oleva sõnaga.

Alguses jäi parandamata üks Postimehe lause. Lugegem seda veel kord:

.. lubab [Ilmar] Raag „Viiendat stuudiot”, „Muusika ja elu”, „Püha­päevitajat”, „Prillitoosi”, „Inimeselt inimesele”, „Avatud toimikut” ja „Unetus” jätku.

Näib, et siin on hädavajalik kasutada lisandit: pealkiri „Inimeselt inimesele” ei jäta teist ümbersõnastamise võimalust. Nüüd parandagem.

.. lubab Raag saatesarjade „Viies stuudio”, „Muusika ja elu”, „Pühapäevitaja”, „Prillitoos”, „Inimeselt inimesele”, „Avatud toimik” ja „Unetus” jätku.

Vabadus pealkirju omatahtsi käänata jäägu kõnekeelde, mille üks tunnusjooni on kiirustamine, võib-olla ka soov kergemalt hakkama saada. Kirjalikus tekstis tuleb väljenduda, vältides moonutamist.

Oma Keel 2004, nr 1