Muid märke

Allikas: Keeleviki

Muid märke

Muid märke
Märk Selgitus Kasutamine
´ akuut tsitaatsõnades ja võõrnimedes, nt café au lait, Léon
` graavis tsitaatsõnades ja võõrnimedes, nt caffè latte, Molière
& ja-märk harilikult nimedes, nt Marks & Spencer, S&T
: jagamismärk 10 : 5 = 2
× kaldrist 1) mõõtmete märkimisel, nt 45 × 15 × 30 mm
2) korrutusmärgina, nt 10 × 5 = 50
@ kommertsmärk, ätt e-posti aadressis, nt eki@eki.ee
korrutusmärk 10 ∙ 5 = 50
° kraadimärk 10° sooja või +10 °C
Täisnurk on 90°
miinusmärk (sama pikkusega mis mõttekriips) 12 – 3 = 9
–10 °C (negatiivsust märkiv kriips kirjutatakse arvuga kokku)
§ paragrahvimärk § 5 või 5. §, §-d 5–8 või 5.–8. §
§-s 5 või 5. §-s, §-des 5–8 või 5.–8. §-s
+ plussmärk 12 + 3 = 15
+10 °C (positiivsust märkiv plussmärk kirjutatakse arvuga kokku)
promillimärk Veres leiti 2,5‰ alkoholi
% protsendimärk Hind tõusis 10%
~ tilde keeleteadustekstides rööpvõimaluste vahel, nt mina ~ ma, sina ~ sa
= võrdusmärk 50 – 20 = 30
> ja < võrratusmärgid > 1 (’suurem kui üks’, kirjutatakse arvust lahku)
< 1 (’väiksem kui üks’, kirjutatakse arvust lahku)

Lisaks muude märkide kohta

Paragrahvimärk

Paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega: käesolevas paragrahvis (mitte: käesolevas §-s), § 5 ~ 5. § (mitte: § viis ~ viies §). Märk pannakse tavaliselt arvu ette: § 61 [loe: paragrahv kuuskümmend üks], harvem järele: 61. § [loe: kuuekümne esimene paragrahv], ning märgi ja arvu vahele jäetakse tühik. Mitmele jaotisele viitamisel ei kahekordistata märki: §-d 6–9 ~ 6.–9. § (mitte: §§ 6–9), §-des 16 ja 18 ~ 16. ja 18. §-s.
Reegli ajalugu [näita]
1930. aastate allikates on mitmele jaotisele viitamise puhul soovitatud märki korrata, nt need §§, võlgade %%[1], või öelda sõnaga, nt §§-des ~ paragrahvides 20, 22 ja 27[2], tänapäeval on märgi kordamise nõudest loobutud[3].

Protsendimärk

Protsendimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega: 9% (mitte: üheksa %), 3,5%, rasvaprotsent (mitte: rasva-%). Vahemike näitamisel pannakse märk ainult viimase arvu järele[4]: 9–12% (mitte: 9%–12%). Protsendimärk kirjutatakse arvuga kokku.
Reegli ajalugu [näita]
Protsendimärki on varem kirjutatud arvust lahku[5], kuid alates Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a arvukirjutussoovitustest arvuga kokku[6]. Tehnikakeele asjatundjad on soovinud tühiku ennistamist.[7] Keeletoimkond on jätnud senise, väga juurdunud soovituse üldkeele tarbeks jõusse, kuid möönnud, et tühiku kasutamist erialadel, kus seesugune tava on juurdunud, ei tule siiski veaks pidada.[8]

Tehtemärgid

Tehtemärgid kirjutatakse arvudest lahku[9]: 12 – 4 = 8; 8 + 4 = 12; 12 : 4 = 3 või 12 / 4 = 3; 3 · 4 = 12 või 3 × 4 = 12. Mõõtmed märgitakse kaldristiga (mitte x-tähega), mille ees ja järel on tühik: 320 × 440 × 395 mm. Tühik jäetakse ka suhtemärgi ’on väiksem kui’ või ’on suurem kui’ ja arvu vahele[10]: < 6; > 0,33. Kokku kirjutatakse arvu positiivsust või negatiivsust väljendav miinus- või plussmärk[11]: –5; +10; ±0,2%.

Emotikon

Emotikon on kirjamärkidest koostatud sümbol emotsioonide väljendamiseks.[12] Kuuludes vabama (elektron)suhtluse märgivara hulka, jäävad emotikonid väljapoole õigekirjareegleid. Kes käsitleb emotikoni lauses vahe- või lõpumärgina, võib kirjutada märgi eelneva sõnaga kokku (nagu koma või punkti); kes käsitleb emotikoni lauses kiiluna (mis kajastab ise kogu tähendust), võib jätta märgi ette ja taha tühikud, nagu on teinud nt Keel ja Kirjandus: Jaa, see oli põnev loeng [:-) Need kohukesed on siiski liiga rasvased :-))) Kevad tuleks ära keelata :- [13] Lause või osalause lõpus paikneva emotikoni järele ei pea enam panema kirjavahemärki, varem on märgi ärajätmist lubatud nt keeruka matemaatilise valemiga lõppeva tekstiosa järelt[14].

Emotikoni omakeelseks vasteks on pakutud liitsõna vigurnägu[15], ülespidi suunurkadega piltmärki ehk algemotikoni (ingl smiley) on eesti keeles nimetatud naerunäoks.

Viited

  1. Karl Vainula, Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 21.
  2. Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 355.
  3. Vt nt Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 86.
  4. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.
  5. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.
  6. Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. – Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191–195.
  7. Endel Risthein, Protsendist ja muust. – Keel ja Kirjandus 2011, nr 1, lk 57–58.[1]
  8. Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 31–37.[2]
  9. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 123.
  10. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 165.
  11. Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.
  12. Arvi Tavast, Vello Hanson, Arvutikasutaja sõnastik. Inglise-eesti. Neljas, täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Ilo, 2008.
  13. Ivar Põllu, See on väga tõsine lugu :-) – Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 724–726.
  14. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 283.
  15. Lembit Abo, Elektroonika ja infotehnika leksikon. Inglise-saksa-soome-eesti. Tallinn: autori kirjastus, 2010.