Tühikud

Allikas: Keeleviki

Ilma tühikuta kirjutatakse

1) eesti väiketähtlühendid, kus punkt märgib sõnavahet, nt k.a ’käesoleval aastal; kaasa arvatud’, s.o ’see on’, v.a ’väga austatud; välja arvatud’;

2) nimetähed, kui nende vahel pole punkti, nt AH ’Andres Hunt’, M-LK ’Mari-Liis Kalvik’, KMS ’Karl Martin Sinijärv’. Punktiga kirjutades tuleb panna tühik: A. H., M-L. K., K. M. S.;

3) kuupäev, mis koosneb läbinisti araabia numbritest, nt 02.07.2020, 20.11.2020. Muul juhul tuleb panna tühikud: 2. juulil 2020. aastal, 20. XI 2020;

4) araabia numbriga kirjutatud klassi-, maja-, bussi- vm number ja seda täpsustav täht, nt 3.a klass (vrd IIIa klass), Vilde tee 121b, buss nr 17A;

5) pikk kriips, mis tähistab vahemikku, nt 85–100 eurot ~ 85–100 €, kauplus on lahti E–R 9–17, 1981.–1986. aastal ~ aastail 1981–1986, 18–21-aastased noored ~ 18–21aastased noored (= 18- kuni 21-aastased noored ~ 18- kuni 21aastased noored), Tallinna–Tartu maantee (= Tallinna-Tartu maantee). Kui emmal-kummal pool pikka kriipsu on tühikuga kirjutatav arv või sidekriipsuga või lahku kirjutatav keelend, jäetakse enne ja pärast pikka kriipsu tühik;

6) kolm punkti, mis tähistavad vahemikku ja mida kasutatakse täpsemates erialatekstides mõttekriipsu asemel (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna), nt 19…26%, –6…–9 °C;

7) kaldkriips, nt ja/või, abielus/vallaline, alg-/kesk-/kõrgharidus, ¼, km/h, 2019/2020. õppeaasta ~ 2019/2020. õa, Narva mnt 36/38. Kui emmal-kummal pool kaldkriipsu on sõnaühend, jäetakse kaldkriipsu ette ja järele tühik;

8) alustav ehk lahtisulg ja sellele järgnev sõna ning lõpetav ehk kinnisulg ja sellele eelnev sõna (kehtib ühtviisi ümarsulgude (), nurksulgude [], noolsulgude ‹› ja looksulgude {} kohta), nt 3525 (kolm tuhat viissada kakskümmend viis) eurot. Sõna sees olevad sulud kirjutatakse sõnaga kokku, nt kolmanda(te)le isiku(te)le edastatud teade (teated);

9) kellaajad ja spordi ajamõõdud, nt koosolek algab 9.00 ja lõpeb 10.15; võitja aeg on 1.25.16,2 (1 t 25 min 16,2 s). Standard EVS 8:2008 näeb kellaaja kirjutamisel eraldusmärgina ette kooloni;

10) arvule järgnev mõõtühikutähis, nt 10% palgatõus, 0,4‰ joove, 15° külma (vrd –15 °C), kalle on 10°, koordinaadid on 27°, 6' ja 12", 28" ekraan. Mõõtühikulühendid kirjutatakse arvust lahku;

11) arvu positiivsust või negatiivsust väljendav miinus- või plussmärk, nt –5; ±0,2%;

12) üla- ja alamärgid, nt 18 m3, V2, Cu5Zn8, sh viitemärgid;

13) kooditähised, nt isikukood ~ ik 46508230244, registrikood ~ rg-kood 11702165, KMKR EE101317498, sihtnumber 80014 Pärnu, kontonumber EE921010002046022001.

Tühik pannakse

1) eesnimetähe punkti järele, nt A. Hunt, M-L. Kalvik, K. M. Sinijärv. Samuti pannakse tühik nimetähtede punktide järele, nt A. H. ’Andres Hunt’, M-L. K. ’Mari-Liis Kalvik’, K. M. S. ’Karl Martin Sinijärv’; ilma punktita kirjutades tühikut ei panda: AH, M-LK, KMS;

2) ladina (vm võõrkeelsete) lühendite sisepunkti järele, nt e. c. ’exempli causa’, P. S. ’post scriptum’ (vrd eesti lühendina PS – postskriptum);

3) järgarvu punkti järele, nt 2. juulil 2020. aastal, 15. märtsi 2020. a otsus, 6. punkti 2. lõik;

4) Rooma numbriga tähistatud kuu ette ja järele, nt 8. XII 2021;

5) mõttekriipsu ette ja järele, kui ta raamib kiilu või lisandit või eraldab lauseosa. Samuti jäetakse tühik vahemikku tähistava pika kriipsu ette ja järele, kui emmal-kummal pool pikka kriipsu on tühikuga kirjutatav arv või sidekriipsuga või lahku kirjutatav keelend, nt 5000 – 10 000, 100 000 – 300 000 (= 5000–10 000, 100 000–300 000), Kilingi-Nõmme – Pärnu liin, Venemaa – Euroopa Liidu kohtumine (= Venemaa ja Euroopa Liidu kohtumine);

6) kaldkriipsu ette ja järele, kui emmal-kummal pool kaldkriipsu on sõnaühend, nt üksikisikud / juriidilised isikud, Sillamäe / Kohtla-Järve, Pärnu mnt 17 / Roheline 5. Mõnikord on kaldkriipsu asemel selgem kirjutada sõnadega, näiteks olenevalt asja sisust: a) üksik- ja juriidilised isikud, b) üksik- või juriidilised isikud, c) üksik- või juriidilised isikud või mõlemad;

7) kooloni ette ja järele, kui koolon väljendab jagamistehet või suhet, nt 25 : 5 = 5; mängu seis on 96 : 98. Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel, nt (Kull 2000: 108–117);

8) mõõtühikulühendi ja arvu vahele, nt 3 g (= 3 grammi), 15 s ~ 15 sek (= 15 sekundit), 90 km/h, 3 g doos (= kolmegrammine doos), 15 sek kaotus (15-sekundiline kaotus). Mõõtühikutähised kirjutatakse arvuga kokku;

9) tehtemärkide ette ja järele, nt 12 – 4 = 8; 8 + 4 = 12; 12 : 4 = 3 või 12 / 4 = 3; 3 · 4 = 12 või 3 × 4 = 12; mõõtmed 320 × 440 × 395 mm; samuti suhtemärgi ’on väiksem/suurem kui’ või ’on väiksem/suurem kui või võrdne’ ja arvu vahele, nt < 6; ≥ 0,33;

10) paragrahvimärgi ja arvu vahele, nt § 5 ~ 5. §, §-des 5–8 ~ 5.–8. §-s;

11) arvudesse, milles on viis või enam numbrit, nt 10 000, 100 000, 1 000 000. Tabelis võib rühmitada ka neljast numbrist koosnevaid arve. Kuigi eesti õigekirjas ei ole tavaks rühmitada arve punktiga (ega ka Ameerika moodi komaga), võib punkti siiski kasutada, kui on oht, et tühik täidetakse numbriga (nt käsitsi kirjutamisel);

12) telefoni- ja faksinumbritesse, nt tel +372 612 9819, faks 442 0774, mob 5354 5556.

Topelttühikud tuleb tekstist kõrvaldada.

Kirjandust tühiku kasutamise kohta

  • Helika Mäekivi, Maire Raadik, See tühine tühik. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 191–204.[1]
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 136–139.[2]