Autasud
Autasudel on kas nimetused või nimed, harva pealkirjad.
Sisukord
[näita]Autasude nimetused
Autasude nimetused kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad nimed): kodanikupäeva aumärk, päästeteenistuse medal, elupäästja II klassi medal, Pärnumaa vapimärk, Eesti Punase Risti teenetemärk, Juhan Liivi luuleauhind, Kristjan Raua kunstipreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia, noore sportlase preemia, Nobeli rahuauhind, Davise karikas, Londoni olümpiamängude odaviske kuldmedal.
Autasunimed
Autasunimedes kirjutatakse iga sõna suure algustähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) väikesega: Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk, Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, II liigi 1. järgu Vabadusrist, Murtud Rukkilille märk, rinnamärk Mõõk ja Ilves, Rahvusmõtte auhind, filmiauhinnad Neitsi Maali, Oscar, Kuldkaru ja Kuldne Palmioks, moeauhind Hõbenõel.
| Reegli ajalugu |
|---|
| 1994. a andis Emakeele Seltsi keeletoimkond soovituse loobuda viies nimerühmas, sh autasude nimedes, jutumärkide kasutamisest.[1] |
Kirjandust autasude algustähe kohta
- Tiiu Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. – Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14–19.[2]
- Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 34.
- Maire Raadik, Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 173–174.[3]
