Asutustel, ettevõtetel, organisatsioonidel, ühendustel (edaspidi: asutused) on nimed (Kalev, Eesti Energia) või nimetused (rahandusministeerium, Paikuse põhikool, aktsiaselts Eesti Energia, tänavapuhastuse aktsiaselts). Nimes kirjutatakse alati iga sõna suure algustähega (Kalev, Eesti Energia), nimetustes oleneb algustäht teksti laadist: tavatekstis kirjutatakse nimetus, v.a selles olevad nimed, väikese tähega (rahandusministeerium, Paikuse põhikool, aktsiaselts Eesti Energia, tänavapuhastuse aktsiaselts), ametlikus tekstis iga sõna suure algustähega (Rahandusministeerium, Paikuse Põhikool, Aktsiaselts Eesti Energia, Tänavapuhastuse Aktsiaselts ~ Tänavapuhastuse AS).

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetused

Osal asutustel on puhtalt kirjeldavad nimetused, kus nimetuse põhisõna näitab asutuse liiki (aktsiaselts, sihtasutus, liit, muuseum, ministeerium, amet vms), täiendsõna aga täpsustab asutuse tegevusvaldkonda (tänavapuhastuse aktsiaselts, hariduse infotehnoloogia sihtasutus, autoettevõtete liit, rahandusministeerium, politsei- ja piirivalveamet). Nimetust võib täpsustada ka koha- või isikunimi (Paikuse põhikool, Pärnu muuseum, Saku õlletehas, Libatse kauplus, Saiakangi kohvik, Margit Merirannna juuksurisalong, Grossi pood).

Märkus 1. Kui asutus on nimetatud oma asukoha või omaniku nime järgi, paikneb selline nimi alati liigisõna ees: Kadrioru restoran (mitte restoran Kadriorg ega restoran Kadrioru), Tarmo Tammiku advokaadibüroo (mitte advokaadibüroo Tarmo Tammik). Nii liigisõna ees kui ka järel võib paikneda kohanimi, mis ei seostu asukohaga, nt Tartus asuv hotell London ~ Londoni hotell.

Märkus 2. Asutusenimetuste ilmakaarelisi täiendeid tuleb ilmselt pidada kohanimedeks ja kirjutada suure algustähega, nt politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur, päästeameti Ida päästekeskus. Puhtkeelelistel põhjustel ei ole seda tüüpi täiendid soovitatavad, nad tekitavad raskusi ka tõlkimisel.

Osal asutustel koosneb nimetus nimest ja liigisõnast: aktsiaselts Kalev (Kalev on asutusele pandud nimi, aktsiaselts on liigisõna), sihtasutus Noored Kooli, mittetulundusühing Saagu Valgus, kauplus Kangas ja Nööp, kinnisvarabüroo Uus Maa, restoran Kaks Kokka.

Tavatekstis kirjutatakse asutuste nimetused väiketähega

Tavatekstis (nt ajaleht, ilu- või tarbekirjandusteos) kirjutatakse nimetused (v.a neis sisalduvad nimed) väikese algustähega: riigikogu, riigikohus, rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, maa-amet, politsei- ja piirivalveamet, registrite ja infosüsteemide keskus, ettevõtluse arendamise sihtasutus ~ ettevõtluse arendamise SA, sisekaitseakadeemia, sotsiaaldemokraatlik erakond; Viljandi linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Muhu lasteaed, Jõhvi vene põhikool, Tallinna prantsuse lütseum, Miina Härma gümnaasium, Tartu ülikool, Saku õlletehas, Eesti looduskaitse selts, Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti evangeelne luterlik kirik, Eesti reformierakond, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Margit Meriranna juuksurisalong.

Mõnel juhul on suurtäht siiski tarvilik ainulise nimetuse eristamiseks samakujulistest liiginimetustest: Eesti Pank (meie riigipank) – Eesti pank (Eestis asutatud mis tahes pank), Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon (Euroopa Liidu asutused) – Euroopa parlament, Euroopa komisjon (Euroopas tegutsev mis tahes parlament või komisjon), Tallinna Sadam (aktsiaselts) – Tallinna sadam (nt Miinisadam, Lennusadam, Bekkeri sadam).

Ametlikus tekstis kirjutatakse asutuste nimetused suure tähega

Ametlikkuse näitamiseks võib asutuste registri- ehk täisnimetustes kirjutada iga sõna suure algustähega: Riigikogu, Riigikohus, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ~ Ettevõtluse Arendamise SA, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Viljandi Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Muhu Lasteaed, Jõhvi Vene Põhikool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Miina Härma Gümnaasium, Tartu Ülikool, Saku Õlletehas ~ Saku Õlletehase AS ~ Saku Õlletehase Aktsiaselts, Eesti Looduskaitse Selts ~ Eesti Looduskaitse Seltsi MTÜ ~ Eesti Looduskaitse Seltsi Mittetulundusühing, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Reformierakond, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ~ Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA ~ Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sihtasutus, Margit Meriranna Juuksurisalongi OÜ ~ Margit Meriranna Juuksurisalongi Osaühing.

Sellist suurtähte on tavaks rakendada õigusaktides, lepingutes, ametikirjades jm ametlikku laadi tekstides ega ole tavaks rakendada ajalehtedes, ilu- ja tarbekirjandusteostes. Mis tahes allüksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse teksti laadist olenemata alati väiketähega.

Märkus 1. Mitmesuguste asutuste registri- ehk ametlikke ehk täisnimetusi saab vajaduse korral kontrollida e-äriregistrist [8]. Kaubandus- ja teenindusettevõtete puhul tuleb teha vahet ettevõtte käibenimetusel (mis on harilikult ettevõtte sildil) ja ettevõtet pidava juriidilise isiku registrinimetusel (mis on kirjas äriregistris): Elleni pagariäri (sildinimetus) ja Elleni Pagariäri OÜ (juriidilise isiku registrinimetus), Tasku keskus ja Tasku Keskuse AS, kaubamaja või Tallinna kaubamaja ja Kaubamaja AS. Nagu näha, saab ametlikkussuurtähte rakendada juriidilise isiku nimetuses, mitte aga ettevõtte käibenimetuses.

Märkus 2. Asutustest tuleb lahus hoida hooned, mille nimetused kirjutatakse alati väiketähega (v.a neis sisalduvad nimed): Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus (asutus) – Tartu raekoda (hoone, kus paikneb linnavalitsus), sama moodi asutused Tallinna õpetajate maja ~ Tallinna Õpetajate Maja, EELK Pärnu Eliisabeti koguduse MTÜ ~ EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse MTÜ ja hooned õpetajate maja, Pärnu Eliisabeti kirik. Lahus tuleb hoida ka andmekogud (ei ole asutused ega saa kirjutada ametlikkussuurtähega) ning neid pidavad asutused: rahvastikuregister (mida peab siseministeerium), äriregister (registrite ja infosüsteemide keskus), liiklusregister (maanteeamet) jts.

Märkus 3. Omavalitsusüksuste kirjutamisel rakendatakse üldist kohanimede malli (nt Rõuge vald), kuigi omavalitsusüksusel kui tervikul on juriidilise isiku staatus.^[1] Suure tähega ehk asutusena kirjutatakse ametlikul juhul hrl linna-, maa- ja vallavalitsused (nt Rapla Linnavalitsus), volikogude nagu muude valitavate (nõu)kogude puhul piisab väiketähest (nt Kose vallavolikogu nagu Eesti Panga nõukogu vms). On siiski levinud pruuk kasutada ka volikogude nimetustes ametlikkussuurtähte (Kose Vallavolikogu, Tallinna Linnavolikogu).^[2]

Märkus 4. Väiketäht annab kirjutajale vabamad käed, muu hulgas nimetust varieerida. Kui ei tea näiteks, kas kirjutada kokku sisekaitseakadeemia või lahku sisekaitse akadeemia või kas täielik nimetus on sotsiaaldemokraatlik erakond või käib juurde veel sõna Eesti, on kindlam valida väiketäht. Sama soovitus kehtib tõlgitud nimetuste kohta, enamasti kirjutame pigem Riia moodsa kunsti muuseum kui Riia Moodsa Kunsti Muuseum, pigem New Yorgi itaalia kultuuri keskus kui New Yorgi Itaalia Kultuuri Keskus. Esiteks pole alati kindlust, et tõlge on täpne, täielik ja ametlik, teiseks on kontekst sageli selline, mis ei nõua ametlikkussuurtähte.^[3] Ametlikud eestikeelsed tõlked on siiski olemas Euroopa Liidu asutuste nimetustel, sest eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikke keeli.

Lühinimetused kirjutatakse alati väiketähega

Kui asutuse nimetust ei tarvitata täiskujul, vaid lühendatult, mõnd osa välja jättes, kirjutatakse nimetus alati väiketähega: ministeerium (vrd rahandusministeerium), amet (tehnilise järelevalve amet), presidendi kantselei (vabariigi presidendi kantselei), valitsus (vabariigi valitsus), vallavalitsus (Otepää vallavalitsus), linnateater (Tallinna linnateater), draamateater (Eesti Draamateater), loomaaed (Tallinna loomaaed), keskraamatukogu (Pärnu keskraamatukogu), maakohus (Tartu maakohus), tehnikaülikool (Tallinna tehnikaülikool), instituut (eesti keele instituut), keskerakond (Eesti keskerakond), juristide liit (Eesti juristide liit), ametiühingute keskliit (Eesti ametiühingute keskliit).

Allüksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse alati väiketähega

Allüksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse alati väiketähega (v.a neis sisalduvad nimed): rahandusministeeriumi ~ Rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakond, riigikogu ~ Riigikogu kultuurikomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon, Tartu ülikooli ~ Tartu Ülikooli õigusteaduskond, füüsika instituut, raamatukogu, Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž, Kose vallavolikogu, Kohtla-Järve linnavolikogu, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama juhatus, vabariigi presidendi ~ Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud, Ülenurme gümnaasiumi ~ Ülenurme Gümnaasiumi segakoor, kaitseväe ~ Kaitseväe staabi- ja sidepataljon ning Kuperjanovi jalaväepataljon, Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkond.

Mõnikord võib olla raske otsustada allasutuse staatuse üle. Kui asutuse nimetuses on viide ülaasutusele, sobib asutust vähemasti algustähe mõttes käsitleda allasutusena ja kirjutada väikese tähega, vrd Tartu ülikooli ~ Tartu Ülikooli botaanikaaed (kuulub Tartu ülikooli alla) ja Tallinna botaanikaaed ~ Tallinna Botaanikaaed (on linna ametiasutuse hallatav asutus, kuid nimetuses ei ole viidet alluvussuhtele).

Reegli ajalugu

Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14. veebruari 1994. a otsus seadis asutusenimetuste puhul normaal- ehk algseisuks väikese algustähega kirjutamise. [näita]

Keelekomisjonid on asutuste algustähte arutanud kaks korda, esimene kord Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1930. aastail[4], teine kord Emakeele Seltsi keeletoimkond 1994[5]. 1930. aastail lepiti kokku kirjutada asutuste nimetustes iga sõna suure tähega, kui nimetusi tarvitatakse ametlikul ja autentsel kujul, ning väikese algustähega (v.a isiku- ja kohanimed), kui nimetuse autentne kuju pole teada või seda ei soovita rõhutada.[6] Seega võis kirjutaja olenevalt oma kavatsustest kirjutada Tartu Ülikool või Tartu ülikool, Kaitseministeerium või kaitseministeerium. Peale asutuste soovitati suure algustähega kirjutada ka allüksuste nimetusi (nt Tartu Ülikooli Nõukogu, Kohtu- ja Siseministeeriumi Administratiivosakond), lisaks peeti suurtähte võimalikuks asutuste lühinimetustes (nt Selts tähenduses Eesti Kirjanduse Selts).[7] Vene aeg tõi teised nimed ja põhimõtted. Nimetuse algustäht seati sõltuvusse asutuse tähtsusest ja esinemise sagedusest. Väiketähega võis kirjutada kõige sagedamini esinevate asutuste, ettevõtete (raudteejaamade, külanõukogude, sideagentuuride, kolhooside, sovhooside, metskondade, koolide) üldnimelise osa (Rõngu külanõukogu, Puhja sideagentuur, Sadala kool).[8] Suure algustähega tuli alati kirjutada ülemnõukogud ja nende presiidiumid, peavalitsused, valitsused, komiteed ja ministeeriumid, ülemkohtud, NLKP organid territoriaalkomiteedest (k.a) ülespoole.[9] Normiti asutuse või ettevõtte tüübi järgi, nii et näiteks Nõmme Polikliinik käis suure tähega (kuulus asutuste rühmas tervishoiuasutuste ja haiglate alla), Saue sovhoos aga väikesega (ettevõtete ja organisatsioonide rühmas kolhooside ja sovhooside all).[10] Kõik see kiskus tegelikku keeletarvitust suurtähe poole kaldu. Kui Eesti vabariik taastati, vahetusid nimed taas ning sai selgeks, et senistest reeglitest pole uue aja nimede-nimetuste kirjutamisel enam tuge. Tiiu Erelt kirjutas koostöös Peeter Pälliga uue reeglistiku algustäheortograafia ja jutumärkide kohta ning Emakeele Seltsi keeletoimkond kiitis selle 14. veebruaril 1994 heaks. Reegel võttis asutusenimetuste kirjutamisel juhtniidiks sama ametlikkuse arvestamise põhimõtte mis 1930. aastail Eesti Kirjanduse Selts, ainult et seadis normaal- ehk algseisuks väikese algustähega kirjutamise.[11]

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed

Asutuste nimedes kirjutatakse iga sõna (v.a sidesõnad) suure algustähega: aktsiaseltsid Kalev ja Liviko, sihtasutused Noored Kooli ning Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mittetulundusühing Saagu Valgus, kauplus Kangas ja Nööp, kauplusekett Sõbralt Sõbrale, kinnisvarabüroo Uus Maa, restoran Kaks Kokka, ansamblid Kuldne Trio ja Kõrsikud, segakoor Noorus, Endla teater, teater Vanemuine ~ Vanemuise teater, kino Sõprus ~ Sõpruse kino, lasteaed Krõll ~ Krõlli lasteaed, Olümpia hotell, Torupilli Selver.

Reegli ajalugu [näita]

Kõhkluskoht on olnud nimedes esinevate abisõnade kirjutamine, nt kas restoran Vanaema juures või Vanaema Juures? Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas nimedes esinevate abisõnade algustähte 2006. ja 2007. aasta koosolekutel. Protokollilise otsusena lepiti tookord kokku põhimõte, et kõiki muid sõnu peale sidesõnade võib nimedes kirjutada suure algustähega, nt restoran Vanaema Juures, sihtasutus Teeme Ära, omaaegne Tartu klubi Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp. Kaassõnade kasutamine nimedes-nimetustes ei ole siiski tüüpiline eesti mall ning nii oma- kui ka tõlkenimetustes oleks mõistlik neid vältida: pigem Vanaema restoran kui restoran Vanaema Juures, pigem maailma arstide tuumasõjavastane ühendus kui ühendus Maailma Arstid Tuumasõja Vastu (inglise International Physicians for the Prevention of Nuclear War).

Omandivormitähis

Osal asutustel saab nimetusele lisada omandivormile viitava sõna (aktsiaselts, osaühing, mittetulundusühing, sihtasutus vms) või vastava lühendi (AS, OÜ, MTÜ, SA vms). Puhtakujulistes nimetustes paikneb omandivormitähis nimetuse lõpus: ettevõtluse arendamise sihtasutus ~ ettevõtluse arendamise SA, Saku õlletehase aktsiaselts ~ Saku õlletehase AS, Muhu 5 korteriühistu mittetulundusühing ~ Muhu 5 korteriühistu MTÜ. Kui asutusele on pandud nimi, võib omandivormitähis olla nii nime ees (sel juhul saab nimi jääda nimetavasse käändesse) kui ka nime järel (sel juhul läheb nimi omastavasse käändesse): AS Kalev ~ Kalevi AS, AS Swedbank ~ Swedbanki AS (mitte: Kalev AS, Swedbank AS).

Kui tekstis rakendatakse ametlikkussuurtähte, on tavaks kirjutada suure tähega ka omandivormile viitavad sõnad: Tänavapuhastuse Aktsiaselts, Saku Õlletehase Aktsiaselts, Aktsiaselts Kalev ~ Kalevi Aktsiaselts, Muhu 5 Korteriühistu Mittetulundusühing. Aadressi järgi nimetatud korteriühistute nimetustes jäetakse sõna tänav kui kõige tavalisem liigisõna hrl nimetamata, sõnad tee, maantee, puiestee vms kirjutatakse nimetuse osana alati sama moodi nagu aadressis, st väikese tähega: Mustamäe tee 102 Korteriühistu Mittetulundusühing (mitte: Mustamäe Tee).

Kirjandust asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste algustähe kohta

• Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 323.
• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 364–383.[9]
• Tiiu Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14–19.[10]
• Arnold Kask, Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. – Eesti Keel 1937, nr 7–8, lk 228–229.[11]
• Ester Kindlam, Suurest algustähest liitsõnades. [Kas kirjutada Kaugõppe-Keskkool või Kaugõppe-keskkool?] – Keel ja Kirjandus 1960, nr 3, lk 179–180.
• Maire Raadik, Kas algustäht oleneb asutusest? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 64–68.[12]
• Andrus Saareste, Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. – Eesti Kirjandus 1935, nr 5, lk 225.[13]
• Henn Saari, Termin nimi onomastika ja sätestu ühismail. − Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29−34; nr 3, lk 4−17.
• Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 366−370.

Viited