Ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid kirjutatakse väikese algustähega: president, Läti president ~ Läti Vabariigi president, Hispaania kuningas, Walesi prints, Västergötlandi hertsoginna, Euroopa Komisjoni asepresident, peaminister, riigikogu ~ Riigikogu esimees, riigikontrolör, USA riigisekretär, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, välisminister, haridus- ja teadusminister, direktor, politsei- ja piirivalveameti ~ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Eesti Energia juhatuse esimees, rektor, ülemjuhataja, kolonelleitnant, kindral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister; aasta ema, aasta õpetaja, sajandi eestlane.

Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel: Austatud härra president! Austatud president Kersti Kaljulaid! Lugupeetud rahandusminister! Lugupeetud professor Metslang!

President

Kui räägitakse presidendi institutsioonist, saab kirjutada asutusenimetuste reegli järgi ehk ametlikkussuurtähega, nt Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. Kui räägitakse konkreetsest inimesest, kes on parasjagu sellesse ametisse valitud, tuleb kirjutada väiketähega nagu mis tahes muid ametinimetusi, nt juubeliaktusel peab kõne president Kersti Kaljulaid (mitte: Vabariigi President Kersti Kaljulaid).

Riigi nime võib lisada siis, kui jutt käib korraga mitmest riigipeast, nt kohtusid Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi president (vähem ametlikult: Eesti ja Soome president). Kui kõrvuti on riigipea ja muude institutsioonide juhid, jääb esimene neist lihtsalt presidendiks, täpsustavad täiendid lisatakse muudele, nt president Kersti Kaljulaid kohtus Eesti Teaduste Akadeemia (vähem ametlikult: Eesti teaduste akadeemia) presidendi Tarmo Soomerega. Kui soovitakse siiski lisada täiendit, sobib Eesti-siseses kontekstis riigi, nt riigi president ja teaduste akadeemia president.

Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Temast rääkides või kirjutades võib vajaduse korral täpsustada, et jutt käib endisest presidendist, ekspresidendist.

Ülimussuurtäht

Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, Tema Kuninglik Kõrgus Edinburghi hertsog prints Philip.

Kirjandust ameti- ja aunimetuste, auastmete, teaduskraadide algustähe kohta

• Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 37.
• Tiina Leemets, Austus ei sõltu algustähest. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 150–152.[1]
• Maire Raadik, Kes on meie riigipea? – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 230–231.[2]
• Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 16, 83–88.