Võõrnimedest saadud üldsõnade kirjutamine

Allikas: Keeleviki

Võõrnimedest (isiku-, koha-, kaubamärgi-, ettevõtte- jm nimedest) saadud üldsõnad kirjutatakse nagu teised võõrsõnad häälduspäraselt, st neis ei tarvitata võõrtähti (nagu nt c, q, w, x, y). Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Nt adoonis < Adonis (müütiline olend), bernhardiin < Sankt Bernhard (koht), botased < Botas (ettevõte), dobermann < Dobermann (isik), džiip < Jeep (kaubamärk), gallup < Gallup (isik), hamburger < Hamburg (koht), herts < Hertz (isik), konjak < Cognac (koht), limusiin < Limousin (koht), makadaamia < Macadam (isik), nagaan < Nagant (isik), pallaadium < Pallas (müütiline olend), riketsia < Ricketts (isik), žilett < Gillette (isik), tamiil < Damyl (kaubamärk), tarantel < Taranto (koht), tekiila < Tequila (koht), teksased < Texas (koht), tsepeliin < Zeppelin (isik), örsted < Ørsted (isik).

Häälduskujul kirjutatakse ka mõningaid nimedest tuletatud nimi-, tegu- ja omadussõnu: luterlane, luterlus < Luther, pastöörima, pastöriseerima < Pasteur, merseriseerima < Merser; drakooniline < Drakon, eoolne, eooliline < Aiolos. Vt lähemalt võõrnimetuletiste kirjutamine.

Üldsõnastunud nimi võib esineda ka liitsõna täiendosas: dumdumkuul < Dum-Dum, glaubrisool < Glauber, paaniflööt < Paan, parapähkel < Pará, reesusfaktor < Rhesos, tetrapakend < Tetra Pak.

Nimemugandid, nimemugandiga liitsõnad, nime ja nimisõna ühendid

Mõne üldsõnastunud nimemugandi kõrval käibib samatähenduslik liitsõna, mille põhisõna avab nimemugandi tähendust: hedebo = hedebotikand < Hedeby, kalifeed = kalifeepüksid < Calliffet, kingston = kingstonkraan < Kingston, kuulo = kuulojuhe < Kuhlo, manilla = manillakanep < Manila, mansard = mansardkorrus < Mansart, moka = mokakohv < Moka, pulman = pulmanvagun < Pullman, raglaan = raglaanlõige < Raglan, vatman = vatmanpaber < Whatman.

Mõne üldsõnastunud nime kõrval on käibel ka mugandi aluseks olnud nime ning nimisõna ühend: bakaraa = Baccarat’ kristall, bermuudad = Bermuda püksid, burboon = Bourboni viski, ebola = Ebola viirushaigus, paabel = Paabeli segadus, parmesan = Parma juust, pavlova = Pavlova kook, pilates = Pilatese tehnika, pilsen = Pilseni õlu, stradivaarius = Stradivari viiul, viiner = Viini vorst.

Mõnel juhul käibivad sünonüümidena üldsõnastunud nimega liitsõna ning tavapärase kujuga nime ja nimisõna ühend: hiiobisõnum = Hiiobi sõnum, bearnikaste = Béarni kaste, bešamellkaste = Béchameli kaste, aleksandrikook = Aleksandri kook, napooleonikook = Napoleoni kook, šanellkostüüm = Chaneli kostüüm, damaskteras = Damaskuse teras. Üksikjuhtudel on lisaks iseseisev nimemugand: Panama kübar = panamakübar = panama.

Nimelähtesed tsitaatsõnad

Üksikud nimelähtesed üldsõnad käibivad mugandamata kujul tsitaatsõnadena (kirjutatakse väikese algustähega ja teises kirjas): carpaccio < Carpaccio, chateaubriand < Chateaubriand, chihuahua < Chihuahua. Vt ka tsitaatsõnade kirjutamine.

Kohanimede häälduspärastamine

Häälduspärastatud või poolhäälduspärastatud kohanimesid esineb

a) taime- ja loomanimetustes: tjanšani kuusk, mandžuuria araalia, missuuri kannike, virgiinia nõiapuu; sumatra ninasarvik, galapagose merilõvi, korsika jänes, puertoriiko öösorr, ekuadori kuningrähn;
b) loomatõugude nimetustes: šetlandi poni, kašmiiri kits, gotlandi lammas, barkširi siga, tuluusi hani, jorkširi terjer.

Selline on botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud tava, kuid üldkeeles võib neid kohanimesid kirjutada oma harilikul kujul: Tian Shani (või Tjan-Šani) kuusk, Mandžuuria araalia, Missouri kannike, Virginia nõiapuu; Sumatra ninasarvik, Galápagose merilõvi, Korsika jänes, Puerto Rico öösorr, Ecuadori kuningrähn; Shetlandi poni, Kashmiri (või Kašmiiri) kits, Gotlandi lammas, Berkshire’i siga, Toulouse’i hani, Yorkshire’i terjer. Üksnes häälduspärastatud kujul esinevad angoora kass, kits, küülik[4] < Angora (Ankara vana nimi).

Loomakasvatuses on tuntumate tõugude puhul sõnaühendi kõrval levinud ka iseseisev mugand: ardenni hobune (loomakasvatuse tava) = Ardenni hobune (üldkeeles) = ardenn, herefordi veis = Herefordi veis = hereford, jorkširi siga = Yorkshire’i siga = jorkšir.

Peale selle on olemas mõned kohanimede kokkukirjutised, nagu alpimaja < Alpid, bristolpaber < Bristol, kanaarilind < Kanaarid, metlahhplaat < Mettlach, parapähkel < Pará, portlandtsement < Portland, santoriinmuld < Santorin. Vt ka näiteid eespool.
Reegli ajalugu [näita]
Varem[1] kirjutati kohanimesid häälduspäraselt ka mitmesugustes liiginimetustes (kaubad, viisid, meetodid, ravimid, värvused jm), nüüd[2] on soovitatav kirjutada ka need nagu samad kohanimed eesti tekstis harilikult (vt ka algustäheortograafia: kohad): Aafrika katk, Alpi kahevõistlus, Bengali tuli, Berliini sinine, Bologna kaste, Capri püksid, Cayenne’i pipar, Daltoni plaan, Dijoni sinep, Gruusia tee, Hiina kalender, Kiievi kotlet, Kreeka-Rooma maadlus, Kurzeme strooganov, Malta rist, Pariisi roheline, Rooma number, Rootsi punane, Tai poks, Türgi diivan, Veneetsia pits, Viini valss, Worcesteri kaste.

Vanades tavapärastes ühendites võib nimi säilida oma endisaegsel kujul ja teda ei pea tänapäevastama, nt Abessiinia kass (Etioopia kass), Böömi kristall (Čechy, ka Tšehhi kristall), Pilseni õlu (Plzeňi õlu), Pärsia kass (Iraani kass), Siiami kaksikud (Tai kaksikud), Tseiloni tee (Sri Lanka tee).

Erandlikult on kohanimed häälduspärasena käibel ühendites arteesia vesi, kaev[5], abessiinia kaev, kromanjooni inimene (ka Cro-Magnoni inimene, kromanjoonlane)[6], neandertali inimene (Neandertali inimene, neandertallane)[7].

Isikunimede häälduspärastamine

Isikunimelise täiendiga ühendites kirjutatakse isikunimi üldiselt originaalkujul ja suure algustähega: Aspergeri sündroom, Braille kiri, Caesari salat, Celsiuse skaala, Choroni kaste, Parkinsoni tõbi, Požarski kotlet, Gregoriuse kalender, Jack Russelli terjer, Jacobsoni organ, Pythagorase teoreem, Tiffany tehnika, Steineri pedagoogika. Tavapärasel moel, st mugandamata kirjutatakse isikunimesid ka botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses: Glehni kuusk, Jeffrey mänd, Heckrotti kuslapuu, Henry sinilill, Middendorffi päevaliilia, Rivière’i titaanjuur (rahvapäraselt Aaroni kepp), Sosnovski karuputk, Thunbergi kukerpuu; Davidi hirv, Thomsoni gasell, Burchelli sebra, Prževalski hobune, Nattereri lendlane, Kessleri rünt; Orlovi traavel, Budjonnõi hobune. Vt ka algustäheortograafia: isikud, olendid.
Reegli ajalugu [näita]
Isikunimesid sisaldavaid kalendrinimetusi on suure tähega ja originaalipäraselt kirjutatud alates 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatust[3], varem kirjutati neid häälduspäraselt ja väikese tähega[4]. Loomatõunimetustes kirjutati isikunimed varem väikese tähega ja (pool)mugandkujul.[5] Alates „Eesti ortograafia“ kolmandast, 1999. a trükist[6] on isikunimelised loomatõunimetused väiketäheliste erandite hulgast välja jäetud, seega käib nende kirjutamine üldreegli järgi.

Häälduspärastatud kujul isikunimed esinevad ainult usundinimetustes: buda usk < Buddha, luteri usk < Luther, muhamedi usk < Muhammad.

Peale selle on olemas mõned isikunimede kokkukirjutised, nagu nt bergmanntoru < Bergmann, grahamjahu < Graham, gramreaktiivsus < Gram, monelmetall < Monell, šaboonelk < Chabaud, tuudorstiil < Tudor, valentinipäev < Valentinus. Vt ka näiteid eespool.

Kirjandust nimelähteste üldsõnade kohta

  • Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1964, lk 157–165.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 17.
  • Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 361–362.

Viited

  1. ↑ Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 880.[1]
  2. ↑ Maire Raadik, Kaupade nimetamine. – Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 115–121.[2]
  3. ↑ Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 883 Gregoriuse kalender.[3]
  4. ↑ Nt Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 119 gregoriaani [kalender], lk 139 juliaani [kalender]; Elmar Elisto, Keelelisi küsimusi I. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus, 1948, lk 20 gregooriuse kalender; Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 8. trükk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 12 gregooriuse kalender; Õigekeelsuse sõnaraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 841 juuliuse kalender, gregooriuse kalender.
  5. ↑ Õigekeelsuse sõnaraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 841 ja Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 883 orlovi traavel, bestuuževi veis; Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 31 ja Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997, lk 32 orlovi traavel, bestuževi veis.
  6. ↑ Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1999.