Pühadel, tähtpäevadel, nädalapäevadel, kuudel ja idamaa aastatel on nimetused, mis kirjutatakse väikese algustähega:

1) pühad ja tähtpäevad: jõulud, jõululaupäev, esimene ja teine jõulupüha, uusaasta (= 1. jaanuar), kolmekuningapäev, küünlapäev, Tartu rahulepingu aastapäev, sõbrapäev ehk valentinipäev, iseseisvuspäev ehk Eesti Vabariigi aastapäev, vastlapäev, palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, vaikne laupäev, ülestõusmispühad, nelipühad, emakeelepäev, raamatu ja roosi päev, kevadpüha, volbriöö, emadepäev, Eesti lipu päev, jaanipäev, võidupüha, seitsmevennapäev, taasiseseisvumispäev, kaevurite päev, tarkus(e)päev (= 1. september)[1], vanavanemate päev, mihklipäev, õpetajate päev, valge kepi päev, hõimupäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, taassünni päev[2] (või taassünnipäev[3]), esimene advent;

2) nädalapäevad ja kuud: esmaspäev, reede, märts, mai = lehekuu;

3) idamaa kalendri aastad: ahviaasta, tiigriaasta, draakoniaasta, hobuseaasta, punase tuleahvi aasta, valge hobuse aasta.[4]

Kirjandust pühade ja tähtpäevade algustähe kohta

• Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 37.
• Pühade ja tähtpäevade seadus.[5]