Loetelu jaotiste kirjavahemärgistus

Loetelu jaotiste kirjavahemärgistus oleneb peamiselt sellest, kas jaotisteks on:

a) üks-kaks sõna;

b) pikem fraas;

c) terviklause või laused;

d) fraasi(de) ja terviklause(te) kombinatsioon.

Ühe-kahe sõna pikkused jaotised (a) eraldatakse tavaliselt komaga, pikemad fraasid (b) ja kombineeritud jaotised (d) semikooloniga, terviklausetest koosnevad jaotised (c) aga punktiga. Jaotised nagu a ja b algavad üldiselt väiketähega, c suure tähega. Kombineeritud variandi d kohta vt allpool näide 1.

Kõiki ette tulevaid vormistusjuhtumeid pole võimalik hõlmata, konkreetse loetelu kirjavahemärgid ja algustähed olenevad ikka eelkõige sellest, milline on loetelu (jaotiste suurus ja kuju, sissejuhatav lause). Igatahes peab tulemus olema ühtlane (nt ei saa lõpetada osa rühmi semikooloniga, osa komaga).

Loetelu nummerdus

Nummerduse saab valida loetelu jaotiste algustähe (ja jaotisi eraldavate kirjavahemärkide) järgi. Kui jaotised algavad väiketähega (ja on eraldatud koma või semikooloniga), võib jaotiste ette panna numbrid, mille järel on sulg, nt 1), 2), 3). Kui jaotisteks on terviklause (-laused), mis algab (algavad) suure tähega, pannakse numbri järele punkt, nt 1., 2., 3. (vt allpool näited 2a ja 2b). (Teksti loogika võib siiski nõuda ka punkti järel väiketähega alustamist, vt näide 3.)

Numbrite asemel võib panna ka tähed. Nende puhul võib kasutada nii sulgu kui ka punkti, nt a), b), c) või a., b., c., ja alustada sulu või punkti järel nii suure kui ka väikese algustähega, nt a) v ~ a) S või a. v ~ a. S. Ka täpploendi puhul võib jaotisi alustada nii suure kui ka väikese tähega, lisaks pole eraldusmärgi suhtes kindlaid reegleid.

Koolon

Koolon pannakse loetelu sissejuhatavas lauses oleva kokkuvõtusõna järele (vt näide 4a). Kui kokkuvõtusõna pole, võib kooloni panna või ka panemata jätta (vt näide 4b). Sissejuhatav lause võib lõppeda ka komaga (vt näide 4c). Kui loetelu jaotisteks on laused, võib sissejuhatav lause lõppeda punktiga (isegi siis, kui lauses on kokkuvõtusõna, vt näide 2a) või kooloniga (hoolimata sellest, et järgneb suurtäht, vt näide 2b).

Sidesõna või kasutamine

Sidesõna või kasutatakse juhul, kui korraga kehtib ainult üks loetelus nimetatud tingimus (vt näide 5a). Teine võimalus on sõnastada saatelause nii, et sellest oleks selge loetletud asjaolude alternatiivsus (vt näide 5b).

Näiteid

1.

Juht ei tohi olla:

1) joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides;

2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist;

3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.

2a.

2.2. Õues tule tegemisel tuleb lähtuda ohutusnõuetest ja arvestada järgmist.

2.2.1. Tuld tohib teha ainult tuulevaikse ilmaga. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuld ei tohi jätta järelevalveta.

2.2.2. Avaliku lõkke tegemiseks tuleb taotleda vallavalitsuselt luba ning lõkke tegemine tuleb kooskõlastada maakonna päästeteenistusega. Lõkke koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel.

2.2.3. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid veega üle valada või katta mulla või liivaga.

2.2.4. Kulu põletamine on lubatud kevadel kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Kulu tohib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga ning kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb tee välisserv või hoone ümbrus enne märjaks kasta. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega alal.

2b.

2.2. Õues tule tegemisel tuleb lähtuda ohutusnõuetest ja arvestada järgmist:

2.2.1. Tuld tohib teha ainult tuulevaikse ilmaga. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuld ei tohi jätta järelevalveta.

2.2.2. Avaliku lõkke tegemiseks tuleb taotleda vallavalitsuselt luba ning lõkke tegemine tuleb kooskõlastada maakonna päästeteenistusega. Lõkke koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel.

2.2.3. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid veega üle valada või katta mulla või liivaga.

2.2.4. Kulu põletamine on lubatud kevadel kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Kulu tohib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga ning kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb tee välisserv või hoone ümbrus enne märjaks kasta. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega alal.

3.

2.1. Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:

2.1.1. omaniku ja valdaja staatust ning isikuandmeid (nimi, isiku- või registrikood, postiaadress);

2.1.2. andmeid kinnisasja suuruse kohta;

2.1.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;

2.1.4. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;

2.1.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta;

2.1.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;

2.1.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

4a.

Ehituse riigihankel kasutatakse järgmisi töövõtu korralduse meetodeid:

a) peatöövõtt;

b) projekteerimis-ehitustöövõtt;

c) juhtimistöövõtt (professionaalse ehitusjuhi teenus);

d) otsetöövõtt.

4b.

Eeskirjas käsitletakse ehitustöödena mis tahes töid, mis on seotud

a) uusehitusega;

b) ehitiste või nende osade remondi või renoveerimisega;

c) ehitiste või nende osade lammutamisega;

d) ehituskrundi ettevalmistamisega.

4c.

Riigihangetega seotud kulude kontrollimise tagab tellija,

a) lisades hankelepingusse vastava punkti;

b) määrates isiku, kes on kompetentne kontrollima finantsdokumente ja korraldama tehtud ehitustööde mahu ülemõõtmist ehitusplatsil.

5a.

(1) Valla vara võib võõrandada otsustuskorras, kui

1) on oht, et vara laguneb või hävineb enne enampakkumise lõppu või

2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud või

3) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingule, mittetulundusühingule, mille liikmeks on vald, või sihtasutusele, mille asutaja on vald, või

4) ostja on vara senine kasutaja.

5b.

(1) Valla vara võib võõrandada otsustuskorras, kui kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) on oht, et vara laguneb või hävineb enne enampakkumise lõppu;

2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud;

3) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingule, mittetulundusühingule, mille liikmeks on vald, või sihtasutusele, mille asutaja on vald;

4) ostja on vara senine kasutaja.

Levinud vead, mida tuleks loetelus vältida

1. Loetelus ei tohiks olla jaotisi, mis ei ühildu sissejuhatava lausega, see tähendab, et iga jaotis eraldi võetuna peab olema sissejuhatava lause loomulik jätk. Kui mõni jaotis ei sobi sissejuhatavat lauset jätkama, tuleb ta ümber sõnastada või sobivamasse kohta tõsta.

2. Jaotistes ei tohiks olla korduvaid osi, vaid need tuleks viia sissejuhatavasse lausesse.

3. Grammatiline vorm ei tohiks vahelduda, vaid peaks olema terves loetelus sama, nt kas mine-, ma- või da-vorm (tegemine, tegema või teha), ainsuse nimetav, omastav või osastav (dokument, dokumendi või dokumenti).

Vaata ka

küsimuste loetelu vormistamist.

Kirjandust loetelu vormistamise kohta

• Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 48–49.
• Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 112–120.[1]
• Ellen Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2000, lk 70–71.