Keelenõuannete kogu


Summ-summ, lendab mesimumm


Keelemees Henn Saari jagas keelenõuandele esitatud küsimused kunagi kahte lehte: igihaljad ja päevapõnevad. See kehtib ka praegu, kaks kümnendit hiljem. Igihaljad on need, mida on esitatud aastast aastasse ning mille enamikule suudavad keelenõuandjad kas või une pealt vastata. Päevapõnevad on sellised, mida päritakse tavaliselt ainult üks kord ja mis paistavad oma erakordse helgi poolest muust massist silma.

Vahel juhtub, et mõnest päevapõnevate kilda arvatud küsimusest saab igihaljas. Nii läks sõna mesimumm käänamisega. Kas keegi vaatas õielt õiele lendavat mesimummu või mesimummi? Kas lasteaiarühma kuuluvad põnnid on mesimummud või mesimummid? Ehk keeleteaduslikult küsides: kas sõna mesimumm tüvevokaal on -u või -i?

Kus keelehäda kõige suurem, seal sõnaraamatute abi harilikult kõige lähem. Võtame lahti kirjakeele normi aluse ehk õigekeelsussõnaraamatu. Seal on esitatud homonüümidena artiklid mumm 1 ja 2 tähendustega 'kimalane, mesilane vm suur karvane putukas' (argikeelne) ja 'suur täpp, nupuke, nups'. Liitsõna mesimumm leiame esimesest artiklist, kus on argikeelne tähendus ’kimalane, mesilane vm suur karvane putukas’. Noolsulgudest saame kätte info, et omastav on nii u-ga mummu kui ka i-ga mummi.

Mida on öelnud varasemad sõnaraamatud? Mitu ÕSi (1960, 1976) on näidanud kimalase murdekeelse sünonüümi puhul i-ga käänamist ehk mummi, aga XIX sajandi F. J. Wiedemanni sõnaraamatus on omastavas u-line mummu. Suure murdesõnaraamatu järgi on sõna mumm käänatud nii u- kui ka i-ga, viimane vorm on talletatud Emmaste, Kodavere ja Helme kihelkonnast.

Seega, kui jutt on mesilasest, võib sõna mumm käänata kahtmoodi: vaatasin mesimummu või mesimummi.

Lühendatud ja ajakohastatud Argo Mundi artiklist (Postimehe AK 15.10.2016)