Keelenõuannete kogu


Sinusarnast teist küll eal ei leia ma (2018-04-03)


Paljud meist teavad keelereeglit, et ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva üksiku käändsõnaga kokku, nt aastavanune või napisõnaline. Paljud mäletavad ka seda reeglit, et kuuluvust näitav sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, nt venna raamat või isa püksid. Vahel aga ununeb, et teine reegel kehtib ainult nimisõnade kohta, ja võib tekkida küsimus, kuidas peaks kirjutama nt minusarnane inimene või isapikkune mees, kui sõnad „minu“ või „isa“ näitavad just nagu samuti kuuluvust (vastavad küsimusele kelle? mille?).

Õige vastus on kokku, sest ne- ja line-liitelised omadussõnad kirjutatakse eelneva üksiksõnaga kokku ka kuuluvussuhte puhul. Sellel reeglil on kaks erandit.

Esiteks, kui ne- või line-liitega omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse need lahku, nt minu isa pikkune mees, mitme aasta vanune, valge sõstra maitseline, või on omadussõnal mitu sidesõnaga ja ühendatud täiendit, nt kahe ja poole aastane, sinu ja minu vaheline, greibi ja õuna maitseline.

Teiseks, kui ühendil on määrsõnaline laiend, sobib kirjutada nii lahku kui ka kokku:
tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid,
peaaegu isa pikkune mees ~ peaaegu isapikkune mees,
väga minu sarnane inimene ~ väga minusarnane inimene.


Kui ne- või line-lõpulise omadussõnaga soovitakse liita nime, tsitaatsõna, tähte, arvu, täheühendit või sõnaosa, kehtib põhireegel, aga väikese nüansiga: need liidetakse sidekriipsu abil, nt Koidu-nimeline, Peetri-taoline, cappuccino-maitseline, V-kujuline, 22-korruseline, ELi-sugune, ne-liiteline. (NB! Arve võib liita sõnale ka otse, ilma sidekriipsuta, nt 22korruseline, teisi nimetatuid aga mitte.)

Kui nimes endas on sidekriips, siis tuleb liitsõnasse kaks sidekriipsu, nt Kohtla-Järve-suurune, Eva-Maria-sarnane. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse aga ne- või line-liitega omadussõnast lahku: Liivimaa Henriku aegne, T. H. Ilvese nimeline, a cappella laadne.

Vt ka keelenõuanne „Kas Teie poolne või Teiepoolne? Või lihtsalt Teie?“.

Tuuli Rehemaa