Keelenõuannete kogu


Kuidas käänata eesnimesid? (2)


Kas Janeki või Janeku, Mareki või Mareku?
Argo Mund kirjutab artiklis „Õpetusi eestlaste eesnimede käänajale“, et need, kelle lapsepõlve on kuulunud Poola filmid, eelistavad ek-lõpuga nimesid käänata harilikult i-ga, noorema põlvkonna puhul ei ole ka -u midagi tavatut. Õiged on mõlemad.

Kuidas käänata nimesid Anett, Ott ja Epp?
Nimede käänamine peab mahtuma eesti sõnamuutmise raamidesse. Anett, Ott ja Epp on astmevahelduslikud nimed, seega on need kõik omastavas käändes nõrgas astmes: Aneti, Oti, Epu.

Kas kohtasin Anu ja Ene või Anut ja Enet?
Pesa-tüüpi nimede puhul, nagu Anu, on lubatud nii t-lõpuga osastav kääne kui ka lõputa käänamine, seega võib kohata nii Anu kui ka Anut, nii Jüri kui ka Jürit, nii Riho kui ka Rihot. Astmevahelduseta esmavältelised kahesilbilised sõnad, mille algvormi lõpus on -e, ei ole aga pesa-, vaid pere-tüüpi ja nende osastava käände lõpus on alati t. Sellised nimed on näiteks Ene, Ege, Eve, Age, Hele ja Ele, osastavas käändes Enet, Eget, Evet, Aget, Helet ja Elet.

Argo Mundi artiklit saab lugeda ajakirjast Oma Keel. Paari eesnime käänamisest räägib ka 2007. aastal ilmunud keelenõuanne „Kuidas käänata eesnimesid?“.