Keelenõuvakk

VORMIÕPETUS
tegusõnade muutmine



2019-02-04
Kas lapsed suiguvad või suikuvad? Õige on: lapsed suiguvad.

2019-01-15
Õige on öelda ma laadin veebilehte, mitte „ma laen veebilehte“.

2015-02-16
Sõna pehkima on olevikus pehkib (mitte „pehib“).

2015-01-01
Vorm läheme on kindlas kõneviisis, nt Me läheme tuppa. Vorm lähme väljendab käsku, nt Lähme ruttu tuppa. Võimalikud käsud on veel Mingem ruttu tuppa ja Läki ruttu tuppa.

2014-01-06
Verbi veenma lihtminevik on veenis (mitte „veenas“).

2014-01-01
Kuidas pöörata sõna vaagima? – Seda on võimalik pöörata kahel viisil:
1) laadivahelduslikult (osas vormides g kaob): vaagima : vaagida : vaen : vaagisin : vaaginud : vaetakse : vaetud;
2) vältevahelduslikult: vaagima (III välde) : vaagida (III välde) : vaagin (II välde) : vaagisin (III välde) : vaaginud (III välde) : vaagitakse (II välde) : vaagitud (II välde).
Vältevahelduslik pööramine on kirjakeeles aktsepteeritud alates ÕS 2013st.

2012-09-10
Tegusõna vedama tav-kesksõna on veetav.

2012-01-11
Verbi kütma tud-vorm on köetud, mitte „kütetud“.

2011-12-21
Õige on lõppeval aastal, mitte „lõpeval aastal“.

2010-08-20
Kes on skvotter? – See on 'vaba ülesharimata maad kasutav asunik Põhja-Ameerikas ja Austraalias; mahajäetud hoone õigusvastaselt hõivanu'.
Tegusõna on skvottima (skvottida : skvotin : skvottisin : skvottinud : skvotitakse : skvotitud), mitte „squattima“.

2010-06-21
Sõna ringlema nud-vorm on ringelnud.

2010-06-06
Sõna möönma 'järele andes tunnistama' nud-kesksõna on möönnud.
Lihtminevik on (ta) möönis, mitte „möönas“.

2010-05-20
Sõnad ununema ja unuma on sünonüümid, nii ka ununeb ja unub.

2010-03-07
Sõna kuduma nud-kesksõna on kudunud, mitte „koonud“. Sama verbi tud-kesksõna on kootud.

2010-02-24
Kirjutada kas üleslaaditud foto või üles laaditud foto (mitte „üles laetud foto“).

2010-02-14
Sõna julgema nud-kesksõna on julgenud, mitte „julenud“.

2010-01-17
Sõna siirma tähendab 'üle v edasi andma, üle viima'. See pöördub nagu laulma, seega siirda : siiran : siirsin : siiris : siirnud : siirdakse : siirdud.

2010-01-17
Sõna valdama da-tegevusnimi on vallata, nud-kesksõna vallanud ja tud-kesksõna vallatud.

2010-01-03
Tegusõna looma des-vorm on luues, mitte „loodes“.

2009-12-19
Tegusõna mata-vorm on alati ühe t-ga, nt esitamata, halastamata, jagamata, kasutamata, kirjutamata, kleepimata, kuivatamata, lisamata, lugemata, lõpetamata, mainimata, maksmata, nägemata, olenemata, panemata, pesemata, rääkimata, tagastamata, tasumata, tegemata, trükkimata, tulemata, tõlkimata, viivitamata, õppimata.

2009-10-03
Sõnu polnud 'ei olnud' ja polevat 'ei olevat' sobib kirjakeeles kasutada.

2009-10-03
Õige on siiratud neer, mitte „siirdatud neer“.
Tegusõna siirdama da-tegevusnimi on siirata, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre siirdan, umbisikulise tegumoe olevik siiratakse, umbisikulise tegumoe minevik siirati, tud-vorm siiratud.

2009-09-09
Sõna panema tud-vorm on pandud, mite „pantud“.

2009-06-11
Verbi autentima tud-vorm on autenditud.

2009-05-01
Kuidas öelda lühemalt Skype'i tarkvara kasutama? – Soovitame mugandit skaipima (pöördub skaipima : skaipida : skaibin : skaipisin : skaipinud : skaibitakse : skaibitud).

2009-05-01
Mis vormid on nimetet, huvitet, kirjutet jts? – Need on tud-kesksõna rööpvormid (nimetet 'nimetatud', huvitet 'huvitatud', kirjutet 'kirjutatud').
tet-vormid ei kuulu neutraalsesse kirjakeelde, neid võib kasutada mõnel puhul stiili ilmestamiseks.

2009-03-18
Tarkvara on alla laaditud (mitte „alla laetud“).

2009-01-04
Kas „lõpevad“ või „lõppevad“? – Kui see on lauses öeldis, võib kirjutada nii ühe kui ka kahe p-ga, nt Filmivõtted lõpevad ~ lõppevad juulis. Kui see on täiend, on võimalik ainult kahe p-ga, nt Lõppevad tunnid jäävad kõigile kauaks meelde.

2008-12-14
Kas üles ütelda kirjutada kokku või lahku? – Lahku. (Võib kirjutada ka üles öelda.)

2008-12-09
Verbi naasma umbisikulise tegumoe minevik on naasti, mitte „naaseti“.

2008-11-04
Sõna kõlbama da-tegevusnimi on kõlvata.

2008-10-26
Õige on pooljoostes, mitte „pooljookstes“.

2008-09-15
Verbi kaema v-kesksõna on kaev.

2008-08-24
Verb teistma tähendab 'jõustunud kohtuotsust uuesti läbi vaatama'. Teonimi on teistmine, mitte „teistimine“.
Lihtminevikus on teistis, umbisikulise tegumoe olevikus on teistetakse.

2008-08-20
Kas „eestlaetav pesumasin“ või „eestlaaditav pesumasin“? – ÕSi järgi on eest täidetav ~ eesttäidetav pesumasin.

2008-01-01
Kuidas pöörata tegusõna laadima? – Pööramine oleneb tegevuse tulemusest. Vt põhjalikumalt aadressil http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=191.

2007-12-06
Ühend taotletav toetus on õige (mitte „taodeldav“).

2007-10-06
Kuidas pöörata verbi naasma lihtminevikus? – Ma naasin, sa naasid, ta naasis, me naasime, te naasite, nad naasid. Väärad vormid on „naasesin“, „naasesid“, „naases“, „naasesime“, „naasesite“.
Tegusõna des-vorm on naastes, mitte „naasedes“.

2007-05-04
Koorem on laaditud (mitte „laetud“).

2007-04-13
Sõna olema umbisikulise tegumoe olevik on ollakse, nt töötajaga ollakse (mitte „oldakse“) rahul.

2007-01-11
Verbi vaidlema nud-kesksõna on vaielnud (mitte „vaidlenud“).

2006-11-28
Sõna seiskama da-tegevusnimi on seisata.

2006-11-21
Verbi veenma nud-kesksõna on veennud, aga tud-kesksõna veendud.

2006-09-14
Verbi laskma nud-kesksõna on lasknud (mitte „lasnud“).

2006-09-07
Verbi tüütama da-vorm on tüüdata, mitte „tüütada“.

2006-05-08
Kas sule uks või sulge uks? – Mõlemad on õiged.

2006-05-01
Kuidas pöördub sõna pärgama lihtminevikus? – Õige on ma pärgasin, sa pärgasid, ta pärgas, me pärgasime, te pärgasite, nad pärgasid.

2006-02-22
Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on loetletud töötajaid (mitte „loetletuid töötajaid“).

2006-02-21
Vorm saatke on t-ga (tuleb verbist saatma), mitte „saadke“.

2006-01-27
Verbi pesema nud-kesksõna on pesnud, mitte „pesenud“.

2005-11-01
Tegusõna naasma da-vorm on naasta, mitte „naaseda“.

2005-10-10
Kas verbi mõtlema da-vorm on mõtelda või mõelda? – Mõlemad on õiged.

2005-09-20
Õige on kirjutada töödeldavus, mitte „töödeldatavus“ ega „töötletavus“.

2005-09-15
Sõna andma vorm andke on d-ga.

2005-09-13
Verbi tüütama nud-kesksõna on tüüdanud.

2005-09-05
Verbivormidel andnud ja kandnud on keskel d. Verbivormid „annud“, „kannud“ pole kirjakeelsed.

2005-09-01
Kas hukub või hukkub? – Mõlemad on õiged.
Sinuta hukub ~ hukkub terve maailm.

2005-05-02
Verbi poodlema da-vorm on poodelda.

2005-04-27
Kirjutage juustesse jäetav šampoon (mitte „jäätav“).

2005-04-26
Verbi looma vormid on luuakse ja ei looda.
Verbi tooma vormid on tuuakse ja ei tooda.
Verbi sööma vormid on süüakse ja ei sööda.

2005-03-24
Akut ja püssi laen, vagunit laadin (verb laadima).

2005-03-10
Kuidas on sõna lõppema tingivas kõneviisis? Kas lõpeks või lõppeks? – Mõlemad vormid on õiged.

2004-12-17
Arvuti puhul kasutatakse käsku „Laadi alla!“ (tegevuse tulemuseks on laadung, mitte laetud olek).

2004-11-24
Helistaja kõhkles verbi sattuma vormide moodustamisel. Kas õige on (sina) sattud või satud? – Mõlemad on õiged.

2004-10-19
Verbi rappuma võib pöörata kaheti. Õige on kirjutada nii (nemad) rappuvad kui ka rapuvad.

2004-10-11
Kas vandemehed oleks või vandemehed oleksid? – Mõlemad on õiged: tingivas kõneviisis võib kasutada ka pöördelõputa vorme.

2004-10-11
Verbi julgema umbisikulise tegumoe oleviku vorm on julgetakse („juletakse“ on argikeelne).

2004-09-24
Õige on kirjutada on lõppenud (mitte „on lõpenud“).

2004-09-20
Verbi laskma lihtminevik on kahesugune, nt ta laskis ja lasi.

2004-09-20
Kuidas on tegusõna jätma tud-vorm? – See on jäetud (mitte „jäätud“).

2004-09-09
Õige on töötatakse (mitte „töödatakse“).

2004-09-09
Sõna värbama nud-kesksõna on värvanud (mitte „värbanud“).

2004-09-07
Kuidas pöörata sõna sattuma? Kas nad sattuvad või satuvad? – Seda võib pöörata kahte moodi (kas sõna muutuma või õppima järgi). Mõlemad on võrdselt õiged.

2004-06-21
Meditsiinitermini stent ainsuse omastav on stendi, ainsuse osastav stenti.
Verbi stentima ainsuse 1. pööre on stendin.

2004-05-19
Verbi oigama nud-vorm on oianud (mitte „oiganud“).
Verbi muigama nud-vorm on muianud (mitte „muiganud“).

2004-05-11
Verbi sulgema umbisikulises tegumoes on õiged mõlemad vormid: nii suletakse kui ka sulgetakse.

2004-04-23
Verbi töötama tüvi vormimoodustuses ei muutu, nt „töödata“ asemel on õige töötada.

2004-04-23
Õige on töötanud (mitte „töödanud“).

2004-04-22
Verbi võidma oleviku ainsuse 1. pöörde vorm on võian (teistes pööretes võiad, võiab, võiame, võiate, võiavad).

2004-04-01
Õige vorm on ära puutu (mitte „ära puudu“).

2004-03-29
Mõisad pidi võõrandatama.
Vorm pidi on lauses õige (mitte „pidid“).

2004-03-23
Sõna püüdma lihtminevikus on d: püüdsin.

2004-03-10
Sõna lõppema eitavas kõnes on õiged mõlemad vormid: ei lõpe ja ei lõppe.

2004-02-25
Sõna lõppema võib pöörata kaheti. Õiged vormid on mõlemad: nii lõpeb kui ka lõppeb.

2004-02-02
Sõna tekkima puhul on õige kirjutada nii (need) tekivad kui ka tekkivad.

2004-01-26
Verbi taotlema vormide moodustamisel tüvi ei muutu: taotleda, taotlegu, taotlenud, taotletakse, taotleti, taotletud, taotletav. (Vormid „taodelda“, „taodelgu“, „taodelnud“, „taodeldakse“, „taodeldi“, „taodeldud“ ja „taodeldav“ on väärad.)

2004-01-13
Sõna küündima pöördub kaheti, nt oleviku ainsuse 3. pööre on küündib ja küünib.

2003-12-17
Verbi puistama käskiva kõneviisi vorm „puistage“ ei ole õige, peab olema puistake.

2003-12-10
Sõna kogemata on ühe t-ga.

2003-11-28
Kas rapub või rappub, kas rapuvad või rappuvad? – Mõlemad on õiged. Need rööpvormid on lubatud alates 1981. aastast.

2003-11-28
Kas sõna ütlema da-tegevusnimi on ütelda või öelda? – Mõlemad on õiged.

2003-11-12
Sõna hakkama nud-vorm on hakanud (mitte „hakkanud“).

2003-10-06
Kirjutage allalaaditud dokument või alla laaditud dokument (mitte „allalaetud dokument“).

2003-08-25
Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on murtud plaate (mitte „murtuid plaate“).

2003-04-21
Sõna tegelema vormid: õiged on tegelda ja tegeleda, tegelgu ja tegelegu, tegelnud ja tegelenud, tegeldakse ja tegeletakse, tegeldi ja tegeleti, tegeldud ja tegeletud.

2003-04-07
Kas „ollakse harjunud“ või „ollakse harjutud“? – Esimene: ollakse harjunud.

2003-03-19
Sõna pürgima pöördub kahte moodi: ainsuse 1. pööre on nii pürgin kui ka pürin.

2003-03-19
Verbi käskima oleviku ainsuse 3. pööre on käsib, mitte „käseb“.

2003-03-17
Verbi keerlema da-vorm on keerelda, nud-vorm on keerelnud.

2003-03-03
Verbi veenma oleviku ainsuse 3. pööre on veenab.

2002-11-14
Sõna kahjustamata on ühe t-ga (mata-vorm).

2002-09-18
Võib kirjutada nii ei tekki kui ka ei teki.

2002-03-27
Verbi tekkima oleviku ainsuse 3. pööre võib olla nii tekib kui ka tekkib, mõlemat moodi on õige.

2001-10-22
Õige on kirjutada puhkuselt naasvate inimeste (mitte „naasevate“).

2001-10-16
Verbi müüma umbisikulise tegumoe eitav vorm on kirjakeeles ei müüda (mitte „ei müüa“).

2001-05-21
Kuidas pöörata sõna jooksma? – Õiged vormid on jooksma, joosta, jooksen, joosti, joostakse, joostud, jooksnud, jookse, jooksku, jookske.
Kui tunnuses on täht t, siis tüves k-d ei ole.

2001-02-07
Tegusõna taatlema tud-vorm on taadeldud (mitte „taadeldatud“).

2000-11-21
Sõna katma tud-vorm on kaetud, mitte „katetud“.

2000-09-18
Mis vorm on hoieldes? – See on verbi hoidlema des-vorm. Verb hoidlema on luulekeele sõna, mis tähendab 'alles hoidma, kaitsma'.

2000-05-10
Verbi käitlema umbisikulise tegumoe olevikus on õige vorm käideldakse, mitte „käitletakse“.

2000-04-19
Sõna pakkuma da-vorm on pakkuda. Kindla kõneviisi oleviku vormid on pakun ja pakume (mitte „pakkun“, „pakkume“).

1999-12-14
Õige on oleme oodanud, mitte „oleme ootanud“.

1999-11-10
Sõna kiirgama da-tegevusnimi on kiirata (mitte „kiirgata“).

1999-06-02
Õige on kirjutada hoolimata, mitte „hoolimatta“.

1999-03-15
Verbi sattuma vormid sattub ja satub on mõlemad normikohased.

1999-03-01
Sõna pole 'ei ole' sobib kirjakeeles kasutada.

1999-02-05
Verbi minema umbisikulise tegumoe eitava kõne vorm on ei minda (mitte „ei minna“, mis on murdepärasus).

1998-12-08
Kas tegusõna töötama vorm on „töödates“? – Ei, õige on töötades.

1998-11-17
Sõna taotlema des-vorm on taotledes (mitte „taodeldes“).

1998-10-30
Kuidas on verbi saastama da-tegevusnimi? – Lubatud on kaks vormi, nii saastada kui ka saastata.

1997-12-08
Sõna süttima oleviku ainsuse 3. pööre on sütib ~ süttib, mõlemad on õiged.

1997-06-04
Võib kirjutada nii Leping lõpeb kui ka Leping lõppeb. Mõlemat moodi on õige.

1997-01-28
Verbi puistama da-tegevusnimi on puistata (mitte „puistada“).

1996-10-29
Kirjakeeles on õige mina käsin, mitte „käsen“.

1996-04-17
Verbi töötlema tud-kesksõna on töödeldud (mitte „töötletud“).

1996-04-01
Kuidas pöörata sõna lõppema lihtminevikus? – Kirjutage nt koosolek lõppes (mitte „lõpes“).

1995-11-03
Verbi tegema umbisikulise tegumoe eitav vorm on kirjakeeles ei tehta (mitte „ei teha“, mis on murdepärasus).

1995-03-24
Tegusõna kõnelema da-tegevusnimi on nii kõneleda kui ka kõnelda.

1995-01-25
Verbi sulgema kindla kõneviisi olevikus võib kirjutada nii (mina) sulen kui ka sulgen.

1992-06-03
Tegusõna süüvima vorm on süüvib, mitte „süübib“.