Keelenõuvakk

VORMIÕPETUS
eesti omasõnade käänamine



2020-02-24
Sõna vaagen olgu liua tähenduses või anatoomiatermin käändub vaagen : vaagna : vaagnat (mitte vaagent).

2019-01-22
Õige on kirjutada kellekski („kellegiks“ on argikeel).

2018-12-18
Sõna muld käändub: muld : mulla : mulda, mitmuses: mullad : muldade : muldasid ehk muldi.

2018-11-05
Kaheosalisi ametinimetusi on nüüd võimalik kahte moodi käänata: raamatupidajat-arhivaari või raamatupidaja-arhivaari. Loe lisaks: http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES- keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf

2018-10-23
Lühike mitmuse osastav sõnast mõõn on mõõnu.

2018-09-10
Sõna susi käändub: soe, sutt; sute, susi.

2018-06-14
Kas sõna mahl on mitmuse osastavas mahlasid või mahlu? – Mõlemad vormid on õiged.

2018-06-04
Sõna eestimaine ainsuse osastav on eestimaist (mitte „eestimaiset“).

2017-01-01
Kuidas käänata sõna varb? – See on astmevahelduslik sõna (b vaheldub v-ga) ja seda käänatakse nagu sõna leib: ainsuse omastav on varva (vrd leiva), osastav varba (vrd leiba), mitmuse nimetav on varvad (vrd leivad), omastav varbade (vrd leibade), osastav varbasid ~ varbu (vrd leibasid ~ leibu).

2017-01-01
Sõna rukis omastav on rukki, osastav rukist, seestütlev rukkist. Seega on õige kirjutada rukkikrõpsud (mitte „rukisekrõpsud“) ja rukkist valmistatud leib ~ rukkileib (mitte „rukisest valmistatud“).

2016-08-22
Kalanimetus on mudil, mitmuse nimetav on mudilad (mitte „mudilid“).

2016-06-08
Kuidas käänata sõna mitmik? – Seda käänatakse nagu sõna õnnelik: omastav mitmiku, osastav mitmikku. Mitmuse omastav on mitmike, nt mitmike kokkutulek (mitte „mitmikute kokkutulek“).

2015-10-23
Kas sõna soemüür omastav on „soemüüri“ või „soojamüüri“? – Omastav on soemüüri.

2015-04-24
Kas sõnapaar harv kord on i-mitmuse alalütlevas „harvail korril“ või „harvil korril“? – Korrektne i-mitmus on harvul korril, sama kääne de-mitmuses on harvadel kordadel.

2015-04-09
Sõna otsus mitmuse osastav on otsuseid (mitte „otsusi“).

2015-01-01
Kas korrektne nimetus on „lambsalat“ (inglise lamb’s lettuce)? – Botaanikas on see põldkännak (omastav põldkännaku), kaubanduses-kokanduses on kasutusel ka lambasalat.

2014-02-25
Kas „Teie tagasisided olid huvitavad“ või „Teie tagasisidemed olid huvitavad“? – Teie tagasiside oli huvitav.
Sõna tagasiside omastav on tagasiside (mitte „tagasisideme“). Mitmuses seda sõna ei kasutata.

2014-02-21
Sõna meede mitmuse omastav on meetmete (mitte „meedete“).

2014-01-04
Kuidas on sportlik püha ainsuse osastavas ja mitmuse osastavas? – Ainsuse osastavas on sportlikku püha ja mitmuse osastavas sportlikke pühi.

2013-09-30
Kirjutage õnne uude aastasse (mitte „uute“).

2012-11-20
Omadussõna jäine osastav on jäist (mitte „jäiset“).

2012-09-10
Sõna miski osastav on midagi ja miskit. Viimane vorm pole argikeelne.

2012-08-22
Liitsõna punarind omastav on punarinna (mitte „punarinnu“).

2012-02-22
Sõma leem ainsuse osastav leent.

2011-12-23
Kuidas on endine ja praegune mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kahte moodi: endisi ja praegusi ~ endiseid ja praeguseid.

2011-12-09
Sõnapaar ohtlik hüpe on mitmuse osastavas ohtlikke hüppeid (mitte „ohtlike“).

2011-11-01
Järgarvsõna seitsmemiljardes omastav kääne on seitsmemiljardenda.

2011-09-08
Kas õige on neiudele või neidudele? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis neiudele, aga kui nimetav on neid, siis neidudele.

2011-08-31
Kas „Helistage tehnilisse toesse“ või „tehnilisse tukke“? – Kirjutage tehnilisele toele või tehnilise toe numbrile ~ numbril.

2011-08-20
Kas kõigis tubades või kõikides tubades? – Mõlemad vormid on õiged.

2011-08-15
Sõna kliimahoole ainsuse omastav on kliimahoolde.

2011-06-06
Sõna õppejõud mitmuse osastava vormid on õppejõudusid ja õppejõude.

2011-06-05
Sõna hong on 'suur vana mänd', selle ainsuse omastav on honga ning mitmuse osastav hongi ja hongasid.

2011-06-05
Kas „Head reisi“ või „Head reisu“? – Kirjakeelne on i-ga „Head reisi“.

2011-05-05
Sõna talv mitmuse osastav on talvesid ehk talvi (mitte „talveid“ või „talvesi“).

2011-05-01
Sõna suur keskvõrre on suurem. Kuidas on keskvõrde mitmuse omastav? – See vorm on suuremate, mitte „suurtemate“ (mitmuse tunnust ei topeldata).

2011-05-01
Kuidas käänata sõna küttepind 'kütmiseks mõeldud pilbas'? Kas õige on „küttepindade müük“? – Sõna küttepind ainsuse omastav on küttepinnu, osastav küttepindu, mitmuse omastav küttepindude. Seega kirjutage küttepindude müük.

2011-04-02
Omadussõna sügisene ainsuse osastav on sügisest, mitmuse omastav sügiseste ja osastav sügisesi.

2011-03-28
Sõna poolsajand omastav on poolsajandi (mitte „poolesajandi“).

2011-03-23
Sõna vürtsköömen ainsuse osastav on vürtsköömnet ja mitmuse osastav vürtsköömneid.

2011-03-15
Kas küsida endalt või eneselt? – Mõlemad on õiged.

2011-01-19
Sõna rahapaja 'mündikoda, (metall)rahavabrik' omastav on rahapaja.

2011-01-10
Sõna vürtsköömen omastav on vürtsköömne ja osastav vürtsköömnet.

2011-01-02
Sõna koeratõug ainsuse omastav on koeratõu ja osastav koeratõugu, mitmuse omastav on koeratõugude.

2011-01-02
Meditsiinitermin on kõrgvererõhktõbi (mitte „kõrgvererõhutõbi“), omastav kääne on kõrgvererõhktõve.

2010-12-19
Taimede liiginimetustes on omadussõnaline täiend vastava taime perekonnanimetust tähistavast põhisõnast harilikult lahku. Õige on kirjutada hapu oblikas (omastavas hapu oblika, osastavas haput oblikat).

2010-12-19
Sõna ümbrik võib käänata kahte moodi:
1) ainsuse osastavas ümbrikku, mitmuse omastavas ümbrike, osastavas ümbrikke (nagu õnnelik);
2) ainsuse osastavas ümbrikut, mitmuse omastavas ümbrikute, osastavas ümbrikuid (nagu õpik).

2010-12-05
Kas osastavas käändes on õige „(segame) taigent“? – Ei, kirjutage segame tainast.

2010-11-23
Sõna arusaam mitmuse osastava käände vormid on arusaamu ehk arusaamasid (mitte „arusaami“).

2010-10-03
Sõna kartul mitmuse osastav on kartuleid, mitte „kartulaid“.

2010-10-03
Paarissõnas lasteaed-algkool, kus sidekriips asendab sõna ja, tuli varasema reegli järgi käänata mõlemat poolt, nt omastav lasteaia-algkooli, osastav lasteaeda-algkooli, seesütlev lasteaias-algkoolis, seestütlev lasteaiast-algkoolist, alaleütlev lasteaiale-algkoolile. Neljas viimases käändes jäi esimene sõna omastavasse, seega oli rajav lasteaia-algkoolini, olev lasteaia-algkoolina, ilmaütlev lasteaia-algkoolita, kaasaütlev lasteaia-algkooliga.
Alates 2016. aastast on võimalik rööpselt käänata nii, et esimene sõna jääb käänamata: omastav lasteaed-algkooli, osastav lasteaed-algkooli, seesütlev lasteaed-algkoolis, seestütlev lasteaed-algkoolist, alaleütlev lasteaed-algkoolile, rajav lasteaed-algkoolini, olev lasteaed-algkoolina, ilmaütlev lasteaed-algkoolita, kaasaütlev lasteaed-algkooliga.

2010-09-27
Sõna teinepool 'abikaasa' alalütlev kääne on teiselpoolel.

2010-09-27
Sõnapaari vale mees mitmuse alaleütlev on valedele meestele, mitte „vale meestele“.

2010-08-19
Sõna soe mitmuse osastava vormid on sooje ja soojasid.

2010-08-08
Tööriist on kõblas, mitte „kõbla“. Ainsuse omastav on kõpla, osastav kõblast, mitmuse omastav on kõblaste, osastav kõplaid.

2010-06-15
Sõna kipper omastav on kipri.

2010-06-06
Sõna korraldus mitmuse osastav on korraldusi.

2010-05-31
Sõna tüvi ainsuse sisseütlev on tüvve ~ tüvesse.

2010-05-23
Eesti keeles on uus aasta (lahku) ja uusaasta (kokku). Mis on nende erinevus? –
Esimesel puhul, mis tähendab 'pärast seda aastat algav aasta', käänatakse mõlemat sõna, nt uue aasta, uut aastat, uuel aastal, uueks aastaks. Neljas viimases käändes jääb omadussõna omastavasse, seega uue aastani, uue aastana, uue aastata, uue aastaga.
Liitsõnas uusaasta '1. jaanuar' käänatakse ainult põhisõna, nt uusaastat, uusaastal, uusaastaks, uusaastani.

2010-05-16
Õlga kaitsev vahend on õlakaitse, omastavas õlakaitsme, osastavas õlakaitset.

2010-04-25
Sõna tulevane mitmuse osastav on tulevasi (vrd oluline : olulisi).

2010-04-25
Sõna vali omastav on valju (II vältes) ja osastav valju (III vältes), nt valju häält, mitte „valjut häält“.

2010-04-25
Kas mitmuse omastav on „peigude“ või „peiude“? – Sõna peig ainsuse omastav on peiu ja osastav peigu, mitmuse omastav peigude ning osastav peigusid ja peige. Sõna peiu ainsuse omastav on peiu ja osastav peiut, mitmuse omastav peiude ja osastav peiusid. Nii peig kui ka peiu tähendavad 'peigmees'.

2010-04-25
Millega loetakse e-raamatuid? – See on e-luger (omastavas e-lugeri, osastavas e-lugerit).

2010-04-25
Kuidas on sõna naps 'kange alkohol' ainsuse omastavas? – Võib kirjutada nii napsi kui ka napsu.

2010-04-25
Kuidas on puhas nõu ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas? – Ainsuse osastav on puhast nõu ja mitmuse omastav puhaste nõude.

2010-03-09
Sõna pahe ainsuse osastav on pahet.

2010-03-07
Sõna ettevõte ainsuse omastav on ettevõtte (nt ettevõtte juhatus) ja osastav ettevõtet (nt tutvustati ettevõtet).

2010-03-07
Hõrgu maitsega söögiseen enoki on väiketähega ja püstkirjas. Sünonüüm on sametkõrges (omastav sametkõrgese).

2010-03-02
Sõna talgud on harilikult mitmuses. Ainsus on võimalik liitsõna täiendosas (talgupäev, talgutöö).

2010-02-26
Sõnapaari kallis vanaema ainsuse osastav on kallist vanaema, mitte „vanaemat“.

2010-02-24
Sõna lageraie on omastavas lageraie (III vältes) ja osastavas lageraiet. Sama moodi tuleb käänata sõna hooldusraie.

2010-02-24
Sõna tosin 'kaksteist' osastava käände vorm on tosinat.
Sõna tosinas 'kaheteistkümnes' osastava käände vorm on tosinandat.

2010-02-24
Sõna luud (pühkimisvahend) mitmuse osastav on luudasid ehk luudi (väärad on „luudasi“, „luude“, „luudu“).

2010-02-24
Kuidas on sõnade händ, kärss, käsn, pärn, vänt ja ämm lühike mitmuse osastav? – Sõnadel, mille ainsuse tüvevokaal on a (hänna, kärsa, käsna, pärna, vända, ämma) ja esisilbis on vokaal ä, on lühikese mitmuse osastava lõpus i: händi, kärssi, käsni, pärni, vänti ja ämmi. Õiged vormid on ka sid-lõpuga händasid, kärssasid, käsnasid, pärnasid, väntasid ja ämmasid.

2010-02-24
Kuidas on sõna õun mitmuse omastavas? – Võib kirjutada kahte moodi: õunte ja õunade.
Sama moodi on mitmuse omastavas võimalikud vormid aiste ~ aisade, heinte ~ heinade, kaelte ~ kaelade, kaerte ~ kaerade, kaunte ~ kaunade, koerte ~ koerade, naelte ~ naelade, nõelte ~ nõelade, okste ~ oksade, otste ~ otsade, paelte ~ paelade, poiste ~ poisside, pükste ~ pükside, sakste ~ saksade, seinte ~ seinade, sõelte ~ sõelade, vitste ~ vitsade.

2010-02-24
Sõnaühend ränk retk on mitmuse omastavas ränkade retkede ja osastavas ränki retki ~ ränkasid retkesid.

2010-02-16
Kuidas on sõna tundlad ainsuses? – See on tundel, omastavas tundla, osastavas tundlat.

2010-02-14
Sõna kiud ainsuse omastav on kiu ja osastav kiudu, mitmuse nimetav kiud, omastav kiudude ja osastav kiude ehk kiudusid.

2010-02-09
Kas sõna peerg omastav on pirru? – On kaks sünonüümset sõna: peerg, mille omastav on peeru, ja pird, mille omastav on pirru. Mõlemad sõnad tähendavad 'pikk õhuke laast'.

2010-02-04
Kuidas on linnaosa sisseütlevas käändes? – See on linnaosasse ehk linnaossa.

2010-01-17
Sõna sadakond käänamisel muutub ainult liide, tüvi jääb samaks: ainsuse omastav kääne on sadakonna, osastav sadakonda, alalütlev sadakonnal.

2010-01-17
Sõna urge tähendab 'õõs, koobas'. Anatoomias on kasutusel näiteks terminid otsmikuurge, ninakõrvalurge, neeruurge jm.
Sõna urge ainsuse omastav on urke ja osastav urget, mitmuse nimetav on urked, omastav urgete, osastav urkeid.

2010-01-03
Taimenimetuse kaisel omastava käände vorm on kaisla, osastav kaislat.
Taimenimetus kare kaisel on lahku.

2010-01-03
Omadussõna riiklik on ainsuse omastavas riikliku, osastavas riiklikku, seesütlevas riiklikus, mitmuse nimetavas riiklikud, omastavas riiklike, osastavas riiklikke.

2009-12-19
Nimisõna pihus (ainsuse omastav pihuse, osastav pihust) tähendab 'pihustatud aine'.

2009-12-19
Kuidas tõlkida inglise spray? – Olenevalt sisust võib tõlkeks sobida
pihusti (tähendab 'pihustusseadis'),
pihus (omastavas pihuse, osastavas pihust; tähendab 'pihustatud aine'),
pihu,
vahel ka aerosool.
Mugandit „sprei“ me ei soovita, nt „ninasprei“ asemel sobib ninapihus või ninaaerosool.

2009-12-19
Õnnelikke jõule!
Õnnelikku uut aastat!
Sõna õnnelik ainsuse osastav on õnnelikku, mitmuse osastav õnnelikke.

2009-12-17
Sõna muutus mitmuse osastavas on kaks vormi: muutusi ja muutuseid.

2009-12-15
Kuidas on sõna linn mitmuse osastavas? – Õiged vormid on nii linnu kui ka linnasid.

2009-12-14
Sõna oskus mitmuse osastava vormid on oskusi ja oskuseid.

2009-12-05
Sõna jõuluõlu ainsuse omastav on jõuluõlle ja osastav jõuluõlut.

2009-12-05
Sõna kumb ainsuse alalütlev on kummal, mitte „kumbal“.
gi-liitega vorm on kummalgi (mitte „kumbalgi“, „kummagil“).

2009-12-05
Sõna habras ainsuse omastav on hapra ja osastav habrast, mitmuse omastav habraste ja osastav hapraid.

2009-12-05
Kuidas on sõnapaar habras juus mitmuse alaleütlevas käändes? – See vorm on habrastele juustele (mitte „hapratele“).

2009-12-05
Kuidas on sõna õudne ainsuse omastav ja osastav? – Need on õudse ja õudset (väärad on „õudsa“ ja „õudsat“).

2009-11-30
Sõna nahk võib mitmuse osastavas olla nii nahku kui ka nahkasid.

2009-11-21
Sõna mõningane ainsuse omastav on mõningase ja osastav mõningast, mitmuse omastav on mõningaste, osastav mõningasi.
Sõna mõningas ainsuse omastav on mõninga, osastav mõningat, mitmuse omastav mõningate, osastav mõningaid.
Mõlemad sõnad tähendavad 'mõnetine, mõnesugune'.

2009-11-21
Jalanõudel on kontsad, mille osastav on kontsi ja kontsasid.

2009-11-21
Sõna pärl võib käänata kahte moodi:
1) astmevahelduslikult (ainsuse omastav pärli II vältes, osastav pärli III vältes, mitmuse omastav pärlide, osastav pärle ja pärlisid);
2) astmevahelduseta (ainsuse omastav pärli III vältes, osastav pärlit, mitmuse omastav pärlite, osastav pärleid).

2009-11-21
Kuidas on taimenimetuse käokann omastav? – See on käokanni.

2009-11-21
Rajatis vee paisust läbijuhtimiseks on veelase (omastavas veelaskme, osastavas veelaset).

2009-11-21
Sõna nöörlood omastav on nöörloodi.

2009-11-21
Lind pasknäär on omastavas pasknääri.

2009-11-21
Taimenimetus ussilakk on omastavas ussilaku või ussilaka.

2009-11-21
Sõna üleviik omastava käände vorm on üleviigu.

2009-11-21
Ekseemi argikeelne nimetus on sammaspool. Kuidas on selle sõna omastav ja osastav kääne? – Omastav on sammaspoole, osastav sammaspoolt.

2009-11-21
Euroopa piisoni sünonüüm on pürg (omastav pürja, osastav pürga).

2009-11-21
Veetaim lemmel on omastavas lemle, osastavas lemmelt, mitmuse omastavas lemmelde, osastavas lemleid.

2009-11-21
Kitsas astang muldkehal; alusmüüri väljaulatuv osa on ehitusterminina linne (omastavas linde, osastavas linnet).

2009-11-21
Sõna nadu (omastavas nao, osastavas nadu) tähendab 'meheõde'.

2009-11-21
Sõna nääl (omastavas näälu II vältes, osastavas näälu III vältes) tähendab 'naisevend'.

2009-11-21
Kuidas käänata taimenimetust pune? – Seniste ÕSide järgi on seda käänatud nagu sõna ase: omastavas puneme (vrd aseme), osastavas punet (vrd aset). Botaanika terminoloogia komisjoni 19. novembri 2009. a otsuse järgi võib kirjakeeles seda nimetust käänata rööpselt sõna kõne eeskujul: omastavas pune (vrd kõne), osastavas punet (vrd kõnet). Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=158.

2009-11-21
Sõna lääts mitmuse nimetav on läätsed, omastav läätsede, osastav läätsi ~ läätsesid.

2009-11-21
Botaanika termin lise (lisaosa, nt seemnel) on omastavas liseme, osastavas liset.

2009-11-21
Nimisõna ettevõtlikkus käändevormides on kaks k-d: omastav ettevõtlikkuse, osastav ettevõtlikkust, seesütlev ettevõtlikkuses, ilmaütlev ettevõtlikkuseta.

Omadussõna ettevõtlik on ainsuse omastavas ettevõtliku, osastavas ettevõtlikku, seesütlevas ettevõtlikus, mitmuse nimetavas ettevõtlikud, omastavas ettevõtlike, osastavas ettevõtlikke.

2009-11-21
Sõnapaar kaunid kunstid on mitmuse omastavas kauniste ~ kaunite kunstide (mitte „kaunide“).

2009-11-21
Sõna nakk (omastav naki, osastav nakki) on 'koonilise peaga nael'.

2009-11-07
Mitmuse omastavas käändes võib kasutada nii vormi kõikide kui ka kõigi, mõlemad on õiged: kõikide inimeste ~ kõigi inimeste.

2009-11-07
Kuidas käänata ametinimetust „direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal“? – Selle asemel kasutage lühemat sõna õppealajuhataja, veel parem on ilma ala-osata õppejuhataja.

2009-11-07
Inglise red mullet on punane meriärn (omastavas punase meriärni).

2009-11-07
Sõna oluline õige mitmuse osastava vorm on olulisi, mitte „oluliseid“.

2009-11-07
Liitsõna pangakaart käändub sama moodi nagu kaart, seega (see) pangakaart : (selle) pangakaardi : (seda) pangakaarti; (need) pangakaardid : (nende) pangakaartide : (neid) pangakaarte = pangakaartisid.
Ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad ainsuse omastavast pangakaardi, seega näiteks (sellest) pangakaardist : (sellele) pangakaardile : (selle) pangakaardiga.
Mitmuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad mitmuse omastavast pangakaartide, seega näiteks (nendest) pangakaartidest : (nendele) pangakaartidele : (nende) pangakaartidega.
Sama moodi tuleb käänata ka näiteks sõnu jõulukaart, kinkekaart ja visiitkaart.

2009-11-07
Sõna puudus on mitmuse osastavas puudusi ja puuduseid.
Sõna puhkus on mitmuse osastavas puhkusi ja puhkuseid.

2009-11-07
Kuidas on sekretär-asjaajaja omastavas käändes? – Käänduvad mõlemad sõnad, nt võttis tööle uue sekretäri-asjaajaja. Vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=43.

2009-11-07
Sõna ruumala ainsuse osastav on ruumala (mitte „ruumalat“).

2009-10-24
Sõna mesi mitmuse omastav on mete ja mitmuse osastav mesi (vrd käsi, mitm om käte, mitm os käsi).

2009-10-24
Paarissõnas saatja-vastuvõtja käänduvad mõlemad pooled, nt saatjat-vastuvõtjat, saatjale-vastuvõtjale.

2009-10-24
Sõna pealik võib käänata kahte moodi:
1) ainsuse osastav pealikut, mitmuse omastav pealikute, mitmuse osastav pealikuid (nagu sõna õpik),
2) ainsuse osastav pealikku, mitmuse omastav pealike, mitmuse osastav pealikke (nagu sõna õnnelik).

2009-10-24
Mis on sõna siivutu vastand? – See on siivas, aga ka siivus.
Sõna siivas omastav on siivsa ning osastav siivsat ja siivast. Sõna siivus omastav on siivsa ja osastav siivsat.
Sõna siivus võib ÕSi järgi hääldada nii II kui ka III vältes.

2009-10-24
Mitmuse nimetav kääne on kublad. Kuidas on ainsuse kolm esimest käänet ning mitmuse omastav ja osastav? – Ainsuse nimetav on kubel, omastav kubla ja osastav kupla, mitmuse omastav kuplade ning osastav kupli ja kuplasid.

2009-10-02
Kas sisseütlevas käändes on õige haigusse või haigusesse? – Mõlemad on õiged.

2009-09-24
Sõna infoturve omastava käände vorm on infoturbe.

2009-09-23
Sõna rihm võib mitmuse osastavas olla nii rihmu kui ka rihmasid.

2009-09-23
Sõna saag võib mitmuse osastavas olla nii saage kui ka saagisid.

2009-09-12
Kuidas on turd mees mitmuse nimetavas? – Õige vorm on turrad mehed.

2009-09-12
Inglise snowtube on lumerõngas, korp (omastavas korbi). Me ei soovita sõna „lumetuub“.

2009-09-10
Sõna süstal mitmuse omastav on süstalde (nagu küünal : küünalde).

2009-08-21
Sõna küünal mitmuse omastava käände vorm on küünalde (mitte „küünlate“).

2009-08-20
Kuidas on sõna kooskõla ainsuse sisseütlevas käändes? – Kooskõlasse ehk kooskõlla.

2009-08-20
Sõna kere osastava käände vorm on keret.
Sõna luukere osastava käände vorm on luukeret.

2009-08-20
Mis on sele? – See on 'illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms'. Sõna on loodud Tallinna tehnikaülikoolis septembris 1994 tagasituletuse teel (vrd seletama).
Sõna sele ainsuse osastava vorm on selet.

2009-08-17
Õige on kirjutada must sõstar, ainsuse omastavas musta sõstra, mitmuse nimetavas mustad sõstrad (mitte „mustsõstrad“), omastavas mustade sõstarde (mitte „mustsõstarde“) ja osastavas musti sõstraid (mitte „mustsõstraid“).
Ainsuse nimetavas on punane sõstar, omastavas punase sõstra, mitmuse osastavas punaseid sõstraid.

2009-06-18
Sõna hüljes mitmuse omastav on hüljeste, mitte „hülgete“.

2009-05-27
Sõna hõrk mitmuse osastava vormid on hõrkusid ja hõrke.

2009-05-25
Mitmuse nimetav on jäätmed, ainsuse nimetav on jääde.

2009-05-25
Sõna laev mitmuse osastava vormid on laevasid ja laevu.

2009-05-20
Kuidas on paarisliitsõna lasteaed-põhikool ainsuse osastava käände vorm? – Mõlemad liitsõnad käänduvad: lasteaeda-põhikooli.

2009-05-13
Kuidas on sõna üksus mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: üksusi ja üksuseid.

2009-05-04
Sõna riskialdis mitmuse osastav on riskialteid, mitte „riskialte“.

2009-05-01
Kuidas on sõnad haisev, kaitsev ja õitsev omastavas käändes? – Võib kirjutada nii haisva kui ka haiseva, nii kaitsva kui ka kaitseva, nii õitsva kui ka õitseva.

2009-05-01
Kuidas on sõna loetelu sisseütlevas käändes? – Õigeid vorme on kaks: loetellu ja loetelusse.

2009-05-01
Kuidas on sõnade pikk, silm (omastavas silma) ja king lühike mitmuse osastav? – Need vormid on pikki, silmi ja kingi.

2009-05-01
Kuidas käändub sõna sotšnik (kohupiimasai)? – ÕSi järgi võib seda käänata kahte moodi:
1) omastav sotšniku, osastav sotšnikut;
2) omastav sotšniku, osastav sotšnikku.
Sõna sotšnik sünonüüm on vaarak (omastav vaaraku, osastav vaarakut).

2009-05-01
Mis on vaatmik? – See on 'ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna'. Sõna käändub nagu õnnelik: (selle) vaatmiku, (seda) vaatmikku, (need) vaatmikud, (nende) vaatmike, (neid) vaatmikke.
Sõna on loonud keeleteadlane Peep Nemvalts 2001. aastal.

2009-05-01
Kuidas on sõnad klaasnõu ja keedunõu ainsuse osastavas käändes? – Ilma d-lõputa: klaasnõu, keedunõu. Ka sõna vandenõu ainsuse osastav on vandenõu.

2009-05-01
Nimisõna suutlikkus käändevormides on kaks k-d: omastavas suutlikkuse, osastavas suutlikkust, seesütlev suutlikkuses, ilmaütlev suutlikkuseta.

Omadussõna suutlik on ainsuse omastavas suutliku, osastavas suutlikku, seesütlevas suutlikus, mitmuse nimetavas suutlikud, omastavas suutlike, osastavas suutlikke.

2009-04-30
Kuidas on sõna algus mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: algusi ja alguseid.

2009-04-22
Sõna põlvekaitse omastava käände vorm on põlvekaitsme.

2009-04-17
Mitmuse omastava vorm on vaklade, kuidas on ainsuse nimetav? – Vagel.

2009-03-19
Sõna vangla ainsuse sisseütlev on vanglasse (mitte „vangla“).

2009-03-19
Sõna lugu mitmuse osastav on lugusid (mitte „lugusi“).

2009-03-17
Kas vorm „millegiks“ on õige? – Õige on millekski. Rõhuliide on pärast käändelõppu.

2009-03-04
Kuidas on sõna pettus mitmuse osastavas? – Õigeid vorme on kaks: pettusi ja pettuseid.

2009-01-04
Kuidas on sõna lugu ainsuse sisseütlevas? – Võimalikud vormid on lukku ja loosse, nt ajalukku ja ajaloosse, haiguslukku ja haigusloosse.

2009-01-04
Kuidas käänata sõnu kärss, pulss, seanss, valss ja impulss? – Need on nõrgeneva astmevaheldusega sõnad: ainsuse omastav on kärsa, pulsi, seansi, valsi ja impulsi, osastav kärssa, pulssi, seanssi, valssi ja impulssi, mitmuse omastav kärssade, pulsside, seansside, valsside ja impulsside.

2009-01-04
Välp on tehnikasõna ja tähendab 'korraline ajavahemik'. Omastav kääne on välba, osastav välpa.

2009-01-04
Kuidas käänata taimenimetust ruse? – Omastavas käändes on ruskme, osastavas ruset.

2009-01-04
Kas sõna uus ainsuse sisseütlev on „uute“? – Ei, kas uude (nt Lähen uude poodi) või ka uuesse.

2009-01-04
Kuidas on sõna ruum mitmuse seesütlevas käändes? Kas see on „ruumeis“? – Ei, õiged vormid on ruumides ja ruumes.

2008-12-14
Sõna igakuine ainsuse osastava käände vorm on igakuist (mitte „igakuiset“),
mitmuse omastav on igakuiste (mitte „igakuisete“).

2008-11-30
Mis vorm on rööpme? – See on sõna rööbe omastav kääne. Rööbe tähendab 'rööpapaar; autonduses: jooksulaius, sama telje rataste vahe'.

2008-11-27
Kuidas on sõna mõõteriist mitmuse osastavas? – Õiged vormid on mõõteriistu ja mõõteriistasid.

2008-11-23
Kas sõna hea mitmuse osastav on ainult „häid“ või sobib ka „heasid“? – Korrektne on häid.

2008-11-12
Sõna aedruut (rohttaim) omastav kääne on aedruudi.

2008-11-12
Õige on jõi mõru kakaod (mitte „mõrudat kakaod“).

2008-11-12
Sõna igaüks ainsuse alaleütleva vorme on kaks: igaühele ja igaleühele.

2008-11-09
Kuidas on sõna klienditugi sisseütlev kääne? Kas on võimalik vorm klienditukke? – Jah, see on lühike sisseütlev, pikem vorm on klienditoesse (vrd sõna jõgi, mille sisseütleva käände vormid on jõkke ja jõesse).
Lauses Helistage klienditukke on lühivorm tukke paljudele ilmselt harjumatu. Selle asemel võib kasutada alaleütlevat käänet (Helistage klienditoele) või öelda pikemalt (Helistage klienditoe telefonile ~ telefonil).

2008-11-04
Kuidas käänata sõna „pärmitaigen“? – Parem on pärmitainas, omastavas pärmitaina, osastavas pärmitainast.

2008-10-29
Sõna ilm võib mitmuse osastavas olla nii ilmu kui ka ilmasid.

2008-10-27
Sõna piirmäär mitmuse osastava käände vormid on piirmäärasid ja piirmääri, mõlemad on õiged.

2008-10-26
Õige on käänata tarvas : tarva : tarvast.
Õige on Rakvere Tarva mängija, mitte „Rakvere Tarvase mängija“.

2008-09-25
Sõnapaar sügisesed kliendipäevad on alaleütlevas sügisestele kliendipäevadele (mitte „sügistele“).

2008-09-15
Sõna õhuturve omastav on õhuturbe ja osastav õhuturvet.

2008-09-15
Kalapüügivahend abar on omastavas käändes abara.

2008-09-11
Sõna hani ainsuse omastav ja osastav on hane.

2008-09-10
Mitmuse nimetavas on õige silmalaud (mitte „silmalaod“).

2008-08-31
Kuidas on sõna sanitaarraie omastavas käändes? – Õige vorm on sanitaarraie (raie on omastavas käändes III vältes). Väär on „sanitaarraide“.

2008-06-18
Sõna teeveer mitmuse alalütlev on teeveertel.

2008-06-03
Õige on kirjutada nii hoia end kui ka hoia ennast.

2008-03-31
Sõna taimetee mitmuse osastav on taimeteesid.

2008-03-25
Õige on kellelegi, mitte „kellegile“. Rõhuliide on pärast käändelõppu.

2008-03-21
Nimisõna teadlikkus on kõigis käänetes kahe k-ga: inimeste teadlikkus, inimeste teadlikkuse uurimine, uuriti inimeste teadlikkust jne. (Omadussõna teadlik ainsuse seesütlev kääne on teadlikus, nt teadlikus suhtumises.)

2008-03-21
Kuidas on sõna igaüks ainsuse osastavas? – Korrektsed vormid on igaüht, igaühte, igatüht ja igatühte.

2008-02-24
Sõna kirju võib käänata kahte moodi. Eeskujuks võib võtta sõna ratsu (mitmuse omastavas kirjude, osastavas kirjusid) või sõna õpik (mitmuse omastavas kirjute, osastavas kirjuid).

2008-02-24
Poes on müügil peenike sool, omastavas peenikese soola (vrd anatoomias peensool, omastavas peensoole).

2008-02-12
Sõna õppus võib mitmuse osastavas olla nii õppusi kui ka õppuseid.

2007-12-10
Sõna jäik lühike mitmuse osastav on jäiku.

2007-11-29
Sõna tõmb (ühendusvarras) omastav on tõmma, mitte „tõmbi“.

2007-11-23
Õige on pesukaitsmed, mitte „pesukaitsed“.

2007-09-11
Õige on kirjutada roostevabast terasest (mitte „roostevabaterasest“) kruus kaanega (mitte „kaasega“).

2007-08-30
Kuidas on sõna allkorrus alalütleva käände vorm, kas käändub ainult korrus? – Jah, õige vorm on allkorrusel.

2007-08-20
Kas õige on „tootlikkus“ või „tootlikus“? – Tootlikkus on nimisõna nimetava käände vorm (nt metsa tootlikkus), tootlikus on omadussõna tootlik seesütleva käände vorm (nt tootlikus mullas).

2007-05-09
Õige on kahe tuhande seitsmendal aastal (mitte „kahe tuhandenda seitsmendal“).

2007-05-09
Sõna aken mitmuse omastav on akende, mitte „aknate“.

2007-05-08
Kuidas on sõnade tuhandes ja miljones omastav ja osastav kääne? – Õige on
tuhandes : tuhandenda : tuhandendat ja miljones : miljonenda : miljonendat.

2007-03-07
Sõna tütar mitmuse alalütlev kääne on tütardel, mitte „tütretel“.

2007-01-29
Sõna juuksed ainsuse nimetava käände vorm on juus, mitte „juuks“.

2007-01-26
Sõna rohi mitmuse osastav on rohte ja rohtusid.

2007-01-09
Õige on õlle värskus, mitte „õlu värskus“.

2007-01-09
Õige vorm on kummaski, mitte „kummagis“.

2007-01-08
Sõna veis mitmuse seestütleva käände vorm on veistest, mitte „veisetest“.

2007-01-01
Kas sõna kiik (kiikumisvahend) omastav on „kiige“ või „kiigu“? – Omastav on kiige, nt Laps jooksis kiige juurde.

2006-12-18
Kuidas on kallis mitmuse omastavas? – Seal on rööpvormid: kalliste ~ kallite.

2006-12-08
Kas „kümme abinõu“ või „kümme abinõud“? – Õige on kümme abinõu.

2006-11-24
Sõna kaebus mitmuse osastava vormid on kaebusi ja kaebuseid.

2006-10-24
Sõna hüve ainsuse osastav on hüvet.

2006-10-17
Sõna viirus mitmuse osastav on kahesugune: viirusi ja viiruseid.

2006-10-16
Kas sõna teine sisseütlev on „teisse“ või „teise“? – Õige on teise (hääldatakse III vältes).

2006-09-19
Sõna talgud omastava käände vorm on talgute ja saava käände vorm talguteks (mitte „talgude“, „talgudeks“).

2006-09-15
Sõna tähtaeg mitmuse osastava vormid on tähtaegasid ja tähtaegu.

2006-06-20
Sõnaühendist avalik õigus tehtud lik-liitega omadussõna on avalik-õiguslik, selle omastav kääne on avalik-õigusliku (siin ei käändu mõlemad pooled).

2006-06-05
Kas sisseütlevas käändes on õige kauplusse või kauplusesse? – Mõlemad on õiged.

2006-06-01
Sõna tagasiside ainsuse osastav on tagasisidet.

2006-05-24
Kas „1985-ndal aastal“ on korrektne? – Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik).

2006-05-19
Kuidas on sõna loodus sisseütlevas käändes? – Võib kirjutada nii loodusse kui ka loodusesse.

2006-05-16
Kuidas on sõna messing omastava käände vorm? – Õigeid vorme on kaks: messingi ja messingu.

2006-05-04
Mitmuse osastavas käändes on õige kirjutada nii taotlusi kui ka taotluseid.

2006-02-08
Sõna sportlane mitmuse osastava vormid on sportlasi ja sportlaseid.

2006-01-27
Kas õige on „õlleklaas“ või „õluklaas“? – Õige on õlleklaas.

2006-01-18
Kas sõna kaart on mitmuse omastavas „kaardite“ või „kaartide“? – Õige on kaartide.

2006-01-09
Sõna toores mitmuse omastav kääne on tooreste, mitte „toorete“.

2005-11-22
Sõna tainatooted on parem kui „taignatooted“.

2005-10-26
Sõna pipar mitmuse omastav on piparde, mitte „piprate“.

2005-10-21
Sõna tüli mitmuse osastava vorm on tülisid, mitte „tülisi“.

2005-10-14
Sõna küüs mitmuse osastav kääne on küüsi (mitte „küüni“).
Sõna kaas mitmuse osastav kääne on kaasi (mitte „kaani“).

2005-09-14
Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on ettenähtud vabu päevi, mitte „ettenähtuid vabu päevi“.

2005-09-08
Õige on kirjutada pikkpoiss (lihatoit). Sõna omastav kääne on pikkpoisi, mitte „pikapoisi“.

2005-08-18
Sõna käive ainsuse omastav on käibe, mitmuse omastav on käivete, mitmuse osastav käibeid.

2005-08-17
Õiged vormid on millessegi, millestki, millelegi, millelgi, millenagi, milletagi, millegagi. Rõhuliide on pärast käändelõppu (mitte „millegisse“, „millegist“, „millegile“, „millegil“, „millegina“, „millegita“, „millegiga“).

2005-06-02
Sõna stritsel ainsuse omastav on stritsli, mitte „stritseli“.

2005-05-27
Õiged vormid on mõlemais ja mõlemates, mitte „mõlemis“.

2005-05-25
Õige mitmuse osastava vorm on puujalgu, mitte „puujalgi“.

2005-05-10
Kas kirjutada „Teostame korstende ehitust“ või „Teostame korstnate ehitust“? – Kirjutage ehitame korstnaid.

2005-05-03
Mitmuse osastava vormid toite ja toitusid on mõlemad õiged.

2005-04-25
Sõna eelnõu ainsuse osastav on eelnõu ja mitmuse osastav eelnõusid.

2005-04-07
Sõna viljaraag mitmuse nimetav on viljaraod.
Kirjutada lahku: ploomi viljaraod.

2005-02-17
Sõna eestlane mitmuse osastava vormid on eestlasi ja eestlaseid.

2005-02-16
Vorm „kummagita“ ei ole õige, peab olema kummatagi.

2005-02-11
Sõna süda ainsuse omastav on südame ja ainsuse osastav südant.

2005-02-04
Sõna puistu mitmuse omastava vorm on puistute, mitte „puistude“.

2005-01-24
Mitmuse osastava vormid allahindlusi ja allahindluseid on mõlemad lubatud.

2005-01-21
Kumb on õige: „katlates“ või „kateldes“? – Õige on kateldes.

2005-01-18
Kui sõna mõõde tähendus on 'dimensioon', siis on tema ainsuse omastav mõõtme. (Tähenduses 'mõõtmine' käänatakse mõõde : mõõte : mõõdet.)

2005-01-13
Varbaial on varvad (mitte „varbad“).

2005-01-06
Sõna põlvekeder ainsuse omastav on põlvekedra (mitte „põlvekederi“).

2005-01-04
Kuidas on sõna kiiking ainsuse omastav kääne? – Õige on kiikingu.

2005-01-01
Kumb on õige: uks on lukus või lukkus? – Mõlemad on õiged.

2005-01-01
Sõna kaart on vältevahelduslik ja käändub (see) kaart : (selle) kaardi : (seda) kaarti; (need) kaardid : (nende) kaartide : (neid) kaarte = kaartisid.

2004-11-25
Sõna siiras mitmuse omastav on siiraste (mitte „siirate“).

2004-11-17
Kas sõna muna mitmuse osastav on munasid või mune? – Mõlemad on õiged.

2004-11-12
Sõna andmed ainsus on anne (omastavas andme).

2004-11-11
Sõna tagasiside ainsuse omastav on tagasiside. Õige on Täname tagasiside eest.

2004-11-02
Sõna pere ainsuse osastav on peret.

2004-11-02
Kas sõna oma on võimalik käänata? – Jah, kui ta on eriti rõhutatud (omalt poolt, omal ajal jm).

2004-10-29
Kas „sajas organisatsioon“ või „sajandas organisatsioon“? – Õige on sajas organisatsioon, vorm sajandas on ainsuse seesütlevas.

2004-10-28
Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi käänamisel ei lisandu da-silpi, nt
ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri pliiatsi, vilu õhtu, tragi tüdruku, südi mehe;
ainsuse osastavas seda mõru ravimit, nüri pliiatsit, vilu õhtut, tragi tüdrukut, südi meest;
mitmuse osastavas neid mõrusid ravimeid, nürisid pliiatseid, vilusid õhtuid, tragisid tüdrukuid, südisid mehi.

2004-10-21
Mitmuse omastavas on õiged vormid käskude ja keeldude (mitte „keelude“).

2004-10-18
Kas sõna väike(ne) mitmuse osastava vorm väikesi on õige? – Jah, peale selle vormi on õiged veel väikeseid ja väikseid.

2004-10-14
Kas potikaane kohta tuleb mitmuses ütelda „värvilisi potikaani“? – Ei, vaid potikaasi. Käänata nõnda: kaas : kaane : kaant : kaante : kaasi : kaantesse ja kaasisse.

2004-10-13
Sõna lumekamp (ainsuse omastav on lumekamba) tähendab 'lumekamakas'.

2004-10-06
Kas sõna selgi võib kasutada? – Jah. See vorm koosneb sõna see lühikesest alalütleva vormist ja rõhuliitest.

2004-09-28
Sõna töine ainsuse osastav on töist.

2004-09-22
Sõnal järgmine on ainsuse sisseütlevas kaks vormi: järgmisesse ja järgmisse.

2004-09-17
Sõna roog tähenduses 'toit' on mitmuse osastavas roogi ja roogasid.

2004-09-15
Sõna järgmine mitmuse osastava vormid on järgmisi ja järgmiseid.

2004-09-09
Mitmuse osastavas on õige kirjutada nii leibasid kui ka leibu.

2004-09-07
Autol on summuti (mitte „sumbuti“), nt toodetakse summuteid.

2004-09-07
Sõnal sada on lubatud kaks ainsuse osastavat: sada ja sadat.

2004-08-27
Sõna omaksed omastava käände vorm on omaste (väärad on „omakste“ ja „omaksete“).

2004-08-19
Sõna maja ainsuse sisseütlev kääne on majja (mitte „maija“).

2004-06-29
Sõna käpp mitmuse osastava vormid on käppasid ja käppi. Vale vorm on „käppe“.

2004-06-14
Sõna meede ainsuse omastav on meetme ja mitmuse nimetav meetmed.

2004-06-09
Sõna kasutusotstarve ainsuse omastav kääne on kasutusotstarbe ja ainsuse osastav kasutusotstarvet.

2004-06-01
Kas „edasiseid“ on õige vorm? – Sõna edasine mitmuse osastava vorm on edasisi.

2004-05-25
Mitmuse osastava vorm küttekulusid on õige (mitte „küttekulusi“).

2004-05-25
Arvsõna üks ainsuse osastava vormid on üht ja ühte. Ka arvsõnal kaks on kaks ainsuse osastava käände vormi: kaht ja kahte.

2004-05-21
Pealekeeratav tuubikork on nuppel, omastavas nupli.

2004-05-21
Sõnal jäätis on kaks mitmuse osastava vormi: jäätisi ja jäätiseid.

2004-05-19
Sõna nimi mitmuse osastav on nimesid.

2004-05-17
Kas mitmuse osastavas on õige neiusid või neide? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis mitmuse osastav on neiusid; kui nimetav kääne on neid, siis mitmuse osastavas on võimalikud vormid neide ja neidusid.

2004-05-12
Kuidas on sõna seesama mitmuse osastav? – Õigeid vorme on kaks: neidsamu ja neidsamasid.

2004-05-06
Sõna pealagi ainsuse omastav on pealae, nt pealae piirkonnas.

2004-04-28
Mitmuse osastava vormid on avaldusi ja asutusi.

2004-04-19
Sõna öine ainsuse osastav on öist (mitte „öiset“).

2004-04-14
Mitmuse osastava vormid on põhjusi ja põhjuseid.

2004-04-13
Sõna edendamine ainsuse sisseütleva vormid on edendamisesse ja edendamisse.

2004-04-12
Sõna omas mitmuse nimetav on omaksed, aga mitmuse alaleütlev omastele.

2004-04-05
Kas „mitmelgil inimesel“ on õige? – See on väär vorm. Õige on mitmelgi inimesel.

2004-04-05
Sõna hetk mitmuse seestütleva vorm on hetkedest (mitte „hetketest“).

2004-03-31
Mitmuse osastavas on korrektne kirjutada nii hindu kui ka hindasid.

2004-03-29
Sugulussõna äi ainsuse omastav on äia.

2004-03-23
Purgil ja potil on kaas. Kas raamatul on kaan? – Ei, samuti kaas.

2004-03-22
Sõna võimas ainsuse osastava vormid on võimsat ja võimast.

2004-03-18
Kas ainsuse osastavas on õige vorm suhkrut? – Jah (mitte „suhkurt“).

2004-03-15
Sõna haigus mitmuse osastava vormid on haigusi ja haiguseid.

2004-03-12
Mitmuse osastavas on võimalikud vormid elamispindu ja elamispindasid, ent mitte „elamispindasi“.

2004-03-12
Sõna huvi mitmuse osastava vormid on huvisid ja huve.

2004-03-09
Arm on randmel (mitte „rannel“).

2004-03-05
Sõna uus mitmuse osastav on uusi.

2004-03-05
Kas „kummagile“ on õige vorm? – Kirjakeelne on kummalegi.

2004-03-04
Kirjutage avab kaardiga (mitte „kaartiga“).

2004-03-04
Sõna uudis on mitmuse osastavas uudiseid (mitte „uudisi“).

2004-02-26
Kas on mingi vahe, millal öelda valitsusse ja millal valitsusesse? – Ei ole.

2004-02-17
Sõna armas ainsuse osastavas on rööpvormid armast ja armsat.

2004-02-13
Sõna igaüks ainsuse alalütleva vorme on kaks: igaühel ja igalühel.

2004-02-06
Kas sõna märkus mitmuse osastav on märkusi või märkuseid? – Mõlemad on õiged.

2004-02-05
Asesõna iga osastav kääne on iga ehk igat.

2004-01-27
Sõna teavik mitmuse omastav on teavikute (mitte „teavike“).

2004-01-20
Sõna kümmekond käänamisel muutub ainult liide, tüvi jääb kogu aeg samaks: ainsuse omastav kääne on kümmekonna, ainsuse alalütlev kääne on kümmekonnal.

2004-01-19
Õiged vormid on kellessegi, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellenagi, kelletagi, kellegagi. Rõhuliide on pärast käändelõppu (mitte „kellegisse“, „kellegist“, „kellegile“, „kellegil“, „kellegina“, „kellegita“, „kellegiga“) .

2004-01-14
Sõna väike(ne) ainsuse omastavas on rööpvormid väikese ja väikse.

2003-12-17
Mitmuse osastava vormid kokki ja kokkasid on mõlemad õiged.

2003-12-17
Sõna mõis mitmuse omastava vormid on mõisate ja mõisade.

2003-12-17
Sõna kauplus mitmuse osastavas on kaks vormi: kauplusi ja kaupluseid.

2003-12-17
Nimetavas käändes on õige puder (mitte „pudru“).

2003-12-12
Kas õige on keskusesse või keskusse? – Mõlemad.

2003-12-11
Sõna peenar ainsuse osastavas on peenart (mitte „peenrat“), mitmuse omastavas peenarde, mitmuse alaleütlevas peenardele.

2003-12-05
Tähis on teisiti viit, selle omastav kääne on viida.

2003-11-28
Sõna korsten ainsuse osastava vormid on korstnat ja korstent, mitmuse omastava vormid on korstnate ja korstende.

2003-11-26
Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja (mitm os) pliiatsisüsi.

2003-11-26
Sõna kaas mitmuse nimetava vorm on kaaned.

2003-11-25
Sõna silmside ainsuse omastav on silmside.

2003-11-25
On olemas juuratermin vaie 'vastuväide, vastuvaidlus', käändub (selle) vaide : (seda) vaiet.

2003-11-24
Sõna kõne ainsuse osastav on kõnet (nt mitu kõnet).

2003-11-18
Õiged mitmuse osastava vormid on tööriistu ja tööriistasid (mitte „tööriistaid“).

2003-11-05
Ühendi tormine vesi mitmuse osastav on tormiseid vesi (mitte „veesid“).

2003-11-05
Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, mitmuse omastav aldiste ja mitmuse osastav alteid.

2003-10-14
Sõna väär ainsuse osastav on väära ja väärat.

2003-09-19
Sõna turve 'kaitse, vari, toetus' ainsuse omastava vorm on turbe.

2003-09-15
Ka kõrvas on tigu (omastav kääne teo).

2003-09-09
Sõna tainas omastav kääne on taina, osastav on tainast.

2003-09-02
Sõna käsivarrekaitse ainsuse omastav on käsivarrekaitsme.

2003-06-26
Sõna neitsi mitmuse osastava vormid on neitseid ja neitsisid.

2003-06-20
Neemel on nukk, ainsuse omastav kääne on nuki.

2003-06-18
Linnunimetus siniraag käändub (selle) siniraa : (seda) siniraaga. Omastava käände vormid „siniraagi“ ja „siniraagu“ on valed.

2003-05-28
Sõna maailm mitmuse omastava käände vorm on maailmade (nagu ilm : ilmade).

2003-04-15
Kas õige on kõigile või kõikidele? – Mõlemad vormid on lubatud.

2003-04-08
Sõna kohus 'õigusmõistmisorgan' on ainsuse osastavas kohut.

2003-04-08
Sõna niisugune mitmuse osastava vorm on niisuguseid (mitte „niisugusi“).

2003-03-28
Sõna ootus mitmuse osastava vormid on ootusi ja ootuseid.

2003-03-14
Sõna olulisim korrektne mitmuse osastava vorm on olulisimaid.

2003-03-11
Sõna tubli ainsuse osastav on tublit, nt ootame tublit täiendust.

2003-03-05
Sõna nõu ainsuse osastav on keeleajaloolisel põhjusel ilma d-lõputa: nõu.
Sõna eelnõu on ainsuse osastavas käändes eelnõu.

2003-02-27
Sõna kumb ainsuse omastav on kumma, ainsuse seesütlev on kummas (mitte „kumbas“).

2003-02-25
Sõna metsaraie ainsuse omastav on metsaraie (raie III vältes), mitmuse osastav metsaraieid, mitte „raideid“.

2003-02-21
Sõna teave ainsuse omastav kääne on teabe, nt edastan teabe.

2003-02-20
Sõna vastlad omastav kääne on vastlate, kaasaütlev kääne on vastlatega, mitte „vasteldega“.

2003-02-19
Sõna algus ainsuse sisseütleva vormid on algusesse ja algusse.

2003-02-12
Kas sõna keha sisseütleva käände vorm võib olla kehha? – Jah, kehasse ja kehha.

2003-02-11
Kas õige on kodust tööle või kodunt tööle? – Mõlemad on õiged.

2003-02-04
Kas ainsuse sisseütlev on nõukogusse või nõukokku? – Mõlemad on õiged.

2003-02-03
Sõna saarmas ainsuse osastav on saarmast.

2003-01-30
Sõna pesukaitse omastav on pesukaitsme.

2003-01-10
Sõna luba mitmuse osastava vormid on lube ja lubasid.

2002-11-14
Sõna kaamel ainsuse omastav on kaameli ja osastav kaamelit, mitmuse omastav kaamelite ja osastav kaameleid. Täht e käänamisel selle sõna käänamisel ei kao.

2002-11-12
Sõna praegune on mitmuse osastavas praegusi ja praeguseid.

2002-10-11
Sõna näitus mitmuse osastava vormid on näitusi ja näituseid.

2002-09-20
Sõna võlg mitmuse osastava vormid on võlgu ja võlgasid.

2002-09-20
Asesõna emb-kumb omastav on emma-kumma, osastav emba-kumba.

2002-09-16
Sõna tosinas 'kaheteistkümnes' omastav kääne on tosinanda.

2002-06-05
Sõna kiik (kiikumisvahend) mitmuse osastava vormid on kiikesid ja kiiki.

2002-05-24
Üks linde on rüüt, selle sõna omastav on rüüda.

2002-05-14
Tahan käänata sõna tootmine. Kas sisseütlevas käändes on õige tootmisse või tootmisesse? – Mõlemad on õiged.

2002-05-13
Sõna juust mitmuse osastava vormid on juustusid ja juuste (ka lühike vorm on õige).

2002-03-11
Sõna rätsep ainsuse osastav on rätsepat.

2002-02-28
Sõna nõunik ainsuse osastav on nõunikku (mitte „nõunikut“).

2002-02-21
Sõna tulekahju ainsuse osastavas on kaks õiget vormi: tulekahju ja tulekahjut.

2002-01-30
Arvsõna viis sisseütlev kääne on viide (III vältes; mitte „viite“), nt Jaga sõnad viide rühma. (Võimalik vorm on ka viiesse.)

2001-11-07
Sõna seadus mitmuse osastava vormid on seadusi ja seaduseid.

2001-10-23
Sõna väär mitmuse omastava vormid on väärade ja väärate.

2001-09-12
Sõna jõulud on saavas käändes jõuludeks (mitte „jõuluteks“).

2001-06-06
Kuidas on sõna raamatukogu ainsuse sisseütlevas? – Korrektsed vormid on raamatukokku ja raamatukogusse.

2001-05-23
Sõna vaba mitmuse osastava vormid on vabasid ja vabu.
Sõna aeg mitmuse osastava vormid on aegasid ja aegu.

2001-04-17
Kuidas on sõna truu mitmuse osastavas? – Siin on rööpvormid: truid ~ truusid.

2001-04-02
Sõna nõbu tähendab 'onu, lelle, tädi v sõtse laps'.
Sõna nõbu ainsuse omastav on nõo ja osastav nõbu, mitmuse nimetav on nõod (mitte „nõbud“).

2001-03-12
Sõna missugune mitmuse osastav on missuguseid (mitte „missugusi“).

2001-02-16
Kuidas on sõna poolteist omastavas käändes? – Õigeid vorme on kaks: poolteise ja pooleteise.

2001-02-01
Sõna tõbi mitmuse omastava käände vorm on tõbede, mitte „tõvede“.

2001-01-10
Omastavas käändes on peatse. Kuidas on nimetav? – See on peatne.

2001-01-09
Sõna lööve ainsuse omastav on lööbe ja osastav löövet.

2000-11-24
Õige on kirjutada jõulukaardid, mitte „jõulukaartid“.

2000-11-15
Võib kasutada pikemat või lühemat sisseütlevat: asendusesse ~ asendusse, majandusesse ~ majandusse, kaubandusesse ~ kaubandusse.

2000-11-13
Nimetavas käändes on õige puder, omastavas pudru, osastavas putru.

2000-10-06
Kuidas on sõna õigus mitmuse osastavas? – Nii õigusi kui ka õiguseid.

2000-09-18
Sõna märk osastav on märki (mitte „märkki“).

2000-06-19
Sõna kergejõustik osastav on kergejõustikku, nt harrastan kergejõustikku (mitte „kergejõustikut“).

2000-05-19
Sõna vaher ainsuse osastav on vahtrat.

2000-05-18
Sõna paik ainsuse osastav on paika (ühe k-ga).

2000-04-11
Kuidas on sõna ümbrik osastavas käändes? – Võib kirjutada nii ümbrikku kui ka ümbrikut.

2000-03-07
Sõna vesi mitmuse omastava käände vorm on vete, mitmuse osastava vorm on vesi.

2000-02-17
Kuidas on sõna kaev mitmuse osastavas? – Võib kasutada kahte vormi: kaevusid ja kaeve.

2000-02-02
Kirjutage kõhna kehaehitusega, aga nimetavas on kõhn kehaehitus (mitte „kõhna kehaehitus“).

2000-01-19
Kuidas on sõna valdus sisseütlevas käändes? – Õiged vormid on valdusesse ja valdusse.

1999-12-02
Sõna teave omastava käände vorm on teabe, osastav teavet.

1999-11-26
Kuidas on sõna volikogu ainsuse sisseütlevas? – Võimalikud vormid on volikokku ja volikogusse.

1999-11-22
Sõna tööline mitmuse osastav võib olla nii töölisi kui ka tööliseid, sõna raskus mitmuse osastav nii raskusi kui ka raskuseid.

1999-10-19
Suukoobas on suuõõs (omastavas suuõõne, osastavas suuõõnt).

1999-10-08
Sõna võistlus mitmuse osastava käände vormid on võistlusi ja võistluseid.

1999-05-10
Sõna olu mitmuse osastav on olusid (mitte „olusi“).

1999-03-16
Sõna põik ainsuse omastav on põigu (mitte „põigi“).
Kirjutage Peterburi teest Betooni põiguni, elab Olevi põigus.

1999-03-08
Sõna suhkurtõbi omastav on suhkurtõve ja osastav suhkurtõbe.

1999-03-02
Arvsõnade viis ja kuus osastava käände vormid on viit ja kuut.
Vormid „viite“ ja „kuute“ on osastavas käändes väärad.

1999-02-16
Sõna vaevus mitmuse osastava vormid on vaevusi ja vaevuseid.

1999-02-11
Kirjutage pastelde (mitte „pastlate“).

1998-12-01
Arvsõna kuus sisseütlev kääne on kuude (III vältes; mitte „kuute“), nt Veinid jagunevad kuude klassi. (Võimalik vorm on ka kuuesse.)

1998-11-06
Kuidas on sõna idu omastavas käändes? – Kirjakeeles on kaks vormi: idu ja eo.

1998-10-21
Sõna kude käändub nagu õde, seega on ainsuse osastav kude (mitte „kudet“).

1998-10-02
Kirjutage sügiseste tervitustega (mitte „sügiste tervitustega“).

1998-09-01
Sõna vargus mitmuse osastava vormid on vargusi ja varguseid.

1998-07-16
Sõna pindala ainsuse osastav on pindala (mitte „pindalat“).

1998-04-22
Käänata võib nii AS Leiburi kui ka ASi Leibur.

1998-04-01
Kas sõna kruvi mitmuse osastav on kruvisid või kruve? – Võib mõlemat moodi, esimene vorm on sagedasem.

1998-02-06
Sõna aastane mitmuse osastava vormid on aastaseid ja aastasi.

1998-02-06
Sõna sõstar mitmuse omastav kääne on sõstarde, mitmuse seestütlev kääne on sõstardest (mitte „sõstratest“).

1998-01-28
Sõna rasv mitmuse osastav on rasvu ehk rasvasid.

1997-12-04
Sõna mõttekam on kahe t-ga (mitte „mõtekam“).

1997-09-16
Võib kirjutada nii iga liiki kui ka igat liiki.

1997-09-16
Kuidas on sõna peied mitmuse omastavas? – Normikohased vormid on peiede ja peiete.

1997-09-11
Sõna läbiviik omastava käände vorm on läbiviigu (mitte „läbiviigi“).

1997-09-05
Kuidas on tuhkur paju ainsuse osastavas? – See vorm on tuhkrut paju.

1997-03-06
Õige on kirjutada põlvekaitsmed, mitte „põlvekaitsed“.

1996-12-06
Sõna õlu käänamine: (selle) õlle : (seda) õlut : (need) õlled : (nende) õllede : (neid) õllesid.

1996-10-02
Sõna päike(ne) ainsuse omastavas on rööpvormid päikese ja päikse.

1996-09-23
Sõna kahtlane mitmuse osastava vormid on kahtlasi ja kahtlaseid.

1996-09-03
Sõna vähk omastav on vähi (tähendusest olenemata).

1996-07-03
Sõna tooraine sünonüüm on toore (omastav toorme).

1996-04-22
Sõna valk mitmuse osastav on valke ja valkusid.

1995-11-14
Sõnal mõni on ainsuse osastavas lubatud rööpvormid mõnd ja mõnda.

1995-10-18
Sõna labak ainsuse omastav on labaku.
Selle sõna sünonüüm on labakinnas.

1995-08-23
Kuidas on sõna endine mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: endisi ja endiseid.

1995-02-14
Sõna välismaine mitmuse omastav on välismaiste (mitte „välismaisete“).

1994-11-11
Sõna maias mitmuse omastav on maiaste.

1993-12-03
On lahku: rõõsk koor. Omastav kääne on rõõsa koore ja osastav rõõska koort.