Keelenõuvakk

Siit võite leida vastuseid küsimustele, mida on meile esitanud teised keelehuvilised. Keelenõuandjad on kõik küsimused registreerinud elektroonilisse andmebaasi. Sellest tööandmebaasist on välja valitud korduvad ja olulised küsimused ning neid avalikkuse jaoks toimetatud.

Päringu võite esitada nii üksiksõnade kaupa (otsitakse päringuaknasse sisestatud jada) kui ka valdkonniti. Andmebaasis on küsimusi liigitatud sisu põhjal õigekirjutus-, vormi-, lausestus- jm küsimusteks. Liigitus on kohati küllaltki üksikasjalik ja etteantud valdkondadesse on tegelikke küsimusi sageli keeruline rühmitada.

Palume arvestada, et tegemist on algselt tööandmebaasiga, mistõttu mõni kirje võib sisaldada ebaolulist lisateavet ega pruugi olla lõpuni arusaadav. Kui Teil on siinsete nõuannete kohta küsimusi, siis soovitame kindlasti meile helistada 631 3731 või saata üleval oleva lingi kaudu meile e-kiri.

Päring valdkonniti.


Otsitav tekst:

2014-11-29
Kas jalatsid on „baleriinad“ või „balleriinad“? – Võõrsõnade leksikoni järgi on baleriinad. Soovitame selle asemel selgemaid liitsõnu: tantsijatel on balletikingad, muidu neidudel baleriinikingad.

2014-03-06
Sõna harissa võib kirjutada võõrsõnana (püstkirjas). See on Tuneesiast pärit terav maitsekaste, mille tegemiseks kasutatakse tšillit, küüslauku, vürtsköömneid, köömneid ja oliiviõli.

2013-02-02
Itaalia ja prantsuse sõnad kirjutage eesti tekstis tsitaatsõnadena: caffè latte (hääldub [kafe latte]) ja café au lait [kafee olee].
Esimese asemel võib tarvitada ka mugandit late (püstkirjas). Vt ka nõuanne „Miks on ÕSis reka ja late, mitte rekka ja latte, nagu neid sõnu sageli kirjutatakse?“ (http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=256).

2012-04-09
Mis on pajul, kas utud, kiisud vm? – Kirjakeeles urvad, aga murdeti nimetatakse neid ka teisiti.

2011-09-08
Kas õige on neiudele või neidudele? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis neiudele, aga kui nimetav on neid, siis neidudele.

2011-03-23
Sõna vürtsköömen ainsuse osastav on vürtsköömnet ja mitmuse osastav vürtsköömneid.

2011-01-02
Sõna akrediteerima tähendab 'poliitikas: volitama, volikirja andma; majanduses: volitama raha vastu võtma v tehingut tegema', aga atesteerima on 'ametlikku hinnangut andma'. Ülikooli õppekavu atesteeritakse, neid ei akrediteerita.

2010-08-08
Itaaliakeelsed makaroninimetused orecchiette, farfalle ja fusilli on eesti tekstis kursiivis. Neid sõnu käänatakse ülakomaga, nt sõime farfalle't, valmistasime fusilli't. Liitsõnades on sidekriips, nt maisi-fusilli.

2010-06-06
Kas sõnade delikatessipood ja delikatessheeringas asemel võib kirjutada „delipood“ ja „deliheeringas“? – Kirjakeelsetesse tekstidesse me neid sõnu ei soovita (vrd nt saksa Deligeschäft, Delihering). Vt ka Tiiu Erelti „Terminiõpetus“ (2007, lk 273).

2010-06-06
Inglise keeles on nii barbecue kui ka barbeque. Kui neid kasutatakse eesti liitsõnades, läheb vaja sidekriipsu:
barbecue-marinaad ~ barbeque-marinaad, barbecue-ribi ~ barbeque-ribi. Veel paremad on sõnad grillmarinaad ja grillribi. Me ei soovita mugandit „barbeküü“ ega lühendit BBQ.

2010-05-23
Sõna kolumn võib nii hääldada kui ka käänata kahte moodi, aga käänamine oleneb hääldusest:
1) kui häälduses on rõhk 2. silbil, siis on ainsuse omastav kolumni ja osastav kolumni, mitmuse omastav kolumnide ja osastav kolumne või kolumnisid (nagu sõna forell);
2) kui rõhk on 1. silbil, siis on ainsuse omastav kolumni ja osastav kolumnit, mitmuse omastav kolumnite ja osastav kolumneid (nagu sõna minut).

2010-04-25
Sõna oksjon mitmuse omastav on oksjonite ja osastav oksjoneid.

2009-12-19
Mis on persipan? – See on martsipanisugune maiustus, kus mandlite asemel on kasutatud aprikoosi- või virsikuseemneid.

2009-11-21
Sõnade kord, päev, tund, minut, sekund puhul kasutatakse ajamääruses ainult nimetavat käänet juhul, kui neid laiendab iga. Nt Iga päev alustan oma tööd rõõmuga. Kui tahad leiba teenida, pead end iga minut maksma panema. Vrd Ta käib iga õhtu = igal õhtul jalutamas. Konverents toimub iga aasta = igal aastal.

2009-11-07
Naisevend on nääl, meheõde on nadu. Kas on sünonüüme ka sõnade vennanaine ja õemees jaoks? – Üldkeele sõnaraamatutes (ÕS, „Eesti keele seletav sõnaraamat“) neid ei ole.

2009-11-07
Liitsõna pangakaart käändub sama moodi nagu kaart, seega (see) pangakaart : (selle) pangakaardi : (seda) pangakaarti; (need) pangakaardid : (nende) pangakaartide : (neid) pangakaarte = pangakaartisid.
Ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad ainsuse omastavast pangakaardi, seega näiteks (sellest) pangakaardist : (sellele) pangakaardile : (selle) pangakaardiga.
Mitmuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad mitmuse omastavast pangakaartide, seega näiteks (nendest) pangakaartidest : (nendele) pangakaartidele : (nende) pangakaartidega.
Sama moodi tuleb käänata ka näiteks sõnu jõulukaart, kinkekaart ja visiitkaart.

2009-10-24
Mis on „griljaazh“? – Õige kirjakuju on griljaaž. See tähendab 'röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid; ka neid sisaldav šokolaad'.

2009-05-01
Sõna portsjon ainsuse osastava käände vorm on portsjonit, mitmuse omastava käände vorm portsjonite ja mitmuse osastava käände vorm portsjoneid.

2009-05-01
Mis on vaatmik? – See on 'ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna'. Sõna käändub nagu õnnelik: (selle) vaatmiku, (seda) vaatmikku, (need) vaatmikud, (nende) vaatmike, (neid) vaatmikke.
Sõna on loonud keeleteadlane Peep Nemvalts 2001. aastal.

2009-05-01
Kas ingliskeelne toidunimetus steak on eesti tekstis „steik“? – See on harilikult (prae)lihalõik või (prae)kalalõik, neid sõnu soovitamegi mugandi asemel kasutada.

2009-05-01
Mis vormid on nimetet, huvitet, kirjutet jts? – Need on tud-kesksõna rööpvormid (nimetet 'nimetatud', huvitet 'huvitatud', kirjutet 'kirjutatud').
tet-vormid ei kuulu neutraalsesse kirjakeelde, neid võib kasutada mõnel puhul stiili ilmestamiseks.

2008-11-11
Kas „enamuse asjadega“ või „enamuste asjadega“? – Kirjakeeles on enamiku asjadega ('suurema osa asjadega').
(Enamus on 'arvuline ülekaal', enamik on 'suurem osa'. Mõlemad sõnad jäävad ainsusesse, mitmuses ei ole neid õige kasutada.)

2008-03-21
Portaalinimed Rate ja Youtube on eesti tekstis suure algustähega ja püstkirjas. Neid käänatakse nagu võõrnimesid, nt suhtleb Rate'is, vaatab Youtube'ist videoid. Vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=91.

2005-09-22
Sõna sulfit käänamine: (selle) sulfiti, (seda) sulfitit, (neid) sulfiteid.

2005-08-29
Sõna magistrant käänamine: (selle) magistrandi, (seda) magistranti, (nende) magistrantide, (neid) magistrante ehk magistrantisid.
Sõna doktorant käänamine: (selle) doktorandi, (seda) doktoranti, (nende) doktorantide, (neid) doktorante ehk doktorantisid.
Eeskujuks sobib sõna rant käänamine.

2005-06-02
Sõna kompvek käänamine: õiged vormid on (seda) kompvekki, (nende) kompvekkide, (neid) kompvekke ja kompvekkisid.

2005-06-02
Toiduaineid blanšeeritakse 'töödeldakse kuuma vee või auruga', neid ei balansseerita.

2005-01-01
Kas ridaelamu koosneb sektsioonidest või boksidest? – Ridaelamu on vähemalt kolm, reas kokku ehitatud, omaette sissepääsu ja oma krundiosaga elamut. Neid võib nimetada sektsioonideks, aga mitte kuidagi ei saa kasutada sõna „boks“.

2005-01-01
Sõna kaart on vältevahelduslik ja käändub (see) kaart : (selle) kaardi : (seda) kaarti; (need) kaardid : (nende) kaartide : (neid) kaarte = kaartisid.

2005-01-01
Kas Taliban või Taleban, Al Qaida või al-Quaida? – Soovitame neid kasutada kujul Taliban ja Al Qaeda (või Al Qaida). -u- teises nimes on mõne vahenduskeele mõjul tekkinud viga.

2004-11-15
Kas sobivad terminid „formatiivne hindamine“ ehk „protsesshindamine“ ja „summatiivne hindamine“ ehk „arvestuslik hindamine“? – Soovitame termineid protsesshindamine ja koondhindamine.

2004-10-28
Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi käänamisel ei lisandu da-silpi, nt
ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri pliiatsi, vilu õhtu, tragi tüdruku, südi mehe;
ainsuse osastavas seda mõru ravimit, nüri pliiatsit, vilu õhtut, tragi tüdrukut, südi meest;
mitmuse osastavas neid mõrusid ravimeid, nürisid pliiatseid, vilusid õhtuid, tragisid tüdrukuid, südisid mehi.

2004-09-27
Sõna kuurort käänamine: (selle) kuurordi, (seda) kuurorti, (need) kuurordid, (nende) kuurortide, (neid) kuurorte ja kuurortisid.

2004-05-17
Kas mitmuse osastavas on õige neiusid või neide? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis mitmuse osastav on neiusid; kui nimetav kääne on neid, siis mitmuse osastavas on võimalikud vormid neide ja neidusid.

2004-05-12
Kuidas on sõna seesama mitmuse osastav? – Õigeid vorme on kaks: neidsamu ja neidsamasid.

2004-03-29
Sõna baarmen ainsuse osastav on baarmenit, mitmuse omastav baarmenite, mitmuse osastav baarmeneid, mitmuse alaleütlev baarmenitele.

2004-03-02
Sõna raport on astmevahelduseta (mitte ühegi vormi tüves ei ole d-tähte): (selle) raporti, (seda) raportit, (nende) raportite, (neid) raporteid.

2003-12-22
Kauneid jõule!
Teine sõna on väikese algustähega.

2003-12-08
Sõna kontsert käänamine: (selle) kontserdi, (seda) kontserti, (need) kontserdid, (nende) kontsertide, (neid) kontserte ja kontsertisid, (nendele) kontsertidele, (nendel) kontsertidel.

1998-02-16
Kuidas käänata sõna video? – Käänake (selle) video : (seda) videot : (nende) videote : (neid) videoid. (Väärad on „seda videod“, „nende videode“, „neid videosid“.)
Sõnas on kolm silpi: vi-de-o.

1996-12-06
Sõna õlu käänamine: (selle) õlle : (seda) õlut : (need) õlled : (nende) õllede : (neid) õllesid.