Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kuidas käändub taimenimetus näär?

12.12.2019
Üks näär on lind ja teine taim. Liitsõnaliste linnunimetuste järelosas esinev näär (laanenäär, sininäär, haraknäär jt) käändub i-lisena (ÕS 2018 tüüp 22e), nt p`askn`äär (kriipsuke ` märgib sõna III väldet), omastav pasknääri, osastav p`askn`ääri. Õigupoolest on üks sama kujuga ning sama moodi, i-lisena, käänduv sõna veel, ehkki kasutatakse seda rohkem mitmuses – see on näärid (ÕSi käändtüüp 22e), omastav n`ääride, osastav n`ääre ja n`äärisid. Ainsuses esineb see sõna harva, aga siiski, nt enne n`ääri (või mitmuses n`ääre); nääriks (või mitmuses n`äärideks) sadas lumi maha.

Taimenimetus näär on vana, esineb juba Anton Thor Helle raamatus „Kurzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache“ („Lühike sissejuhatus eesti keelde“, 1732, näred). Tüvevokaaliga -e on see ka Ferdinand Johann Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1869, mitmuslikuna nääred) ja „Kodumaa taimedes“ (1917). Esimene õigekeelsussõnaraamat, 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ esitab sõna näär i-lise käänamisega, ilmselt mõeldi uusaastapüha märkivat sõna (vrd analoogne jõul).

Koos käänamisega on taimenimetus näär antud „Eesti õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II köites (1930) ning Elmar Muugi „Väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus“ (1933) ja „Eesti koolisõnaraamatus“ (1938), kus nimetusel on samasugune käänamine nagu sõnal suur: ainsuse omastav nääre, osastav n`äärt, sisseütlev n`äärde ja nääresse, mitmuse nimetav nääred, omastav n`äärte, osastav n`ääri, sisseütlev n`äärtesse (ja näärisse).

ÕS 2018 järgi kuulub näär käändtüüpi 22i (tüüpsõna külm), analoogiaeeskujuks võiks võtta sõna neem: ainsuse omastav nääre, osastav n`ääre, sisseütlev n`ääre ja nääresse, mitmuse nimetav nääred, omastav n`äärede, osastav n`ääri ja n`ääresid, sisseütlev n`ääredesse (ja näärisse). Praegune käänamine ilmus õigekeelsussõnaraamatutesse 1950ndatel („Väike õigekeelsuse sõnaraamat“, 1953).

Kuna seda sõna käänatakse ühest normeeritud võimalusest hoolimata siiski kahtmoodi, arutasid rööpkäänamist 2019. aasta sügisel keelekorraldajad, Emakeele Seltsi keeletoimkond (15. oktoobril) ja botaanika terminoloogia komisjon (5. detsembril). Üksmeelselt leiti, et kõrvuti senise käänamisviisiga võib kirjakeeles õigeks pidada käänamist ka suur-tüüpsõna eeskujul.

Seega on keeletarvitaja valida, kuidas seda taimenimetust käänata: kas tüübi 22i järgi (nagu neem) või tüübi 13 järgi (nagu suur).

Häid jõule ja rõõmsaid nääre!

Sirje Mäearu



Raporteerima

25.10.2019
Võõrsõna „raporteerima“ tähendab ’millestki ametlikult teada andma, (ametlikku) ülevaadet, kokkuvõtet tegema’, sõjalises kontekstis ’raportit tegema, ette kandma’. Seda sõna tuleks eesti keeles kasutada koos seestütleva käändega: raporteerima millest?, nt politsei raporteeris rahutustest või piirivalvurid raporteerisid presidendile valmisolekust. Ometi näeb aina sagedamini keelekasutust, kus „raporteeritakse leetrijuhtumeid“ või „raporteeris majandusaasta tulemused“. Millest selline kasutus? Võib-olla on asi selles, et inglise report tõlgitakse liiga sageli võõrsõnaga „raporteerima“, kaalumata teisi võimalusi, ja sellega tuleb kaasa ka inglispärane rektsioon report something (to somebody).

Inglise tegusõna report tähendusteks annab inglise-eesti sõnaraamat ’teadustama, teatama; ette kandma, esildama, esitama, raporteerima; avaldama, jutustama; üles andma, peale kaebama, kaebust esitama; aruannet tegema, esitama’. Võõrsõnu „raport“ ja „raporteerima“ võikski eesti keeles kasutada eeskätt sellises kontekstis, kus on juttu ametlikust ettekandest, ja muudel juhtudel valida sõnu eelnevast loetelust.

Mõned asendussoovitused:
• Kõiki töötajaid julgustatakse pöörama tähelepanu töökeskkonnale ja raporteerima tähelepanekuid tööl → .. teatama tähelepanekutest tööl ~ .. ette kandma tööl tehtud tähelepanekutest.
• Tööandja ei pea Tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi → Tööandja ei pea Tööinspektsiooni enam informeerima ~ Tööinspektsioonile enam teatama kõikidest kergetest tööõnnetustest.
• 19. juuli seisuga oli lõppenud kvartali saavutused jõudnud raporteerida 16% firmadest → .. saavutused jõudnud esitada ~ saavutustest jõudnud teatada 16% firmadest.
• Fujitsu raporteeris majandusaasta tulemused → .. avaldas majandusaasta tulemused.
• Viipemaksetega seotud probleemid palume raporteerida siin. → Viipemaksetega seotud probleemidest palume teatada siin. ~ Viipemaksetega seotud probleemid palume üles anda siin.

Nimisõna report eesti vasteteks annab sõnaraamat ’teadustus, teade; ettekanne, esildis, aruanne, raport; referaat; teatis; avaldus, jutustus; kuuldus, kumu; (hea, halb) kuulsus’ – samuti üsna lai valik. Sagedamini sobivad kantseliitliku maiguga „raporti“ asemele eesti keeles aruanne, ettekanne või ülevaade, ent ka projekt, uuring või analüüs. Tähelepanelikuks võiksid muuta sellised laused nagu „raportis analüüsitakse“ (siis on see suure tõenäosusega hoopis analüüs), „raportis uuritakse“ (see on ilmselt uuring), „raportis antakse ülevaade“ (siis see ongi ülevaade või aruanne). Iga lugeja saab siit ise edasi mõelda.

Tuuli Rehemaa


Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks?

20.9.2019
Kui lauses on sõna või fraas, mis väljendab lauses tegutseja omadust või seisundit, nimetavad keeleteadlased seda kas öeldistäiteks või öeldistäitemääruseks. Öeldistäide kuulub kokku ainult tegusõnaga „olema“ ja käib nimetavas käändes, nt Poiss on juba suur või See naine on õpetaja. Teiste tegusõnade juurde kuuluvaid nimisõnu ja omadussõnu nimetatakse öeldistäitemäärusteks ning need võivad olla saavas, olevas või nimetavas käändes. Kõige sagedamini küsitakse keelenõust öeldistäitemääruse arvu kohta ehk seda, kas sõna peaks kirjutama ainsuses või mitmuses. Selleks tuleks määrata, kas küsitav öeldistäitemäärus on nimisõna (vastab küsimusele kes? mis?) või omadussõna (missugune?) ja mis käändes see on.

OMADUSSÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS on AINSUSES, nt

• Pihlakad lähevad punaseks (mitte „punasteks“).
• Šampoon teeb juuksed pehmeks (mitte „pehmeteks“).
• Ta jalad said treenides tugevamaks (mitte „tugevamateks“).
• Paljud selle kandi majad on jäänud tühjaks (mitte „tühjadeks“).
• Piirnorme ei peeta nendele esemetele sobivaks (mitte „sobivateks“).
• Talumehi peeti rumalaks ja harimatuks (mitte „rumalateks ja harimatuteks“).
• Rahaline sõltumatus on muutnud meie lapsed enesekindlaks (mitte „enesekindlateks“).

• Poisid jõudsid koju läbimärjana (mitte „läbimärgadena“).
• Kolleegid tulid haigena (mitte „haigetena“) tööle.
• Tema mõtted mõjusid asjatundmatuna (mitte „asjatundmatutena“).
• Puuvili ja liha saabusid müügile riknenuna (mitte „riknenuina“ ega „riknenutena“).
• Pärast filmi vaatamist tundusid ämblikud talle väga targana (mitte „tarkadena“).

NIMISÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS ühildub aluse või sihitisega arvus, nt

• Neid raamatuid nimetatakse pärgamentideks.
• Kool ei õpeta meie lapsi saama ettevõtjateks.
• Sa sobid mulle tantsupartneriks.
• Ta oli mõnda aega Saksamaal lapsehoidjaks.
• Nad töötavad keeletoimetajatena.
• Eedu ja Peedu mängisid juba lastena koos.

Kui nimisõnaline öeldistäitemäärus märgib kogumõistet või omadust, eelistatakse ka mitmusliku aluse või sihitise korral ainsust, nt

• Kümme last jäi orvuks.
• Nad tulid turniiri võitjaks.
• Lapsed läksid salgana mööda merekallast.
• Kõik tulud loeti perekonna sissetulekuks.

Põhjalikumalt soovitan öeldistäitemääruse ehk predikatiivadverbiaali kohta lugeda „Eesti keele süntaksist“ (Tartu Ülikooli Kirjastus 2017, lk 289 jj).

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .