Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks?

20.9.2019
Kui lauses on sõna või fraas, mis väljendab lauses tegutseja omadust või seisundit, nimetavad keeleteadlased seda kas öeldistäiteks või öeldistäitemääruseks. Öeldistäide kuulub kokku ainult tegusõnaga „olema“ ja käib nimetavas käändes, nt Poiss on juba suur või See naine on õpetaja. Teiste tegusõnade juurde kuuluvaid nimisõnu ja omadussõnu nimetatakse öeldistäitemäärusteks ning need võivad olla saavas, olevas või nimetavas käändes. Kõige sagedamini küsitakse keelenõust öeldistäitemääruse arvu kohta ehk seda, kas sõna peaks kirjutama ainsuses või mitmuses. Selleks tuleks määrata, kas küsitav öeldistäitemäärus on nimisõna (vastab küsimusele kes? mis?) või omadussõna (missugune?) ja mis käändes see on.

OMADUSSÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS on AINSUSES, nt

• Pihlakad lähevad punaseks (mitte „punasteks“).
• Šampoon teeb juuksed pehmeks (mitte „pehmeteks“).
• Ta jalad said treenides tugevamaks (mitte „tugevamateks“).
• Paljud selle kandi majad on jäänud tühjaks (mitte „tühjadeks“).
• Piirnorme ei peeta nendele esemetele sobivaks (mitte „sobivateks“).
• Talumehi peeti rumalaks ja harimatuks (mitte „rumalateks ja harimatuteks“).
• Rahaline sõltumatus on muutnud meie lapsed enesekindlaks (mitte „enesekindlateks“).

• Poisid jõudsid koju läbimärjana (mitte „läbimärgadena“).
• Kolleegid tulid haigena (mitte „haigetena“) tööle.
• Tema mõtted mõjusid asjatundmatuna (mitte „asjatundmatutena“).
• Puuvili ja liha saabusid müügile riknenuna (mitte „riknenuina“ ega „riknenutena“).
• Pärast filmi vaatamist tundusid ämblikud talle väga targana (mitte „tarkadena“).

NIMISÕNALINE ÖELDISTÄITEMÄÄRUS ühildub aluse või sihitisega arvus, nt

• Neid raamatuid nimetatakse pärgamentideks.
• Kool ei õpeta meie lapsi saama ettevõtjateks.
• Sa sobid mulle tantsupartneriks.
• Ta oli mõnda aega Saksamaal lapsehoidjaks.
• Nad töötavad keeletoimetajatena.
• Eedu ja Peedu mängisid juba lastena koos.

Kui nimisõnaline öeldistäitemäärus märgib kogumõistet või omadust, eelistatakse ka mitmusliku aluse või sihitise korral ainsust, nt

• Kümme last jäi orvuks.
• Nad tulid turniiri võitjaks.
• Lapsed läksid salgana mööda merekallast.
• Kõik tulud loeti perekonna sissetulekuks.

Põhjalikumalt soovitan öeldistäitemääruse ehk predikatiivadverbiaali kohta lugeda „Eesti keele süntaksist“ (Tartu Ülikooli Kirjastus 2017, lk 289 jj).

Tuuli Rehemaa


Nii .. kui (ka). Järg

12.9.2019
Suve hakul oli siinsamas keelenõu lehel juttu paarissidendi nii .. kui ka lühenemisest. Kirjutasin, et selgus on ohus alles siis, kui sidendist nii .. kui ka kaovad kõik muud sõnad peale kui-sõna. Sobiv näide jäi tookord andmata, kuid nüüd on tähelepanelik lugeja selle leidnud ühest hiljuti peetud kõnest. Lause oma algsel kujul oli järgmine: „Jätkuvalt on ühtaegu võimalus kui murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha, aga peab samal ajal valmistuma hetkeks, mil kvantarvutid muudavad tänased identimise meetodid kõlbmatuks.“ Kas saite midagi aru? Aga kuidas oleks sellise algusotsaga: „Jätkuvalt on ühtaegu nii võimalus kui ka murede allikas meie veidi pehkinud ja vananenud e-riik ..“ Vist hoopis selgem.

MR


„Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga“

15.8.2019
Kaunil suveajal käis uudistest läbi teade, et keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga. Lause mõte näib ju iseenesest selge – keskerakonna toetus ja EKRE toetus on mingil moel võrdsustunud –, kuid vorm tekitab küsimusi: toetus võrdsustub erakonnaga.

Lause kokkupanija on rakendanud väljajättu: peab küll silmas EKRE toetust, kuid toetuse sõna ei kasuta. Seesuguse väljajätu põhjus on tõenäoliselt soov vältida kordust, kuigi ka kordustega lause keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE toetusega polekski nii paha. On siiski muidki võimalusi, kuidas kordust vältida, üks neist on asesõnade kasutamine. Siinsesse lausesse ja teistessegi seda tüüpi lausetesse sobib asesõna oma: keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE omaga. Ütleb ka 2017 ilmunud „Eesti keele süntaks“, et oma aitab vältida nimisõnafraasi põhja kordamist: Ungari hinnatase vastab enam-vähem Eesti omale.

Kinnistame veel ühe näitega, selle allikaks on leht Korvpall24. Karl Künter Kaljuveerult on tänavuse aasta algul küsitud, on tal ka korvpallis mõni iidol. Kaljuveer vastab: „Terve elu on selleks meheks Dwyane Wade olnud. Tema mängustiil on minu omaga sarnane.“ Näete, tema mängustiil on minu omaga sarnane. Kuid miks küll on sama loo pealkirjast lugeda „Rahvaliiga detsembri MVP: minu mängustiil on sarnane Dwyane Wade’iga“? No ei ole ju Dwyane Wade’iga, on ikka Dwyane Wade’i omaga. Ning kas võistkonna või võistluse parim mängija võõrapärase lühendi MVP asemel (inglise most valuable player) oleks liiga palju palutud?

Maire Raadik



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .