Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Keelenõuanded

Kuidas käänata sõna tuhat

29.9.2021
Keelenõuküsijaid on huvitanud sõna tuhat käänamine ja seda eeskätt mitmest arvsõnast koosnevates ühendites, nagu nt neli tuhat, kakssada tuhat kümme.

Allikad
Sõna tuhat osastava käände vormi tuhat on ainuvõimalikuks peetud varasemates õigekeelsusallikates (nt „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ 1918, „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat“ III kd, 1937). „Väikesest õigekeelsussõnaraamatust“ (1953) alates on õigekeelsussõnaraamatud esitanud kaks vormi: tuhandet ja tuhat (liitarvu osana).

Termin
Küsimuskohaks on olnud termini liitarvsõna (ka liitarv) tähendus. Paistab, et ühelt poolt märgib see liitsõnalist arvsõna (nt kuuskümmend), teiselt poolt aga mitmest arvsõnast koosnevat ühendit (kolm tuhat nelisada viiskümmend).

Eduard Vääri esitab „Eesti keele õpikus keskkoolile“ (1968, lk 61) arvsõnade liigituse: liht-, liit- ja ühendarvsõnad. Lihtarvsõnad koosnevad ühest sõnatüvest (teine, kolm, sada, tuhandes), liitarvsõnad mitmest tüvest (kolmkümmend, seitsmeteistkümnes, kaheksakümnes) ning ühendarvsõnad mitmest sõnast (sada viis, seitsekümne üheksas, üks kolmandik). Terminid liitarvsõna ja ühendarvsõna leiduvad ka eesti-soome keeleteaduse sõnastikus (1995) ja eesti-inglise keeleteaduse sõnastikus (2003).

Seega esineb tuhat lihtpõhiarvsõnana (tuhat aastat) ning ühendpõhiarvsõna koosseisus (kaks tuhat kakskümmend üks aastat).

Tuhat ühendpõhiarvsõnas
Eesti keele ühendkorpuse materjal näitab ülekaalukalt vormi tuhandet, nt viit tuhandet 117 esinemisjuhtu, viit tuhat 3; kümmet tuhandet 177, kümmet tuhat 2. Ehk on selle eelistuse põhjuseks mh see, et vormis tuhandet tuleb kääne paremini esile. Eelneva põhjal võiks seega ühendarvsõnade puhul olla võimalik käänata sõna tuhat osastavas kaht viisi, nt viis tuhat käändub nii viit tuhandet kui ka viit tuhat.

Ühendpõhiarvsõna käänamisel muutuvad kõik komponendid esimeses kolmes käändes: nimetavas, omastavas, osastavas. Alates sisseütlevast jäävad esikomponendid omastavasse ning käändub ainult viimane sõna. Ühendarvsõna koosseisu kuuluvate arvsõnade käänamist saab vaadata EKI ühendsõnastikust (https://sonaveeb.ee/), kus igal sõnal on antud kõikide käänete vormid (selleks tuleb sõnavormide rubriigis avada link „Näita tabelina“).

nimetav kolm tuhat kaheksasada seitse
omastav kolme tuhande kaheksasaja seitsme
osastav kolme tuhandet ~ tuhat kaheksatsada(t) seitset
sisseütlev kolme tuhande kaheksasaja seitsmesse

Sirje Mäearu


Talib või taliib? Või hoopis taalib?

28.8.2021
Talibanist (ka Talebanist) ja selle liikmetest talibitest tuleb rääkida ja kirjutada Afganistanis toimuva tõttu kahjuks ohtralt, ent eesti keeles on kasutuses eri variante – vormist talib natuke sagedam sõnakuju on taliib. Lähtekeelele rohkem vastavat vormi taalib ei kohta peaaegu üldse.

Ent mis on siin lähtekeel? Afganistanis on kaks ametlikku keelt: puštu keel ja pärsia keelega lähedalt seotud dari keel (varem on seda nimetatud ka Kabuli pärsia keeleks). Wikipedia ütleb, et Taliban tuleneb puštu sõnast ţālib ‘(usukooli) õpilane’ ning ţālibān on selle mitmuse vorm. Seega on Taliban tõlkes ‘õpilased, õpilasliikumine’. Talibani rööpkuju on Taleban, mis vastab rohkem dari (pärsia) hääldusele.

Et tegu on araabia laensõnaga, mainitakse seda Emakeele Seltsi keeletoimkonna poolt koostöös Tallinna Ülikooli araabia keele asjatundja Helen Geršmaniga vastu võetud soovituses. Puštu keelde (mis on indoeuroopa keel) ongi kultuursõnavara laenatud koraani kaudu peamiselt araabia keelest. Nimetatud soovituse järgi saab araabia sõnu eestikeelses tekstis kirjutada kas täpsemas, tsitaatsõnakirjaviisis, või eesti hääldusele mugandatult, võõrsõnakirjaviisis. Toonane dokument ütleb: „Liikumise Ţālibān (طالبان) üksikliiget märgib ţālib (طالب), mida eesti keelde sobib mugandada talibiks või taalibiks, ent ei sobi taliib.“

Araabia kirjakeeles on kolm vokaali (a, i, u), mis võivad esineda kas lühikese või pikana. Soovituse kohaselt tuleks vokaali pikkust kajastada eesti pika vokaaliga, ent üksnes rõhulises silbis, näiteks hadiith (ḩadīth حديث). Selle järgi on soovitatavaim kuju taalib. Paljudes traditsioonilistes araabia sõnades eesti keel siiski pikkust ei kajasta, näiteks islam (araabia islām).

Tegelik keelekasutus, mida kajastab eesti keele ühendkorpus, näitab, et vorme taliib ja talib kasutatakse pea sama palju, kuju taalib aga korpuse järgi kasutuses pole, ühel juhul leidub ka talibanlane. Kuivõrd ühendsõnastiku põhimõtteid on arvestada sõnakuju tegelikku levimust, esitab ta talibi kõrval variandi taliib mööndavana. Rubriigis „ÕS soovitab“ eelistatakse kuju talib, mis on Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusega kooskõlas.

Miks on talibi kõrvale on tekkinud taliib, võib esialgu vaid oletada. Põhjuseks võib olla vahenduskeel, ka on selle sõna rõhk puštu keeles kõikuv.
Talib käändub nagu tüüpsõna õpik: talib, talibi, talibit, talibid, talibite, talibeid. Taliib käändub nagu tüüpsõna riik: taliib, taliibi, taliibi, taliibid, taliibide, taliibe.

Tiina Paet, Peeter Päll




ÕSi soovitused EKI ühendsõnastikus (06.07.2021)
Aita kujundada järgmise ÕSi sisu!

7.7.2021
Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Keeletoimetajate Liit on omavahel kokku leppinud, et EKI hakkab tegema regulaarseid ülevaateid EKI ühendsõnastikku (keeleportaalis Sõnaveeb) lisatud ÕSi soovitustest (rubriigis „ÕS soovitab“). Nõnda jõuab iga keelehuvilise ja EKI ühendsõnastiku kasutajani info selle kohta, kuidas koostatakse järgmist ÕSi. Iga ÕSi ilmumise järel oleme alustanud järgmise ÕSi ettevalmistustöödega, nii ka seekord. Ka ühendsõnastikku ennast täiendame pidevalt, sõnastiku versioon ilmub kord aastas. Kõik uuendused tekivad tavapärase töö ja keeleuurimise käigus. Kõik ÕSi soovitused on varustatud kuupäevaga. Seni lisatud soovitusi saab korraga vaadata lingi abil lisatud Exceli failist.

ÕSi soovitused esindavad eeskätt EKI ühendsõnastiku ja ÕSi koostajate seisukohti keelendite sobivuse kohta. Soovituste mittejärgimist ei saa mingil juhul (nt kooliõpetuses) lugeda veaks ja keeletoimetajatelgi palume neid võtta kriitiliselt, oma vajadustele kohandades. Soovitused tuleks lahus hoida normingutest. ÕSi normingud käivad sõnade kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta, neid käsitleb vastavalt esildistele Emakeele Seltsi keeletoimkond.

Et aidata meil koostada veel paremat sõnastikku, ootame kasutajatelt igasugust tagasisidet nende soovituste kohta. Kas need on asjakohased? Kas soovitus või selgitus on selgelt sõnastatud? Millised soovitused on kindlasti lähiajal tarvis lisada? (Praegu olemasolev on üksnes algus ja soovituse puudumine kohast, kus seda eeldataks, tähendab ennekõike, et see on veel töös.) Tagasisidet saab meile saata nii keelenõu meilivormi kui ka Sõnaveebi kaudu (vt nupp „Tagasiside“).

Uusim õigekeelsussõnaraamat on ÕS 2018 ja see kehtib kirjakeele normi alusena kuni uue ÕSi ilmumiseni.

Järgmine ÕS ilmub eeldatavalt 2025. aastal.

Margit Langemets, Peeter Päll



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete .