Keelenõuannete kogu


Kas Riigikogu ja Riigikohus on nimed?


Nimena käsitame keelendeid, mis ei ava oma sisu. Kui öelda eesti keele instituut, on eesti keele oskajal kohe selge, et see on instituut, kus tegeldakse eesti keelega. Kui öelda Kalev, pole kontekstita võimalik otsustada, kas mõeldakse inimest, kommivabrikut, spordiseltsi vm. Nimi (nagu Kalev) ei paista läbi, ei ütle kuigipalju oma kandja kohta, nimetus (nagu eesti keele instituut) paistab.

Riigikogu ja riigikohus on ainulised nimetused, kuid nimele omast läbipaistmatust neil ei ole: sõnast riigikogu võime oletada, et see tähistab riigi tasandil tegutsevat kogu (vrd volikogu vm madalamad kogud), sama kehtib riigikohtu kohta: üleriigiline või riigi tähtsaim kohus. Analoogiaks on muud riigi-sõnad, nagu riigipank, riigiarhiiv, riigikontroll jt, mis meil samuti konkreetseid asutusi tähistavad, olemata seejuures nimed, vaid ka ikka nimetused.

Tähenduslikku rolli suurtähel neis nimetustes ei ole. Teeb sama välja, kas kirjutada riigikohus või Riigikohus, riigikogu või Riigikogu. See lubab mitteametlikes tekstides piirduda väiketähega ja ametlikes tekstides rõhutada nimetuse ametlikkust ja täielikkust suurtähega.

Maire Raadik