Keelenõuannete kogu


Kas naine on esimees või esinaine?


Eestikeelsed ametinimetused on soo poolest neutraalsed, seepärast võib esimees märkida ka naisjuhti, nt Ene Ergma oli riigikogu esimees, Harju maakohtu esimees on Helve Särgava, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. Sõnaga esinaine saab nimetada naiskollektiivi juhti, nt naiskoori esinaine, naisüliõpilasorganisatsiooni aseesinaine. Isegi see, kui kollektiivis on enamik naisi, ei anna põhjust rääkida esinaisest, nt Piret Järvela on Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees (mitte esinaine).

Ametinimetus on ka meditsiiniõde = õde, pidagu seda ametit naine või mees. Meestöötajast meditsiinivend teha oleks sama veider kui ristida ämmaemand ämma- või äiaisandaks, kui ametit juhtuks pidama mees.

Sugu täpsustavad eesti keeles vajaduse korral nais- ja mees-: naisarst, naisinspektor, meeskasvataja, meesmüüja, meesõpetaja. Naissugu saab väljendada ka naissooliidet sisaldava oma- või võõrsõna abil: kasvatajanna (= naiskasvataja), näitlejatar (= naisnäitleja), direktriss (= naisdirektor). Ametinimetustes siiski vahet ei tehta, nii mees kui ka naine on arst, direktor, inspektor, kasvataja, müüja, näitleja, õpetaja.

Peale ametinimetuste on küsima ajendanud sõnad kavaler ja patroon: „Kas daami kohta saab öelda teenetemärgi kavaler?“, „Kas naisterahvas saab olla ürituse patroon või on ta siiski matroon?“. Eesti keeles saab teenetemärgi kavaler olla ka naine, nt Tallinna teenetemärgi kavaler Liina Tõnisson. Soosijat või kaitsjat (olgu selleks naine või ka isikute rühm) märgib üksnes patroon: ürituse patroon on Evelin Ilves.

Sirje Mäearu